Haiguste märksõnad

Kaelahaigus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: kaela haigus või kael haige; välja arvatud juhud, kus on selgeid viiteid mõnele teisele loetletud haigusele.

Kaelahaiguseks võidi nimetada praktiliselt kõiki kaelapiirkonnas lokaliseeruvaid haigusi või seal avalduvaid sümptomeid.
Põhiliselt nimetati kaelahaiguseks kahepoolseid e. angiini, samuti harilikku kurguvalu ja ka hääle kähedust.
- - kui oli kael haige, kas kahepoolsed ajasid ülesse ehk kaela rahud olid paistes - - ERA II 148, 289/90 (32) < Märjamaa - E. Poom (1937)
Kui kaal haige om ehk haiges jääs siis ollev kogemada kassi süödut süögi süödu. Nütt võedas kass ja vajutatas kassi käpa ehk hannaga haiged kaala siss saaved kaal terveks. H III 21, 873 (1) < Otepää - J. Kukrus (1895)
Kui kael on haige, tähendab hääl ära ja neelates valus kurgus, - - ERA II 131, 240 (397) < Kadrina - L. Böckler (1936)
Ka kaela valu (nt. närvivalu ) või kilpnäärme suurenemist võidi kaelahaiguseks nimetada.
Kilpnääret (haiget kaela) on vajutatud surnu käega - kasv jäänud seisma. RKM II 1, 178 (4) < Muhu - S. Lätt (1949)

Vaata ka: kahepoolsed, kurguhaigus, kurguvalu, voolmed.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 6, 311 < Hiiumaa (1890)
Kaelahaiguse vastu köidetakse kanepid kaela ümber.

H II 52, 44 (5) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Mürkhain.
Mürkhaina juuri kuivatõdu, tambitu ja pantu tsialõ kaala pääle, kui tsial atla olnuva. Kaala haigusõlõ - kaala pääle inemisele. Niisama pahussõllõ, roosile ehk kasuvallõ pääle.

E, StK 28, 72 (8) < Lutsi (1925)
Kuruslaukad on head haigele hambale või haigele kaelale.

EKS c, 72 (3) < Viljandi khk. (1891)
[Cruciferae]
Raphanus raphanistrum
Reigas.
Juur peeneks hõõruda, olla rohi kaelahaiguse vastu, kui teda rätikuga haige koha pääle pandakse.

ERA II 141, 378 (47) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Kui kael haige olli [---] Ka kaeru aeti palavas ja hoiti kaela peal.

ERA II 201, 102/3 (53) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kui kael haige, pandi sokiga sooja tuhka kaela ümber. Soki pidi olema just jalast võõtud ja higine. Tuha asemel võis panna ka soojaks tehtud kaeru või rugisi.

ERA II 203, 420 (22b) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Tammekoori vees keedetud, rätikut sellesse vedelikku kastetult tarvitatakse kaelahaiguste korral kaela ümber panemiseks, s.o. kompressina.

ERA II 256, 347 (40) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. (1939)
Kaelahaigust arstiti, kaerad tehti palavaks, panti ümmer; soola tehti palavaks, panti ümmer; palavat tanguputru - parim, mis rasvaga olli keedetu, - panti ümmer.

ERA II 260, 207 (218a) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Kummel. Viljades (põllul) kasvav valgeõieline taim. Õied on vana hää teerohi. Õiepudru pannakse kaelale selle paistetuse puhul, hambaigemete paistetusele - kisub palaviku välja.

RKM II 111, 563 (21) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Kaela ümber asetati kuumistatud kammelivartega täidetud sukasäär.

RKM II 159, 221 (1) < Vaivara khk., Narva l. (1963)
Kael haige.
Küpsetatud sibul panna kaelale ja soojalt kinni sidutada.

RKM II 203, 20/1 (14) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Pugukael. Maarjasõnajala juuri leotada lahja äädika sees ja kompress siduda peale. Üks mees õpetas. Minu naabrinaine sai terveks. Kolmesugused sõnajalad on: naistesõnajalad kasvavad põllul vilja sees, tulisõnajalad on suured, kõrged nagu palmid ja maarjasõnajalad on kitsaste lehtedega.
Üks naine rääkis, et kusi on silma, kõrva, hamba ja köharohi. Temal omal on kõik ära parandanud.

RKM II 229, 21 (3) < Rakvere l. (1966/7)
Pugukael. Kastaniseemneid taskus kanda ja pihuga järjest hõõruda. Kalamaksaõli sisse võtta.

RKM II 249, 562/3 (930c) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
[Kõri arstimine]
Aga kui muud käepärast ei olnud, siis määriti petroleumiga kõri väljapoolt ära, pandi peale tulised tuha-, soola- ehk kaerakotikesed, aga juua anti kust, see pidi röga lahti võtma ja ka haiguse ära parandama.

RKM II 254, 402 (10b) < Haljala khk., Ama k. (1969)
[Roosipuju (harilik puju)] Kui kaelahaigus oli, siis pandi hautist peale.

RKM II 259, 393c < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
[Siis ravitaimed.] /---/ Kummel, mis on külmetuse ja kaelakompresside jaoks.

RKM II 329, 243 (17) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Nurmenukk om ka veidikse mürgine. Kui kaalasoone teeva haiget ja kurgumandlid, siis kästas juurtega vällä tõmmata ja leotada ja pandas ümbre kaala.

RKM II 357, 111 (137) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Ümber kaela pandi lapi sees kuuma tuhka või pajapõhjas kuumaks aetud kaeru.

RKM II 363, 10 (5) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Kui kaal haige olli, siis pandi kuuma tuhka lapi sisse ja pandi ümbre kaala või kuuma kaara pandi ümbre kaala.

RKM II 382, 267/8 (22b) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Kui oli ka kael haige ja kahepoolsed üleval ja paistes, pandi ümber kaela sukasääre sees sooja sõrget tuhka, kellel kaeru ei olnud, või siis kergelt niisutatud ja kuumutatud kaeru.

RKM II 381, 275 (15) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kaelavalu.
Kaalahaiguse puhul pandi tulist tuhka sukaga ümmer kaala. Tulised kaarad on veel paremad, need aavad higistama.

RKM II 383, 63 (7) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.

RKM II 405, 242/5 (1) < Tallinn (1985/6)
Pargis kasvab hobukastaneid. Otsin puude alt kastanimune. Koristaja: „Mis te nendega teete?“ „Ravin veresooni säärtel ja seljavalu ka. Vist on radikuliit.“
„Mismoodi te neid tarvitate.“
„Kuivatan ära, toorelt lähvad kohe hallitama. Enne tarvitamist lõikan viiludeks, et viiludeks lõigata, peab enne pehmeks leotama. Viilud õhukese sukasääre sisse ja haigele kohale peale.“
„Üks venelane rääkis, et nemad arstivad kastanileotisega kõiki haigusi, selja- ja kaelahaigusi ja liigestevalu. Miski kanges vedelikus leotavad, kas petrooleumis või bensiinis või viinas või kus kõik.“ Nõnda jutustab koristaja. /---/

RKM II 463, 12 (16) < Viru-Nigula khk., Koila k., Punga t. (Koka Enn), s. 1939 (1994)
Õhtuti olen kaerakoti [soojaks aetud kaertega] pannud, mul kael on nii haige ja kõrv on ka valus.

RKM II 466, 263 (7) < Tomski obl., Vambola k. < Tomski obl., Lillenkofi k. (1994)
Raudrohi, kui kõri on haige.

KKI 8, 76 (138) < Kuusalu khk., Kiiu k., Jõe t. (1948)
Kui kael on haige, pane tuline kaalikas peale.

KKI 10, 602 (1) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Kael on haige, siis sooja katusesammelt vai sooja rugikotiga.

KKI 50, 328 (48) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k., Piiri t. (s. Kuldkepp), s. 1877 (1970)
Kummelid ollid suured arstirohud. Kui kael on haige ehk kui on kõrvas haige, pane kummelikott peale.

Vilbaste, TN 3, 620 (19) < Tartu l. (1932)
Lõhnav kummel. Ubinhein. Kummeliteed kaelahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 570 (11), 510 (K7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kummeltee [kammeltee]. Müüakse ka apteegist. Ämmaemandad soovitavad „nurganaestel“ mõni päev seda juua. Ka juuakse seda teed külmetuse järel ja kergema kaelahaiguse (kurguhaiguse) puhul külmetuse järel, et higistamist tekitada.

Vilbaste, TN 1, 576/7 (25), 516 (L7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Liivatee [ka liivarohud, selle nimetusega kutsutakse harva ka teist taime, karukaera, sest ta kasvab ainult liivas ja liivastel künkadel]. Juuakse palju tee mõttes (asemel). Pidada ka hea olema võimalikult tuliselt juua külmetuse järelduste vastu (nagu köha, nohu, kerge kaelahaigus).

Vilbaste, TN 2, 229 (2) < Setumaa, Värska v., Määsovitsa k. (1937)
Toomekaaped ajada tulel soojaks ja siduda lapiga kaelale.

Vilbaste, TN 2, 274 (24) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Jäärasarve ristikheina teed - sisemiste haiguste vastu ja kaelahaiguste juures kuristusveena ja paisete ja kasvajate lahti tegemiseks.

Vilbaste, TN 2, 283 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Takjalehti tarvitati kaelahaiguse ja peavalu juures, sidudes neid ümber kaela või ümber pea.

Vilbaste, TN 2, 436 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal ei tuntud sarnaseid arste ega arstirohte kui nüüd, siis oli igaüks ise oma arst, enamasti kõik teadsid siis taimi, millega arstida haigusi.
Nii olen minagi kuulnud mõnda taime, mis oli tähtsaks haiguste arstimisvahendiks.
Kummelid on kaelahaigustele hääd ja kummelitee kompressid on kõhuvalu vastu hää rohi.

Vilbaste, TN 2, 437 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Köömneid tarvitati kaelahaiguse ja külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 448 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Leedripuu õied, kasvab rohtaedades põesana, tal on valged õied ning vänge lõhn. Teda tarvitatakse, kui on köha, kaela- ning luuvalu, siis juuakse seda vett.

Vilbaste, TN 2, 543 (1) < Vigala khk., Velise v., (Nurtu-)Nõlva k. (1933)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal?
Arstirohuks.
Põdrasammalt kasutati kaelahaiguse vastu, sammal keedeti ära ja haige pidi seda palavalt jooma.

Vilbaste, TN 7, 50 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Oli kael haige, siis joodi kameliteed.

Vilbaste, TN 7, 54 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Kummelitee kaelahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 329c < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kommelitee on kaelahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 329d < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kasekoore vesi on kaelahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 353 (3)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kaelahaigust arstiti kuumade kaertega ja katusesamblaga.

Vilbaste, TN 7, 471 (2) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Kummelikompressid pandi kaela ümber, kui see oli haige, ka pandi kummeliteele hulka viina ja määriti kaelahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 478b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Haigele kaelale pandi peale kummelikompressid.

Vilbaste, TN 7, 478c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kaelahaigusele on hea ka veel kummel viina sees segatud.

RKM I 9, 373 (5) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kaela ja kurgu limanemine: nõges, sinilill.

RKM I 12, 234 (13) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kaelahaiguste või kurguvaluga keedeti hästi kanget kummeliteed, sellega loputati ja kuristati kurku. Aga peale panti kummelimass, seda kummelit korjati suvel oma õue pealt, nimetati seakummeliks ehk ubinhainaks.
Seda panti päris kuumalt rätiku sisse või vahele ja köideti ümber kaela, muidugi see mass rohkem ettepoole ümber kõri. Siis pealt mässiti veel pehme villase rätikuga kinni, et ta ära ei jahtuks, ja haige kateti ka soojalt tekkidega.

Vilbaste, TN 5, 201 (11) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Upinheinast tehti teed kaela (kurgu) kinnioleku puhul.

Vilbaste, TN 5, 102 (2) < Tartu l. (1933)
Upininn. Upinni teed tuleb tarvitada, siis kui inimesel on hamba- või kaelahaigus. Selleks tuleb suud loputada ja kaela pääle kompressi panna ning hautust teha.

Vilbaste, TN 7, 1081 (19) < Setumaa khk., Obinitsa k. (1934)
Ledum palustre L. Sookanarik. Okstest keedetakse teed ja juuakse, kui kael haige on. Saadakse helerohelist värvi.

ERA II 170, 692/3 (13b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tuhas küpsetatud sibulad on hääd paisete ja kaelakatarri puhul.

Vilbaste, TN 7, 53 (16) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Heinapebred - olid hääd kaelahaigusele ja kurguhaigusele.

ERA II 201, 37/8 (10a) < Saaremaa (1880ndad)
Köha vastu.
Abi köha, sulu ja kaelahaiguse vastu on kange salbeitee, kuhu mett ja natuke äädikad sisse pannakse. Kui nina kinni, juuakse seda vett 6 kunni 12 korda hää sõõmaluusika täis soojalt päävas; kui köha on, niisama palju; kui kael haige, siis päävas 20 kuni 30 korda.

EFA I 20, 47 (1) < Omski obl., Kalatšinski raj., Orlova k. (Perman), s. 1926 (1997)
Mul on praegu ka koerakarvadest sall ümber. Enne tegin liivaga, tulise liiva sees. Liiv riide peale ja ümber. Ja kunagi oli ka, ajasin kaerad tuliseks ja panin ümber.

EFA I 26, 16 (28) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Kaelahaiguse korral.
Haige kaela jaoks kuumutati kaeru ja suka sisse pandult seoti see varrukas ümber kaela. See aitas hästi.

EFA I 101, 188 (39) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Tokkroos (Althea officinalis) - see aedades (sageli vastu majaseina) kasvav lill on 125 cm kõrgune, suurte kahvatupunaste ja teiste värvidega õitega. Droogiks juur, mis kooritakse ja kuivatatakse ära. Sel on omapärane lõhn, magus-läila limane maitse. Keedist kasutatakse hingamisteede katarri ja köha puhul. Siirupit antakse lastele rinnahaiguste korral. Tokkroosi ja leedripuu õite tee, segatult võrdsetes osades, aitab kurgupõletiku, kaelahaiguste ja kurgumandlite raviks. (Teave kuuldud sugulaselt, 37 a. naiselt, 1940. a.-l. Purila külas.)

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Tokkroos.
Kurgupõletiku, kaelahaiguste, kurgumandlite pundumise korral.

Vilbaste, TN 1, 571 (13), 511 (K28) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Katuse sammalt [kadukse sammal]. Tarvitatakse kaela haiguse arstimiseks. Sammal aetakse kuidagi tuliseks ja pannakse siis ümber kaela. Ka hobuse jalga, kui see seest poolt umbes haige on, arstitakse tulise katuse samblaga.

RKM II 21, 104 (23) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Tamm - koore tee olla eä kõhuvalu rohi, kui kõht lahti, koore keedis olla paistetuse ja kaela aigus vaste; vanaste arstitud sellegä.

RKM II 59, 575 (15) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Kui kaal oll paistõt sis rohiti nii: kanebi agana leotödi inemisõ kusõga ar, sis tobti vanna hammõ käüse sisse ja panti ümbre haigõ kaala. Tuuga arvati paistust tagasi tõmbavat.

RKM II 381, 500 (11)c < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
/---/ Kui olid kaelas rahud üläväl, soendati kaela kuuma liiva, kaerte või tuhaga. Liiv, kaerad ja tuhk pandi villase suka sisse. /---/ Järva-Jaanis kasutati pärnaõie teed.

Vilbaste, TN 2, 240 (6) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Värske toomekoor mässitakse linase riide sisse, köidetakse ümber kaela niinimetatud seatõbe puhul.

KKI 11, 244/5 (41) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Mumps. Kael on paistetand, rääkida ei saa. Hautati katusesamblaga. Sammal tehti palavaks ja pandi kotiga piale. Humalatega hautati ka.

RKM II 252, 217 (18) < Karuse khk., Hõbesalu k., Antsu t. (1968)
Kui kael haige oli, võeti ruukatuse pealt samblud, tehti soojas ja villase riide sisse ja ümber kaela.