Rahvapärased taimenimetused
Ravanduse hein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 168, 653 (61) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Ravandseheina (nõmme-liivatee) tee olla hää köha ja üldse külmetamise vastu.
RKM II 81, 270 (7) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Kõrvade aurutamisest ja suitsetamisest. - Aurutamist mina ei tea. Suitsetamine olli küll, kui tuulehäda olli - külm tuul kõrvist läbi tõmmanu, kõrvad valutasid, kohisesid -, võeti ravandseheina või tuuleaaga või katuseõliga, suitsetati kõrva ja suitsetati haige hammaste vasta kah, kui paistetanu on. (Ravandseheinad on nõmmeliivatee.)
RKM II 81, 291/2 (47) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Ravandseheintega suitsetamine on külmahaiguse vasta. Nägu sa talve vällast tuled kuskelt, ära külmetanu, lõdised, värinad käivad ja... Siis sössi panni pääl, näpuga ravandse-heinu pääl, siis seisad sääl kuhal, lased omal riietealuse seda sooja suitsu täis kõik ümmer ihu ja hinge ja siis sooja, asemes teki alla ja oled sina teine päe terve, võid jälle minna.
Ravandseheina tee on väga kallis rohi külmahaiguse vasta juua. Märkus: Ravandseheinad on nõmmeliivatee.
RKM II 101, 435 (88b) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Värisejatee [Briza media L.] on külma vasta ka, ku ihu võdiseb, aga temal ei ole midagi maiku, ravandse-heinad (= Thymus serpyllum L.) ollid paremad, värisejaheinal põle maiku.
RKM II 385, 115 (31) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Ravandseheina tee on hea köharohi. [Ravandsehein - nõmmeliivatee]
RKM II 385, 124 (55) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Köha puhul kasutati ravandseheina (nõmmliivatee) teed. Seda hinnati eriti heaks rohuks.