Haiguste märksõnad

Hambahaigused

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERA II 27, 586 (25) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kui hambad on suus lahti: kukerpuu, ubaleht, kalmused.

RKM II 355, 39 (11) < Põltsamaa khk. (1981)
Kui hambajuures põletik, panna veidi purustatud aaloeleht, mis on pestud, suhu ja hoida. Vähendab valu ja põletikku.

ERA II 260, 207 (218a) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Kummel. Viljades (põllul) kasvav valgeõieline taim. Õied on vana hää teerohi. Õiepudru pannakse kaelale selle paistetuse puhul, hambaigemete paistetusele - kisub palaviku välja.

ERA II 283, 492 (33) < Pühalepa khk. (1940)
Hammast ilma valuta välja kakkuda lasta.
Mooruspuu koort võib 6 päeva äädika sees liguneda lasta, seda meega võida ja hammast selle koorega hõõrugda, siis kukub ta.

ERA II 283, 494/5 (39) < Pühalepa khk. (1940)
Hambapulber.
Võta keskmise suurusega sidrun, pista tema sisse 10 kuni 12 nelgi-iva, lase ta leivaahjus nii kõvaks, kui võimalik kuivada, tõuka ta pulbriks, võta niisama palju praetud musta leiba, tee pulbriks, sega segamine, pane kaalu järele üks kaheksandik osa mahlakannikese juure pulbrit ja niisama ka kaheksandik osa salveri pulbrit, sega seda ja hoia tarvitamisel alal.

ERA II 304, 482 (4) < Kaarma khk., Kaarma v., Tõrise k., Jalaste t. (1942)
Koerapöörirohuga (Hyoscyamus nigor L.)olla esiti hammaste alt ussisi äe veetud. Rohi pandud keeva vee sisse ja inimene olnd siis suudpidi sääl aurus. Siis tulnd uss hamba alt välja ja kukkund sönna lehtede peele.
Siit Tõrisest vana Tiskri Andruse isa olnd selle peel päris tohter, ta päris teenind sellega.

ERA II 55, 551 (60) < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k., Kõmmu t. < Ridala khk., Asuküla v., Suure-Ahli k. (1932)
Kui ammas aige on, siis tuleb kastanjanupp taskus oida.

ERA II 187, 279 (86) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. (1938)
Haige hambale pandi tubakat ja ka titesitta.

H II 70, 706 (99) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Pällüna, midä mõnigi umah aiah kasvatas, om vigastõlõ hammastõlõ parandaja rohi, kui näid piinüs tambitult joogiga sisse andas.

RKM II 14, 46 (96) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Kui oli auk sies, panti söögisoodat piale, sie oli ea, ehk soola kah, soola tera pannit amba õõne sisse. Mingisugune hambajuur, ma ei mäleta, missugune see oli, seda keedeti ja selle viiga pesti, kui oli paistetanud. Suhu võeti ja loputati. Laiad ükskud lehed olid küljes.

RKM II 59, 582/3 (27) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Haltaja hamba pääle panti ka piprõkõtra. Ku oll hamba seeh tsopp, siis sinnä panti vaharaas, tuu puhast prahi hambatsopast vällä. Haigid hambaigimid võieti miiga ka. Siis süüdi kurõmarju, ku ümbre hambidõ igime tüke mädänemä. Ku hamba liigusõ suuh ja tüke ar kakkõma, siis tulõ küüslauka süvvä.

RKM II 81, 270 (7) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Kõrvade aurutamisest ja suitsetamisest. - Aurutamist mina ei tea. Suitsetamine olli küll, kui tuulehäda olli - külm tuul kõrvist läbi tõmmanu, kõrvad valutasid, kohisesid -, võeti ravandseheina või tuuleaaga või katuseõliga, suitsetati kõrva ja suitsetati haige hammaste vasta kah, kui paistetanu on. (Ravandseheinad on nõmmeliivatee.)

RKM II 81, 286 (36) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Putkes, söögiputkes, see jäme pehme, mis me sööme, nende juurikad on hambavalu vasta. Kuivatati ära, ikki viludas kuivatati, panti tükike haige hamba pääl, hambaauku, hakkas tõmmama vonksti, vonksti! mõne korra ja valu kadus ära.
[---]

RKM II 111, 79 (233) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Haigele hambale on head kummelihautised lõua peale.

RKM II 107, 57 (17) < Halliste khk., Risti al. (1961)
Minu isa pani lille (uraanik) lehte pääle, ku kõrv valutas. Sääntse käbäre lehekse om ja kange lõhn. Hamba pääle topiti kah.

RKM II 229, 414 (33c) < Rakvere l. (1966/7)
Hambaid plombeeriti männivaiguga.

RKM II 246, 614 (16b) < Sangaste khk. (1970)
Tedremarna juureraasuke hamba pääle pandud põetab hamba.

RKM II 260, 482/91 (2205a) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Tammepuu: v. k. Дуб. L. K. Quercus. Ehk tõrupuu: v. k. Боярышник. L. L. Crataegus oxyacantha.
/---/ Noored tammelehed keedetakse ära ja kui on hambaigemed liig pehmed ja närtsind, siis loputatakse selle keedisega iga hommikul ja õhtul suud, kohe muutuvad igemed kõvaks ja karskeks.

RKM II 355, 331/2 (103) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Ka kummelitee oli samasuguse väärtusega. Joodi palaviku korral. Kui hamba all oli põletik, soovitati kanget kummeliteed suus hoida. Vähendas siis põletikku ja valu. Tee suutäis tuli pärast suust välja sülitada. Aga kord oli Helmi Kiisal väga suur hambavalu. Oli hambajuure all põletik. Kolm päeva oli juba magamata. Siis ema pani ta jalgupidi pange, kus oli soe kummelivesi. Pool tundi istus voodiserval, jalad panges. Lõpuks oli Helmi pea padjale vajunud ja magama jäänud, sest oli väga väsinud ja magamata ning kummelivann muutis olukorra paremaks. Kui ta paari tunni pärast ärkas, tundis, et vist üks suur kartul on suus. Aga see „kartul“ oli hoopis suur mädapunn, mis oli hamba alt välja ajanud. See punn sai siis nõelaga lahti torgata ja siis tuli üks hirmsa haisuga mäda välja. Küll oli kole. Puhta kummeliteega sai suu puhtaks loputatud ja tervis tuligi tagasi. Ka tänapäeval tarvitab Helmi Kiis kummeliteed joogiks, kuid siis lahjemat juba. Üldse valmistab Helmi Kiis teed metsarohtudest. Poest ei osta mitte iialgi. Ütleb, et neil pole ravitoimet.

RKM II 283, 220a < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Kui hammas valutab ja mädanik on sees, siis kummelitee võtab mäda lahti ja valu ära.

RKM II 283, 220b < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Haigele hambale pannakse ka tuha sees küpsetatud sibulat peale.

RKM II 336, 398/9 (26) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Kevade õitsevad koeraõispuud [mõtleb näsiniint]. Temal on heledam hallikas vars, väiksed haruksed ja siis roosad õied puntras täis. Siin üks naine soovitas, et see on sisemise haiguse vastu. Panna juuri piirituse sisse. Siis on kõhuvalu läind ja kõik. Aga tuleb pealmine koor ära võtta ja leotada, siis on kõige parem hambavalurohi.
Aga seda rohtu ma kardan ka. Tegin seda rohtu ja andsin pojale hambarohuks. Niikui pühkis ära hambavalu. Ja tütar mul on arst, see soovitas, et sa tee kohe terve pudelitäis seda. Mul endal oli ka hambavalu, panin tutsu seda rohtu peale ja 10 minutiga võttis ära. Aga ma kuulsin raadios, et võttis ühel silmanägemise ära, kui pani seda hambale. Ja ma olen seda mõtelnud, et mul see haige hammas tuli hiljem ära, et võibolla see ikka sellest on.

RKM II 355, 446/7 (109) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Kui hambajuure all oli põletik, siis hoiti kanget kummeliteed suus. Leige teevesi hoiti suus, seda hiljem alla ei neelatud, vaid sülitati suust välja ja võeti uus suutäis. Lahjemat teevett joodi palavikuliste haiguste puhul. Ja üldse jõid seda ka täiesti terved inimesed söögiajal.

RKM II 356, 374 (148) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Tugevama toimega kummeliteed hoiti suus hambapõletiku puhul. Hiljem tuli suus hoitud vedelik välja süljata. Siis võeti jälle uus suutäis.

RKM II 356, 377 (158) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kui hambajuures on põletik, siis purustatud aaloelehe tükk vastu iget panna, vähendab põletikku ja valu.

RKM II 356, 543/4 (40) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Hästi kange kummeliteega raviti hambajuure all olevat põletikku. Soe kummelitee hoiti suus, pärast süljati välja. Nii kohe kasvõi tund aega järjest ja mitu korda päeva jooksul.

RKM II 356, 554 (76) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui hambajuure all on põletik, tuleb muljutud aaloeleht suhu panna ja hoida pikemat aega. Aitab valu vaigistada ja põletik väheneb. Lehte suus vahetada.

RKM II 375, 141/5 (16) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui lastel hakkasid esimesed hambad tulema olid nad väga virisevad ja rahutud, sest igemed sügelesid ja lapsele võis ka palavik tulla. Mõnel nõrgemal ja tundlikumal lapsel võis ka kõht lahti minna. Tragid lapsed kannatasid selle kõik välja. Lapsele keedeti hammaste tuleku ajal kummeliteed, mis puhastas suud ja alandas ka palavikku. /---/
Väga tihti oli nii, et põletiku puhul hambajuure all tekkis põsele suur paistetus, nii et valu siirdus ka ninasse, kõrvadesse, silma. Oli soovitav põsk soojalt kinni katta, hoida kanget kummeliteed soojalt suus, mõned panid paisele ka kummelikompressi. Kange kummelitee puhul pandi kummeleid rohkesti ja keedeti seda teed tükk aega. Kui selline kange kummelitee suhu võetakse haige hamba puhul, siis seda ei ole pärast vaja mitte alla neelata, vaid sülitatakse välja ja võetakse jälle uus soe suutäis suhu. Kummelikompress tehakse nii, et soojad leotatud kummelid asetati kahe riide vahele ja see asetati haigele põsele. Tuimendas valu ja vähendas põletikku ja palavikku.

RKM II 375, 212/3 (13) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
/---/ Hambavalu korral naljalt hambaarati juurde ei mindud. Loodeti, et viga läheb niisama üle. Eks arstid olid kallid, kui neid üldse ligiduses oligi. Kui oli hambas näiteks auk, siis prooviti vatiga viina sisse panna, pandi ka joodi. See vaigistas närvivalu. Kui oli aga hambajuure all mingisugune põletik, siis oli ka valu ja nägu võis paiste minna. Siis oli vaja sooja. Pandi isegi soe kaerakott haigele põsele. Vahel keedeti hästi kanget kummeliteed ja hoiti seda soojalt suus. Kui tee suus jahenes, sülitati välja ja võeti uus suutäis. Eriti kange kummelitee saamiseks võeti rohkesti kummeleid ja keedeti koguni 10 minutit või rohkem. Aga hariliku kummelijoogi jaoks lasti kummeleid ainult tõmmata, kui keev vesi neile peale kallata. Kummelitee alandas palavikku ja hambajuure all ka põletikku.

RKM II 375, 290/2 (18) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
/---/ Kui oli aga hambajuure all põletik, siis valutas ja põsk paistetas üles. Valu võis ulatuda ninasse, kõrva, silma, ka kaelasooned olid valusad. Üldse oli halb enesetunne, võis olla peavalu ja palavik. Tavaliselt kestis see mitu päeva ja raskemal juhul ka nädal aeg. Valu leevendamiseks keedeti hästi kanget kummeliteed ja hoiti seda suus. Kui jahedaks muutus, võeti uus suutäis. Sellist kangemat kummeliteed tehes nii paar minutit või rohkem kummeleid keeta. Ka hautatud kummeleid võis panna soojalt õhukese riide vahele ja kompressiks paistetanud põsele. Kummel vähendas valu, alandas põletikku ja paistetust. Vahel, kui põletik oli väga suur, võis juurealune mäda välja tulla. Tavaliselt tuli see igemetest, kuid on kuulda ka seda, et raskemal juhul tuli mädakolle lahti ka põsest läbi.
Hambavalu korral tuli ka pea ja kael soojas hoida.

RKM II 375, 378/82 (20) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
/---/ Kui täiskasvanud inimesel tuli hambasse auk ja see oli juba suurem, hakkas valutama ja siis taheti närvi kodusel teel ära suretada, kuid see nii kergesti ei läinud. Katsuti hambaaugus viina hoida, see tuimendas valu. Ka suus hoiti viina. Seda tegid mehed, kuid ka naised suure valuga hoidsid viina suus. Prooviti valuvaigistuseks ka joodi auku panna. Aga kui oli hambajuure all põletik, siis läks põsk paiste. Oli hea peal hoida soe kompress. Selleks hautati kummelit kuumas vees, asetati veidi nõrgunult riide vahele ja põse peale. Tuimendas valu ja alandas põletikku. /---/

RKM II 375, 537/9 (40) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Ükskõik missuguse hambavalu korral oli alati hea jalgade soojus. Selleks tuli nii teha: jalatallad tuli rasvaga kokku hõõruda ja siis neid tule paistel hoida. Jalad muutusid hästi soojaks ja ka see soojus läks üle keha ja vähendas ka hambavalu. Ükskõik, kas oli siis hambas auk või juure all põletik.
Kui oli juure all põletik, aitas kuum kaerakott põsel, vähendas valu ja paistetust. Samuti tuli põsk ja kogu pea soojalt kinni katta. Ka kummelikompress oli hea. Selleks asetati vähese veega kuumutatud kummelid rätiku vahele ja asetati põsele, mõjus samuti hästi. Kummeliteed (kange, kuum) hoiti suus, see parandas enesetunne. Kui see suutäis jahtus, tuli uus suutäis suhu võtta. Paistetus ja valu kestis ligi nädala aja.
Kui hambas oli auk ja valutas, siis pandi krooliini hambaauku. Kuid see oli kange ja „sõi“ ka hamba varsti muredaks. /---/

RKM II 380, 316 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Hambavalu arstisivad kummelikiedussega ehk ka kange kummelitiega. Igeme piale saivad topid pandud. Sedasama muodi võis teha ka päevalilledest (päevalill - saialill) kiedist või tied haige hamba piale.

RKM II 380, 515/6 (16) < Viru-Nigula khk. (1985)
Hambavalu, hambavahetus - polnudki haigused. Hambaauku võis panna kübekese piibupigi, mis tegi uimaseks, aga valu võttis ära. Või kärnalille (kibetulika) õie. Naljajutt oli, et vöetagu külma vett suhu ja istutagu tulisele pliidile, et kui vesi suus keema läheb, siis on valu üle. Paistes põsele pandi kummeliteega kompress ka mõnikord või mõni eelkirjeldatud soojendus. Hambavahetuse korral visati ära tulnud hammas ahjule, üteldes: „Kilk, säh luuhammas, anna meie lapsele raudhammas!“.

RKM II 381, 30/1 (21) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Hambavalu ja -vahetus.
/---/ Vajaduse korral pandi valutavale palgele kotike palava kummelikeedisega. /---/

RKM II 382, 269/70 (23) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Hambavalu puhul oli oskajad, kes peamasseerimisega mõneks ajaks kas vähendas või võttis sekskorraks täiesti valu ära. Kui ei olnud põse paistetust.
Kui oli terve hammas päält näha, aga ige paistetas ära, tehti kummelihautist, hoiti viina suus haige hamba pääl ja ka külma vett.
Hammas millel oli juba auk sees ja tegi valu, siin on mõeldud vanemaid inimesi, pandi kas topiga või traadi otsaga lõngaeli (väävelhapet) või tinutamise saltseri (soolhapet) peale. Seda toimingut tehti väga ettevaatlikult et hapet mujale ei satu. Hästi liikuvale hambale seoti peent lilletraati või tugevat niiti kaela taha ja püüti niiviisi ise välja tõmmata. Iga väikese asja pärast tohtri manu ei mindud, sest tema tere maksis juba raha.
Oli varemalt memmesi-taatisi olnud, kes kõrges eas hauda minnes, polevat teadnud mis on hambavalu ja eriti mehed. Piip olnud esihambad lühikeseks kulutanud ja kollaseks parkinud, kuid valutand ega loksunud polnud kunagi. Naljatamisi õpetati hambavalu ära võtmiseks moodust, et võta külma vett suu täis, istu palja tagumikuga pliita pääle ja oota nii kaua kui vesi keema hakkab, siis on valu igaveseks kadunud.

RKM II 401, 293/4 (14) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Piparmündi tee, kui on hambad lahti, siis sellega loputada. Ja kui kurk haige, siis kuristada. Aga siis peab hästi kange olema.

RKM II 415, 107 (23) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Küüslauk ja sibul pidid aitama paljude haiguste vastu: nohu vastu, tugevdab hambaigemeid (tõstab), tugevdab üldse organismi.

RKM II 435, 38/9 (31) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Uue-Kleemeti t. < Harju-Madise khk., Leetse k., Kõrgemäe t. (1990)
Kummelit korjan, lastele andsin, kui on kõht lahti või kui hammad valutavad ja paistes on.

RKM II 437, 468 (13) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Sulustvere k. (s. Kongas), s. 1907 (1990)
Ka kummelikompress oli hea, eriti siis, kui hambajuure all oli põletik ja põsk oli paistetanud. Lapi vahele pandi kiht kuumi leotatud kummeleid, seda tuli aeg-ajalt vahetada. Valu vähenes ja palavik alanes.

RKM II 438, 115/6 (35) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui hammas oli haige, siis soovitati sooja kummeliteed suus hoida. Ka kummelikompress oli hea paistetanud põse peale panna hambavalu korral. Soojad varrega kummelid asetati selleks kahe riide või vana käterätiku sisse.

RKM II 457, 126 (33) < Pilistvere khk., Kirivere k. (s. Lang), s. 1928 (1993)
Kaerad tehti niiskeks ja kuumaks koti sees, kaerakotti pandi peale, natuke niiske kott. Kaerakott oli veekoti asemel. Pandi liigestele ja seljale, hammastele hambapõletiku puhul.

KKI 11, 161 (7) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Hammas haige. Hambal pane piiritust peele, on terve. Tedremarana juur aitab ka. Sii kasvab heinamaas. Lehed on nagu purgandil, pisised lehed. Seda juurt peale panna. Sii kisub hamba siist valget lima. Saab terveks. On auk sehes, piab ikka ära tömbama.

KKI 11, 244 (40) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Hambahaigus. Tedremarana juurt piale panna. Neil on pisised lehed niikui porgundil. Juure küljest leikad pisised kettad ja paned hamba piale. Kisub valget lima hamba siest välja, siis saab terveks.

Vilbaste, TN 4, 337a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi arstirohuks:
Üts vana tamm ollu, säält üts pulk võtta ja tsüsada hambasse, saab see terves.

H I 6, 11 (24) < Tartu (1894)
Kukemarjad (Sedum acre). Hambaigemete haiguste vastu. Pääle selle pruugitakse neid marju veel niisugusel puhul, kui tahetakse \"verd rutem käima panda\", ergutuseks.

Vilbaste, TN 1, 494 (2)b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Näsiniinepuu [Daphne mezereum].
Tõrv - hambarohi. Kuivatatud koorelt tõmmata õhuke pealmine kord ära, selle alumist korda võtta ja panna haige hamba peale.

Vilbaste, TN 2, 492/3 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Tedremaran. On kui kõige harilikum taim meie heinamaa rohustikus - kõrgel mullarikkal metsaveerel kasvav. Õied väiksed, kollased, lühikeste 30 sentimeetri pikkuste peente varte otsas. Juur kräsuline, pruunikas. Arstirohuks tarvitatakse taime juurikat pulbrite ja viinatinktuurina, mis hea kõhu lahtioleku vastu on. Tedremarana juurikast valmistatakse veel hambapulbrit, kuna piiritusetinktuur hea haavarohi on.

Vilbaste, TN 2, 642 (9) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Putkejuuri tarvitati hambarohuna.

Vilbaste, TN 2, 695 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Kui meie esivanemate elu vaatame vanal ajal, siis näeme, et inimesed ajasid rohkem läbi koduste tarbeasjadega. Ei ostetud poest midagi üleliia. Iseäranis taimi tarvitati arstimiseks ja üldse kasulikeks otstarbeiks. Juhtus paljugi, et arstirohuks tarvitataval taimel ei olnud mingit mõju. Kuid haige uskus taime tervekstegevasse mõjusse ja saigi terveks. Palju tarvitati taimi teeks. Näiteks kummel mõjunud haigele hambale.

H II 43, 360 (23) < Suure-Jaani khk. (1892)
Tulelill /---/ Planunculus sabratus (Familie Planuneulaceä). Tema kihvtitud väljapressitud tilkasid pandavat haige hamba sisse (punakaskollased).

RKM II 135, 193/4 (6) < Hargla khk., Mõniste v. (1962)
Hambahaigus. Sellega oli küll tõeliselt suur häda, aga peris vanast ei olnudki kellelgi hambad haiged. Kui juhtus, et mõnel hammas tegi valu, siis tsüsiti hammast küüvitsa puu pilpaga, siis pudenes too haige hammas maha, et ei saanud teisi nakkata ehk lasti hammas maha kakasata, maal olid ka niisugused hambakaksajad, et teinekord kaksati hammas kõige igemetükiga välja, jäi suur auk järele, minu emal hakkas hamba asemele kasvama, tegi hirmsad valu, oli kõik igim paistes, hakkas kasvama, siis sai Hargla apteegist hamba põhkle, kui seda peal pidas, siis kiskus mädaniku välja. See oli nii viiskümmend aastad tagasi, kui maal olid ka juba apteegid, üldse päris vanal ajal ei olnuki hambahaigust.

Vilbaste, TN 7, 56 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Heinputke juured - hambarohuks.

Vilbaste, TN 7, 59 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Karukella juurt pandi hamba pääle.

Vilbaste, TN 7, 196 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder: pannakse viina sisse, juuakse kõhurohuna. On ka hambarohi.

Vilbaste, TN 7, 202 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Verikõder. Teda pannakse viina sisse, leotatakse ära ja tarvitatakse hambarohuna ehk kõhurohuna. Peale selle hõõrutakse veel kuumas saunas selga.

Vilbaste, TN 7, 203 (16) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Tõrvaõied ja -varred on hambarohi.

Vilbaste, TN 7, 364 (15) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Küüvitsa müts päält hambarohuks (kui hammas valutab).

Vilbaste, TN 7, 431 (25) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Hullukoerarohi - hambahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (2) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Saarepuu - hambarohi.

Vilbaste, TN 7, 451 (7) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Heinputke juur - hamba peale.

Vilbaste, TN 7, 450 (5) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Hobuheina juurikas - hambarohi.

Vilbaste, TN 7, 452 (2) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Saarepuu - hambarohi.

Vilbaste, TN 7, 452 (5) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Hobuheina juurikas - hambarohi.

Vilbaste, TN 7, 453 (32) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Heinputke juur - hamba peale.

Vilbaste, TN 9, 489 (14) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Sibul ravimtaimena. Tormas oli arvamine, et sibul peeneksnärituna haige hamba või igeme peal vähendab valu.

H II 25, 202 (463) < Helme khk. (1890)
Võta kojolehti, kui na alla hiirekõrvun om, kuivate ahjun tubliste, pane karjajaagu viina sisse, lase saesta, om hää hamba- ja kõturohi.

Vilbaste, TN 7, 928 (b, 1) < Rannu khk., Rannu v. (1932)
Palderjan rahustamiseks, hambarohuks.

RKM I 12, 241 (40) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Piparmünt: toores taim lömastada ja hõõruda haiget hammast ja igemeid.

RKM I 35, 212 (3) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Kui suhu on tekkinud haige hamba pärast põletik, siis saab seda edukalt ravida kummeliteega. See ei pea olema ravikummel, vaid võib olla ka meie tavaline murukummel. Teha paras tee, muidugi parajalt soe, rüübata tassist ja hoida seda suus. Teha selliseid suuloputusi päevas 5-6 korral. Uskuge, juba teisel-kolmandal päeval annab põletik järele. Kui on seejärel vaja hammast ravida arsti poolt, siis asuda seda kohe tegema. Ta saab ravida ikkagi siis, kui põletikku enam pole.

Vilbaste, TN 5, 102 (2) < Tartu l. (1933)
Upininn. Upinni teed tuleb tarvitada, siis kui inimesel on hamba- või kaelahaigus. Selleks tuleb suud loputada ja kaela pääle kompressi panna ning hautust teha.

Vilbaste, TN 7, 1161 (20) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Küüvits. Волчье лыко. Daphne mezereum (?). Kui haige hambaga närida küüvitsa oksa - oks ilma kooreta, - siis puruneb haige hammas ära.

Vilbaste, TN 7, 1186 (11c) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kalmusejuure viin on närveluse ja kõhuvalu vastu ja parandab hambaigemiku põletiku, kui hambad lahti, loputades lahjendatud lahuga suud.
Pannakse ka lapiga paisetele.

Vilbaste, TN 7, 1223/4 (20) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Küüslaugu tükike mähitakse puuvilla ja pannakse kõrva, kui nägu on paistetanud üles hambahaiguse tagajärjel. Paistetus kaob siis varsti.

Vilbaste, TN 7, 1282 (50) < Kihnu khk. (1939)
Tulikas - “tulõlilles”. Purustatud juured ja õied vistrikutele, haigele hambale peale.

ERA II 34, 58 (15) < Kõpu khk., Uia k., Kutsika t. (1931)
Pilvetükid - arsti hammast.

ERA II 160, 328 (31) < Põlva khk., Kääpa k., Peedo t. (1937)
Mõtsah olliva säändse puu - küüvitsa. Noidega tsusati haigot hammast - sõs sai terves. Nüüd ei olõ küüvitsit inämp mõtsah.

EFA II 20, 173/4 (39) < Urvaste khk., Selli (Säre) k., Vana-Selli (Raudmaa) t. (1996)
Mul on praegu selle jaoks kasepungaviin. Too on ka hambavalu vastu väga hea. Kui kevadel hakkab kask lehtima, siis kui tal on juba näha, et tal oksad hakkavad vähekese nagu rohekaks. Ja siis nopid ära küljest, kuivatad ära, paned viina sisse. Ja too on väga hea rohi. Kui maos on mingisugune katarr või sarnane, noh, nagu ei ole päris normaalne, ja hambaigemetele ja hambaigemepõletikule ja. Ja kui on nagu söögi peale röhetus või midagi sarnast, ajab üles, siis. Et kõhus teeb kõik korda. Ma iga õhtu võtan. Mul see reuma tugev ja. Väga hea on, kui ta igas peres on olemas.

EFA I 12, 7 (10) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Hambapulber.
Võta keskmise suurusega sidrun, pista tema sisse 10 kuni 12 nelgiiva, lase see leivaahjus nii kuivaks, kui võimalik ära kuivada, hõõru see pulbriks, võta niisama palju praetud musta leiba, tee pulbriks, sega kõik segamini, pane kaalu järele 1/8 osa mahlakannikese juure pulbrit ja 1/8 osa salvei pulbrit, sega neid ja hoia tarvitamiseks.

EFA I 37, 84 (1) < Tarvastu khk., Jakobimõisa k., Ransu t. (1999)
Hambavalu korral.
Parim hambarohi on kummelitee. Sobib tavaline õuekummel, millest keeda teed. Valutab, võta teed ja loputa suud, mitu korda järjest. Varsti on mäda väljas ja valu läinud.

EFA I 41, 14 (29) < Paistu khk., Holstre k. < Tartu l. (2000)
Ja siis ma võtsin kummelipuru, panin marlikotikese ja siis toppisin suhu igeme ja põse vahele. Kiskus punni üles, hambaarst tegi katki ja oligi. Arst veel ütles, et kuidas ta sedasi ilusti on tõmmand, et tema pole nii näindki.

H II 50, 640 (6) < Äksi khk., Elistvere k. (1894)
Kui kellelgi hambad valutavad siis võetakse üks puhas puulusikas ja vautatakse kolm korda valutava hamba peale ja üteldasse: „Jeesus aita, Jeesus aita, Jeesus aita.“

Vilbaste, TN 7, 610 (10) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Hambapulbriks tarvitati: niinepuu süsi, salverohi (loomulikul kujul).

RKM II 91, 696 < Võnnu khk. (1959)
Hambahaigused.
Külma vett, mis liiga külm oli, ei tohtinud juua, et siis läävad hambaklaasid katki. Valutavaid hambaid susiti kuuma või tulise traadiga, ka lasti joodavat viina pääle ja susiti piksest löödud puuga.

E I 31 (233) < Muhu khk. (?)
Laurimägi Külasema küla Mäe talu ligidal Laurimäelt võetakse rohtu, torgitakse haiget hammast, viiakse rohi samasse paika tagasi, siis kaob hambavalu. Maa-aluseid pestakse veega ja viiakse vesi Laurimäele, siis kaovad maa-alused. Korra tapnud täkud Laurimäel suure kivi juures ühe neitsi ära, sellest saanud mägi imettegeva võime. Igaüks ohvritooja saab abi.

RKM II 72, 399/400 (9) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" (1960)
Hambahaiguseid oli mitmesuguseid. Hambaid raviti mitmel viisil. Kui kellegi hakkas hammas valutama, siis ta pani külma vett peale. Mõnel juhul sooja vett, soola ja piiritust. Kui mõnel inimesel hammas valutas, siis ta tõi metsast sellise puu, mis selle hamba ära purustas. See puu sarnaneb sireli õiekobaraga. Seda puud sai ainult noaga lõigata, sest murda teda ei saanud.
Kui hammas valutas, siis hautati jalgu kuumas veel. Hambaid tõmmati välja nööriga. Pärast väljatõmbamist visati ahju otsa ja loeti mõned sõnad. Näiteks:
Tirts, tirts, ma annan sulle puuhamba,
sina anna mulle raudhammas.
Mõned inimesed hoidsid oma hambad alal ja kui neid oli palju, siis tegid helmesteks ning asetasid kaela. Mõned hoidsid oma hambaid rahakotis.

H IV 3, 774 (15) < Tartu (1888)
Tindi pähkled (Gallae turticae) hamba rohi; - hamba valu jääda siis ka ära, kui hammast rähni keele otsaga torgitakse.

H II 70, 701 (66) < Rõuge khk. < Räpina khk. < Vastseliina khk. (1904)
Juudisitt, kui lajalt tuntu "kaehtusõ rohi", saap egasugutse haiguse vasta pruugitus. Kõrd andas tedä rabamise vasta, kõrd sisemätse valu vasta, kõrd kui rohto, et tuu läbi nimelt lastõlõ söögiisso saasi. Kaehtusõ kaitsjas köütvä tedä mitmõki ebauskliku lastõlõ kui loomõlõ nöörikesega kaala. Ravvatossu tegemise man pandas ka raasokõnõ juudisitta palava ravva pääle, et tossu tegemine mõosi. Mõnõ pruukva juudisitta ka hambarohos.

ERA II 188, 290 (121) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Pendi-Tooma s. (1938)
Piibutuhka ja tõrva pandi haigele hambale.

H II 47, 295 (81) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1894)
On kõu (pitkne) ühe puu ära lõhkunud, siis võta säält üks kild, sossi haige hammas veriseks, pista see puu kild jälle endisesse kohta.