Haiguste märksõnad

Kasvajad

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kasvaja, kasvja, kasuja, kasujas; samuti kirjed, milles kirjeldatud sümptomid selgelt viitavad kasvajale tema rahvapärases tähenduses.

Kasvaja on rakkude kontrollimatu vohamine suvalises kehaosas.
Kasvajaks rahvapärases tähenduses nimetati tavaliselt paiset, mõnikord vistrikutaolisi moodustisi nahal (ühe või mitme kaupa), mis valu tekitasid ja mille ümbrus oli paistes.
Kui kasvajaid ihu nahe pääle löövad, siis peab seda mäda seelt välla pigistama ja paberi sisse mässima, siis uherdiga, musta leppase pohja poole auk puurima ja see mäda sinne sisse panema, siis prunt augule ette lööma, ja pahema jala kanna päält ümber pöörama ja ei mitte tagasi vaatama, siis peab neist lahti saama. Kes aga juhtub selle lepa maha raiduma, see saab jõlle need oma külge. E 8199/200 (9) < Haljala - T. Lepp-Viikmann (1895)
Kasvajaks hüütakse Saardes, niisugust nähet, kui ihu pääle lööb veikene punane vistriku taoline täpikene nähtavale, kasvab päev-päevalt suuremaks, nii et 5-6 päeva jooksul oma kasvamise lõpule on jõudnud. Kasvaja ümbrus näib paistetatud olevad ja punetab. Liige sellest on kangestatud. - - ERA II 134, 431 (14) < Saarde - J.P. Sõggel (1936/37)
Kasvajate päritolu arvatakse olevat sarnane paisele ja vistrikutele (näiteks maast).
Kasvajad tulevad ka maast, nagu vistrikud, kui süü suurem, või jälle sauna leilist karistuseks, kui saunas paha haisu lastakse. - - EKnS 49, 54 (74) < Koeru < Kadrina - J. Söster (1911)
Puukäsna oli keelatud käega katsuda, kuna see võis nakkav olla.
Puu kasvajad ei tohi kääga katsuda või kasvajaga puu mahla juua. Kui seda tehakse, akkavad kasvajad inimesele kasuma. RKM II 3, 478 (58) < Püha - E. Liiv (1947)

Vaata ka: paise, umbes, vistrikud, vähk.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 18, 57 (26) < Paide khk. (1894)
Kui kasepahaga kolm neljapäeva õhtud järgmööda kasvjaid, muhkusi, narisi ja kahepoolseid vaotab, siis peavad nad ära kaduma.

H III 20, 575 (7) < Viljandi khk., Uusna v. (1894)
Kui koeranaalale ehk kasvajale hapu rükkijahuleva tainast pääle pannas, siis saava ruttu terves.

H II 29, 512 (9) < Tartu-Maarja khk., Kavastu k. (1890)
Kui kellegil kivi kõhtu ehk kubemesse kasvab sie sis tehku nõnda: Sii võtku toomingumarju ja kuivatagu nii ärä ja kõrvetagu ja jahvatagu peenikesest, pangu keevä vii sissi ja joogu, kuni kivi ärä kaop.

H II 52, 44 (5) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Mürkhain.
Mürkhaina juuri kuivatõdu, tambitu ja pantu tsialõ kaala pääle, kui tsial atla olnuva. Kaala haigusõlõ - kaala pääle inemisele. Niisama pahussõllõ, roosile ehk kasuvallõ pääle.

H IV 2, 147 (40) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1889)
Kasujaid ja paisid kaudata kasepuu pahk, mis puust välja kasvanud, kui sellega kolm korda saada vautatud.

E 8° XII, 27 (79) < Räpina khk. (1932-1933)
Kui paise või kasvaja tekib, siis võetagu küpsetatud soe sibul ja pandagu peale. Paise puhkeb siis varsti. Kui paise juba mädaneb, tuleb mäda enne välja pigistada ja siis alles sibulad peale panna.

EKS c, 65 (1a) < Rõuge khk. (1891)
[Umbelliferae]
Cicuta virosa
Mürkhain. Mürkhain tambitakse toorelt kõigi lehti ja juurdega soolaga segi ja pannakse kasuva ehk roosi pääle.

ERA II 6, 157 (6) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. (1928)
Pahlad, vommid, kasekäsnad - nendega olevat hää kasvajaid vaotada.

ERA II 6, 231 (42) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. (1928)
Ka niisugune õpetus oli, et kasekasujaga (kase oks kohati jämedam, midagi puu seest välja kasvand) kasujat vaotada, siis kaduvat ära.

ERA II 13, 79 (81) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. (1929)
Kasvaja: lepapulk tehtud kuumaks ja sellega vaotet.

ERA II 31, 323 (30) < Jüri khk., Rae v., Veskitaguse k., Pitkamäe t. (1930)
Luukasvjas kaub ära, kui kasepuu pahaga saab seda kohta hõerutud.

ERA II 60, 249 (21) < Vigala khk., Velise v., Pallase k., Selja t. (1933)
Kui kasvajad ja paised ajavad, siis vanaema tõi kasepahka ja vajutas sellega. Siis pidi terveks saama.

ERA II 160, 330 (39) < Põlva khk., Kääpa k., Peedo t. (1937)
Ku om kasuv, sõs piät kaamõlitiid [kummeliteed] juuma.

ERA II 174, 20 (2) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Kasvjale pandas toomõ kuupõ, tuurõ kala ja sibula segu, miä om ar pest.

ERA II 193, 646 (68.4) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
Kasvajat ravida kuusevaigu, vaha ja searasvaga.

ERA II 252, 288 (17) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Kasuja. Peenikäse' raudnõgõsõ' ar' surbo' (peenöst tampi), kusta' pääle ja lämmistäda perüs tubliste nink pääle köütä. Kui tuu ei avita, sis sibala' võiuga pääle panda, aga nii lämmält, ko vähäge kand. Pandas ka versa (värskeid) kallo sibulediga.

ERA II 285, 112/3 (34) < Jõelähtme khk., Iru v., Iru vndk. (1940)
Kui on, inimesel kasva on sies, siis kaub sie ära, kui süia mäerõigast toorelt ja supi sies.

ERA II 13, 79 (81) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. (1929)
Kasvaja - lepapulk tehtud kuumaks ja sellega vaotet.

ERA II 19, 231 (16) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. (1929)
Ump-maa-aluste rohtudel kasvavad munad küljes. Pahad on inimese küljes, taimel on samasugused. Keedetakse neid rohtusid ja juuakse ning kastetakse selle veega.

RKM II 14, 25 (33) < Iisaku khk., Illuka v., Puujala k. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kummelitee kompress võtab ka ära, kui on kasvajas. Kompress võtab valu ära, et hakkab ennem jooksma, hiljem plaaster.

RKM II 14, 50 (119) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Kasvajale panti võid pääle, magedat võid, paksult riide pääle. Igale poole tema hakkas, see oli paha vesi, lei kokku ja hakkas paistetama, viimate kui vällä tuli. Paiselehed on, neid võisid pääle panna.

RKM II 25, 434 (380) < Harju-Madise khk., Padise v. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nari vasta aitab punane lõng käerandme peale. Soolatüügast tuleb närida, aga kasvajale tuleb peale panna küpsesibulad.

RKM II 14, 59/61 (150) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Kasvajad on suured mädanikud verepaised. Sis tuleb nendele piale panda tielehed, nied on pehmed ja puhastavad mädanikku.
Ta läheb igale poole. Trehvab inimene pesema musta vie kohast, ehk saunast hakkavad ka. Kui nasterahvas on kuuhaiguses, peab saunas ühe koha peal olema ja enda jaos viht. Kõiksugused haigused, paised ja pienikesed näpikud tulevad sellest mustast haigusest, kui selle musta nasterahva jälgi puudub inimene. Ma saunas ise pesin, vihtlesin teise naisterahva järgi tema vihaga. Võttasin hakkasin pihtu ja rindu vihtlema. Ajas väiksed näpikud rinna alla, mädanik ja märg õli. Miski mulle ei aitanud. Käisin saunas ja vajotasin mullaga ja vihalehtedega, mis jäänd lava alla. Panin plekitüki peale põlem ja selle tuhaga vajotasin, kolm nel'lapäeva õhtut. Pidi olema nisukene kuu, kus kolm nellapäeva on sies.
Viimaks mina ise kietsin roho. Sinna tuleb panna võid, mageda rasva, siis püssirohtu, liha soolvett, hapumanti, sinikivi, kollane väävel, elavhõbe, sala kuuse tõrva, mis kuuse küllest ära ajab, linnumagusa, linnu kärge kah. Kel ma ikka kietsin, sie terveks sai. Püssirohi, sie on pää tähtsus. Nüid kieta ei saa, neid rohtusi apteegist ei saa. Sie on kõik niisukese hakand haiguse vastu. Minu mies järves pesi ja järveviest tuli haigus, selja taga ja ristluude päält, üksteise külge luetud, niskesed pöiglaotsa suurused kasvandused. Juba sial järves suples mõni must naisterahvas enne täda selle koha pial. Nägin musta pindet sial. Mullaga käisime sial järve ääres vajotamas, ei saand terveks. Kietsin roho.

RKM II 72, 327 (8) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kuidas raviti kasvajat?
Kasvajatele pandi peale haputkoort.
Kasvajad lõigati ära ja pandi küpsetatud sibulat peale.

RKM II 72, 384 (8) < Urvaste khk., Antsla l. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kasvajat naha peal raviti igasuguste kodurohtudega. Paiselehtede ja mageda võiga määriti haava.

RKM II 72, 394/7 (7c) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" (1960)
Kasvaja puhul aga korjati raudnõgeseid ja hõõruti nad puruks ning segati soolaga. Pärast seda aga asetati see segu paisele peale.

RKM II 72, 402 (6) < Urvaste khk., Antsla l. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kasvajate ravimiseks tehti kasekäsna teed.

RKM II 168, 359 (I) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
[Kasvajatele] Marjade asemel võib kasutada ka maasikamahla, mis on järgmisel valmistatud.
Mõned päevad enne õitsemist korjatakse maasikataimed koos juurtega, lõigatakse peenikesteks, pannakse pressi alla ning surutakse mahl välja, mida segatakse kange piiritusega (90 kraadi) pooleks 1:1.

RKM II 175, 145/7 (29) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Paiseleht on suur rohe. Mina olen abi saand. Arm on sii. Minul, kui oli kuie- või seitseteistaastane, kasvas seoke ihukarva muhk nagu sõrmeliige põse peale. Küll siis kõik tegin. Kivi pealt võtta vihmavett, sellega pesta; rahaga vaotada, nelja teeristi peale viia. Ma tegi vaskrahaga. Kivi võtta, seoke kärnane kivi, sellega vaotad kolm korda, jälle maha panna, nõnnagu oli.
Ei keegi ei aitand. Oli, nõnnagu oli.
Läksi ükskord kartuli võtma. Rentnikul preester. Seli preester ütleb: „Mis sa nii kurb?” Vaatas: „Ära kurvasta! Too vana kuu neljaba õhta paiselehti, pane magades peale.” Vaat see tähendab, ikka on arstid välja uurinud, et vana kuu neljaba õhtal on oma tähendus.
Ükskord ma heitsi päeva pikali, pane lehte peale. Näe unes korraga: „Viska ära! Kui sa päeva peal paned, siis ei aita.” Siis ma hakkasi öösi panema ja näe, kadusi ära. Kuivasi[d], kuivasi ja sai[n] lahti. Näe, veike arm on alles.

RKM II 175, 407 (9) < Audru khk., Võlla v., Vanaküla, Reku t. (1964)
Paiseleht pannakse kasvajate peale.

RKM II 186, 96 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Küür seljas. Seljavigastus, kukkumise tagajärjel, hakkas küür selga kasvama.
Ravi: tehti pikemat aega kummelitee vannid ja masseeriti.

RKM II 240, 302 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kasvajale pandi peale küpsetatud sibulat.

RKM II 253, 358/9 (9) < Mihkli khk., Pikavere k. (1968)
Kui mõni seuke kasvaja tuli, siis küpsetati sibulast peale ja viinalapp ka pandi.

RKM II 264, 340/1 (7) < Simuna khk. (1969)
Minu vennal oli näos silma peal kasvaja. Arstid arvasid, et on vähk, ja otsustasid kasvaja opereerida. Vend pidigi operatsioonile minema. Keegi õpetand, et proovigu ta kasvajat küüslauguga ravida. Küüslauk hästi peeneks tükeldada, kahe marli vahele panna ja kasvajale peale panna. Vend tegi nii ja sai terveks. Kasvaja kadus ära.

RKM II 283, 222 < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Kuusepihka ehk -vaiku panna haavale peale ja kasvajale inimestele ja loomadele.

RKM II 380, 221/3 (29) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Vähki saab terveks arstida, on haiguse algus, siis saab. Rego Aliidel oli niisuke valge, justku kasvaks miski. Mäda ei tulnd, ära ei kadund. Läks apteekri käest küsima nõu. Apteeker andas kasepunga vett piale panna. Seda panivad piale. Aga siis meie Alma hakkas ise rohtu kietama, kietas kumelid ja põldosjaid, viis minutit kietas. Jahutas selle kiedusse ära, selle sisse torkas haige käe, hoidas sies, ma ei tia, kui kaua. Ninda tegivad kolm päeva. Siis pullistas selle haige kuha käe pial ülesse kõrgele ninda. Kui siis teine (Alma vist) krahmas sest pullistusest korraga välja. Oli niisuke haruline kasvaja, üeksma haaraga oli, nigu ma mäletan. Käsi sai tervest, mõjale ka ei hakkand kasvama.

RKM II 381, 278 (21) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kasvaja.
Kasvaja või koeranaal on seante paisest pisut vähem ja kõva, aab ülesse, punetab ja pääle keskele tuleb mädaküben, nöks. Lastel ikki tulli kige rohkem neid. Küpse sibul pandi pääle. See hautas ja mäda tulli välla. Kasvaja valutas ikki, paise ei valuta.

RKM II 381, 343 (1) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1982)
Kasvaja.
Kasvaja on seante väike punn, vahest aab mitu tükki ühte käramus. Eige vanasti üteldi kasujas. Küpsesibult pandi kasvaja pääle, nii palavalt, kui võis. Liidi all tuha sees hautati.

RKM II 385, 34 (47i) < Tori khk., Levi k. (1985)
Kasepungad - teena südamehäirete ja neerutalituse parandamiseks. Piiritusleotis haavadele, desinfitsiooniks, liigesevalude puhul määrimiseks; külmetushaiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul vähesel määral sisse võtta.
Rootsi rahvaravimis teena paljude haiguste vastu. Kevadel korjatakse iga pereliikme kohta 1 liiter pungi.

RKM II 429, 466 (3) < Kursi khk., Saare k., Pihlaka t. (1989)
Praegu veel arst kirjutas mulle nõgeseteed. See on põiehaiguste vastu ja kasvaja vastu. Mina olen nõgestega küll hästi saanud elada.

RKM II 430, 326 (104) < Palamuse khk., Kaarepere al. < Kursi khk., Jõune k. < Laiuse khk., Kärde mõis (1989)
Metsoa leht pidi olema hea kasvajate ja paisete vastu, et puhastab verd. Ta kasvab metsa veeres, kus on veelormi [?] kohad. Peaaegu hariliku oalehe moodi on.

RKM II 433, 637 (15) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Kõrtsi t. < Lääne-Nigula khk., Oru v., Keedika k. (1990)
Minu emal oli kasvaja kaenlaaugus, ei saand käia. „Lapsed, minge korjake paiselehte,” ütles. Pidas neid peal ikka ja sai terveks. Küll need ikka aitasid ka, need maarohud, ikka palju.

RKM II 446, 445 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k. (1991)
Kasekäsna, kellel on kasvajad. Kuum vesi pandi peale, ei tohi keeta, liguneb.

RKM II 455, 348 (4) < Pilistvere khk., Lebavere k., Räppo t. < Pilistvere khk., Soosaare k. (1993)
Kasekäsn on kasvajatele. Siin meie metsaski on käinud neid inimesed korjamas.

RKM II 457, 324 (11) < Pilistvere khk., Kõo k. (end. Mõisaküla) (s. Kütsaar), s. 1918 (1993)
Emal oli väike muna külle peal. Korjas kasekäsna ja hakkas jooma kasekäsna teed. Paise kadus tal ära.

RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

KKI 68, 718 (3) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Kasekasvudega on muljutud, kui inimesel ka midagi kasvama hakkab.

Vilbaste, TN 1, 481 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Jõeleht [? Sparganium]. Kasvajatele.

Vilbaste, TN 1, 636a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l., Järve mõis < Jõhvi khk., Valaste k. (Kruut) (1929)
Teetitte lehed, mis tee ääres kasvavad, tarvitatakse paisete ehk kasvajate peale. Teeb ruttu augu ning imeb mäda välja.

Vilbaste, TN 1, 636b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l., Järve mõis < Jõhvi khk., Valaste k. (Kruut) (1929)
[tarvitatakse paisete ehk kasvajate peale. Teeb ruttu augu ning imeb mäda välja.] Niisama ka ussilehed, need vist mere kaldal ei kasva, ühed on heinakoplites.

Vilbaste, TN 2, 274 (24) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Jäärasarve ristikheina teed - sisemiste haiguste vastu ja kaelahaiguste juures kuristusveena ja paisete ja kasvajate lahti tegemiseks.

Vilbaste, TN 2, 284 (2b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Teelehte tarvitatakse ka kasvaja vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (32) < Kanepi khk. (1929)
Kaerateri tarvitatakse tuliseks aetuna kasvajate arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 317 (69) < Jõhvi khk. (1929)
Rukkiorase tee on hää kasvajate vastu.

Vilbaste, TN 7, 55 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Kui oli inimesel mingisugune kasvaja kehas, keedeti kuusetõrva, vaha ja haput koort segamine ja seda pandi peale.

Vilbaste, TN 7, 257 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Maavitsad olid vinnide ja kasvjate vastu. Rohuveega pesti vinnisid ja kasvjaid.

Vilbaste, TN 7, 381 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
„Takjaleht.“
Takjaleht pandi mõne kasvaja pääle, millel mäda sees.

Vilbaste, TN 9, 349 (1) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Siin teadaolevad ravimtaimed.
Teelehed. Kasvavad teede äärtel. Mõjuvad hästi paistetustele - kasvajatele - kisuvad mäda välja.

Vilbaste, TN 10, 582 (6) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Linaseemne hautus, paisõ- ja kasujarohi.

Vilbaste, TN 7, 1266 (4) < Lääne-Nigula khk., Velise (1934)
Tammetorud.
Tamm kui traditsiooniline puu eestlaste muinsusajaloos on mänginud osa nii mõnegi võlumisvahendena, mille hulka kuulub ka “kolmiktüru vajutamine”. See on leidnud laialt maad Velisel - Läänemaal. Ka selles ümbruskonnas on sellest kõneldud, nagu Noa-Rootsis niinimetatud “viite nurka rist”, nii on ka see levinenud teatud joontena laiali. Teda tuntakse veel Kullamaal mõnel pool. Ka Lähtrus ja ka õige vähe on sellest kuuldusi Lääne-Nigulas. Tähtsaid ja peaaegu tõe kujul olevaid andmeid omasin mina vaid Veliselt vanakeselt Mirmalt, kes ütles ise end sellega ravinud olevat. Tema kõneles, et sellega ravitud vanasti harilikke paiseid, mis Velisel kõlavas rahvakeeles “kasud” - ka “kasvud”, paiguti ka “kasvejad”. Paised lastud saada kaunis küpseks. Toodud siis tammelt (vanalt tammelt) kolm toru (türu). Nüüd vajutud iga türuga kolm korda ühte paiset. Nii et kolm korda kolm - pääle seda olla kadunud valu kui käega, jutustas vanakene.

ERA II 260, 196 (184) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. < Püha khk. (1939)
Puukasvajaga muljuda ihukasvajat, pidanud ihukasvaja ära kaduma.

ERA II 260, 429 (52) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Kasvajad muljuti puukasvajatega. Surma kääga ööti muljutavad.

EFA I 16, 223 (3) < Martna khk., Ehmja asundusküla (end. Võidu k.), Kalda t. (1996)
Saialillesalvi saab tehtud - see on raskelt parandavatele haavadele ja kasvajatele. Rasv aetakse kuumaks ja õied pannakse sinna sisse või pressitakse õitest mahla, kui puhast salvi teha.

ERA II 187, 245 (109) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Kasvajat muljuti puu kasvajaga.

ERA II 187, 258 (28) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kasvajad muljuti puu kasvajaga.

Vilbaste, TN 11, 95 (39) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Mädarõigas on kua üks vanaaegne kõhurohi vai veel üldse terviserohi. Vanast pandi mädarõika juuri kalja hulka selleks, et kui mädarõika kalja jood, siis ei löö sisemisi kasvajaid.

RKM II 6, 25 (53) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. (1946)
Kasvajat muljutakse puukasvajaga.

ERA II 260, 459 (46) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Kasvajaid muljuti puukasvajaga. Taavi Reet see arstis mu kasvajad ise ütles: „Mis ma vaada see kasvagu, mis ma katsu see kadugu.“. Noore kuuga kui kuu kasvab, kui see paistab, kuu poole vaadata ja ütelda: „Mis ma vaada see kasvagu mis ma katsu see kadugu“.

ERA II 302, 600/1 (414) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Kui väljapoole kasvab, kas käe peale vöi palge peale, siis vanad inimesed öpsusivad sedasi kahte moodi. Surma sörmega 3 korda seda kasvajat katsuda ja siis puuarud (kasvavad metsas, viuksuvad). Siis peab see kasvaja selle puu vahele panema. Siis kasvaja kaduda ära. Siis ta kuivab ära.
Ei ole mina könegi kuulnud, et vanasti oli kasvaja köhus. Ei ole mina küll lapselisena kuulnud. Väljaspool nägi mitmel palgel, käe peal.

H II 41, 423 (3) < Anseküla khk. (1891)
Ihukasvaja haritakse puukasvajaga ära.

ERA II 201, 417 (14) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Kasvajad ja muhkusi muljutud puu kasvajaga. See toodud ikka võera maa päält.