Haiguste märksõnad
Krooniline haigus
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: krooniline või alaline haigus; välja arvatud juhud, kus on selgeid viiteid mõnele konkreetsele haigusele.
Krooniliseks haiguseks nimetati tavaliselt pikemat aega kestnud haigust, samuti juhtumeid, kui kardeti, et haigus jääb kestma veel pikemaks ajaks või koguni eluks ajaks. Sellisel juhul püüti leevendada haiguse kulgu, mitte niivõrd ravida haigust ennast.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 1, 556/7 (1) < Pühalepa khk. (1928)
Igasugust pikaldast haigust kutsutakse kidumise haiguseks. Selle vastu aitab pipar, türgi pipar või koirohi, mis viina sees leotetakse ja siis troppidena juuakse.
Vilbaste, TN 7, 519 (32) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Nurmenukk. Rahvas kutsub seda ka käekaatsaks. Tehakse õitest teed kidunemise vastu.
KKI 10, 127/8 (39) < Mustjala khk., Kuusiku k., Sepa t. (1949)
Sandihaiguse [raskelt haige] vastu on tuulepesa suits. See old vanade inimeste usk, mina põle seda iial uskund.
KKI 70, 46 (8) < Kihelkonna khk. (1979)
Santhaiguse ravi [raskelt haige].
Püssirohi ja äkisehaiguse lehed pandi piipu ja suitsetati. Vahel võeti püssirohtu niisama sisse või pandi tõrva piipu.
Vilbaste, TN 7, 1151 (5) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Sinilille teed juuakse kahvatuse ja kõhnuse korral, mis pidavat abi andma.