Haiguste märksõnad

Lastehaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus viidatakse lapse ravimisele, kusjuures jäetakse täpsustamata, millise konkreetse haigusega on tegemist.

Lastehaiguse korral võib olla tegemist kas konkreetselt ainult lastel esineva haigusega või siis tahetakse toonitada, et ravitakse just last.

Vaata ka: .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 2, 541 (I) < Otepää khk., Neeruti (1888)
Arstimine. Vanaema murd kolme kadaja küljest 9 ossa, keetatas ummussin ära; mõstas selle veega last ja andas peo päält kolm kõrda latsele juvva ja üteldas "silma sitta, nõna mutta, hamba ahju otsa külge".

H III 16, 77 (1) < Peterburi kub., Gatšina l. (1890)
Kui veikese lapsel kael jämedaks kasvab, nõnda et ilus ei ole, siis peab selle lapsega metsa mindama ja sealt ühe noore pihlaka üles juurdega tõmmama, mis veel tõmmata jõuab. Ja siis nende juurikatega kaela vajutama. Siis puu jälle kasvama tagasi panema, siis saab see haigus senna jäema.

H II 37, 414 (72) < Kose khk., Tuhala k., Nuhja t. (1892)
Kui vekesel lapsel ihu külges punane märk on, siis vaota linase lapiga kolm korda senna koha peale ja pane sie lapp salaja ilma kellegi nägemata surnu alla puusärgi sisse. Siis kaub sie plekk ära.

H II 39, 331 (458) < Koeru khk., Vaali k. (1890)
Kui laps võõriti voatab, ehk nagu härja moodi, piad viltu pöörates, põrnitseb (põrnitab), siis otsi metsast härja veanatud, ehk härja kaevatud kadakaid ja pane need kadakapuu oksad keriselle ja viska leili piale, ja vihtle last selle leiliga. See kaotab põrnitsemese ära. See viga on lapsele sellest tuld, kui härg teistmoodi ehk raskejalgse naise piale on põrnitsend.

H II 53, 126 (6) < Jõhvi khk., Voka v., Toila (1896)
Vällä lüämisi, mis lastel vahel pähä ja silmnägo lüäb, arstida süävie pesemisega. Tuare puu süsi, mis kui pihlaka, kuuse, kase ja lepa, võeta, kui näväd viel siniselt õhkuvad, ja pannasse ühä riista sisse, kus puhas külm vesi sies on. Lasta sääl vähä seisada, siis kurnata läbi linase riide kõik süäd ja prügid vällä. Selle viega siis katkisi kõhti paar kõrda pessa (parem viel kui neljapäival saab pestud). Piab seda viga parandama.

H II 62, 348/9 (3) < Vastseliina khk. < Setumaa (1899)
Tsirgutõbi om ka üts hirmus haigus, mida väetikene jo õige varakult, elohommongul kandma piäp. Seda vika om harvakult ütel ehk tõõsel latsel. Viga saap säält, kui imä käüma pääl olleh mõnt tsirgu äkilist üleslendamist heidüp, sis saap latsele tsirgutõbi nink väetikesel saiska käe ja jala lajah kui lendava tsirgu siiva, mida mändsedegi mähüstega latse ligi ei jovva harjotada, ei kasvatada. Siih astku arstimine ette. Lats jätetas mähkmist vallale, viias kolmel nelapääva õdangul laudaläve pääle nink vaotas sääl pihlapuu laastoga latse "siiva" mant, kuna paar man olevid naisi kõrvalt ragoja käest niisamate küsüse, kui kammitse ragojagi käest. ["Mida sa raot?" Vastus ragoja puul õige kärmäs: "Kammitsit, kammitsit, äio-kammitsit!"] Saavat abi.

H III 9, 170 (18) < Laiuse khk., Tähkvere k. (1888)
Kui veikse lapse kõht lahti, põdur ja vaese tervisega, siis ohutatasse järgmiselt. 1) Korjatasse üheksat seltsi marjapuid, nimelt neid, kelle marjadel rist otsas, nagu kadakas, pihlakas, pohlad, sinikavarred, lodjapuu, kitspaakspuu. Kua võib muid marjapuu õkse võtta, aga ikke 9 seltsi. Lisaks selle juure ühe juure pialt kolmeharusse ajanud kase õkse, ja selle vihaga viheldasse. 2) Pannasse kolm kuuma kerissekivi vee sisse, üeldes: "Üks meeste kivi, teene naeste kivi, kolmas üle ilma arsti kivi!" Selle veega vihutatasse last, aga kivid pannasse kerisselle tagasi. 3) Pannasse peerud risti pada peale, lastasse nende vahelt vee soenemise ajal üheksa tulesütt, ühtlaisi ristmise sõnu lugedes, sisse, ja pestasse sellega last.

E 53256 (9) < Helme khk., Riidoja v. (1923)
Kask on tigeda vaimuga ja tema vitstega laste peksmine aitab, et nad kõige kergemini koeruse maha jätavad. Teistel puil ei ole seda mõju.

E 85167 (4) < Pärnu khk., Sauga v., Ridalepa k. (1933)
Lapse haiguse või karjumise puhul tuleb anda mooniteed, ja kui laps alla kuseb, siis anda tuhkpoolga teed.

EKS c, 62 (3b) < Äksi khk. (1891)
[Rosaceae]
Geum urbanum.
Laste kõhurohi. Lehed ja juured ummukses keeta ja seda vett lapsele lahtise kõhu vastu anda.

ERM 17, 1 (1b) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
[Kolmekorralised rohud]
Pruugitakse ka lapsevannitamiseks ja jalgade havvutamiseks (s.o. keedist).

ERM 151, 87 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Kidsihain.
Kasvab ristikheinapõllul. Kui lapsel kidsi kõhus, kidsihain kõhu pääle köita. Ehk kui kidsi jalas ehk käes, haige koha pääle köita.

ERA II 3, 159 (61) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. (1928)
Kui vastsündinud laps silmi pööritas, siis tuli võtta kolm kahetsekõlla (annekollad) õit ja 3 karva koera munakotilt. Need tulid 9 söe pääl ära põletada. Selle kohal hoiti last ja tuhk söödeti pärast lapsele sisse. Seda toimetati enne ristimist. Silmade pööritamine pidi selle tagajärjel ära jääma.

ERA II 28, 647/8 (22) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Mina elasin ühe tartlase-naesega koos. Ta toi ühed veiksed kollased rohud, ütles: need on koerakoonukesed. Ühe lapse arstimise juure vei.
Minu vanemal tütrel olid ihutased. Koledad suured sinised justku pahkad, pähe ja selga loi. Tohter ütleb, et see on lapse ihu puhastus. Siis see Leenu toigi mulle koerakoonukesi, et nende veega pesta.
Kaetusrohtudega pesti ka (neil on pisikesed sini-lillakad oiled, hea hais juures).

ERA II 38, 302 (53) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja (1931)
Kui lapsel miski villisi külge aab, siis tehakse kammeltee vanni ja valatakse põhja poole toeteiva alla.

ERA II 39, 158 (59) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Kui kõht lahti lapsel - jälle nimetud - lasti suhu ka nimetsesõrmega nimetserohu vett.

ERA II 57, 708/9 (1) < Rapla khk., Kabala v., Riidaku k. (1932)
Haiguste arstimisest.
Laste kärni ja paiseid kautas see, kui kao- (kaevu-) tee pealt teelehti üles võeti kõige mättaga ja vaotati haiget kohta. Peale selle laps pidi sülitama kolm korda mätta peale ja mätas sai tagasi pandud vanasse kohta samas asendis, nagu enne olnud. Siis laps pidi tuppa minema ega tohtind tagasi vaadata. Kes tagasi vaatas, kautas arstimise mõju ja sai ema käest karvustada.

ERA II 148, 543 (24) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1937)
Vanal ajal, kui lastel kusi kinni oli, toodi vana pääsuksepesa, sellest lasti vett läbi ja seda vett anti lapsele sisse, see pidi aitama, aga heinputke juurikad on selleks head, kui neid keedetakse ja seda vett lapsele antakse.

ERA II 193, 484 (26.8) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Kauru k. (1938)
Kui lastel on sööja põie kaelal ja rinna all, pesta kõhtu põierohu teega ning vasema käe nimetissõrme otsast üheksa tilka lapsele suhu tilgutada.

ERA II 193, 518 (38.6) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Kamari k. (1938)
Laste verevaesuse ja kahvatuse puhul tarvitatakse kolmisroosi (kolmisruse - Bidens tripartita L.) teed, juues seda 1-2 kl. päevas.

ERA II 193, 528 (40.17) < Põltsamaa khk., Kurista v., Vähari k. (1938)
Kui lastel pää oli katki, pesti pääd kartulikeedu veega ja kummeliteega.

ERA II 254, 180 (28) < Pühalepa khk., Käina v., Luguse k. (1939)
Keige ülem lapse kõhurohi on lepaurvatee.

ERA II 285, 51 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Põllul vilja sees kasvavad põierohud. Õied on põiekujulised, neid keedetakse lastele põiehaiguse puhul, kasutakse õisi ja juuri.

RKM II 22, 182 (30) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lastehaigusele, kui kõhus on kramplik valu ja kõht on lahti - kummelitee sisse joota, kuumalt.

RKM II 90, 162 (25b) < Märjamaa khk. (1959)
[Raudrohi oli vanal ajal mitme haiguse vastu hea, rohtu korjati, kui ta õitses, kuivatati ära, siis oli haiguste ajal võtta.]
Kui laps ei kasvanud, oli kidur ja virises, siis põletati raudrohtu tuhaks ja andi seda tuhka lapsele sisse.

RKM II 158, 433 (143a) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Lapsed kidurad, närused, anna kadakamarja teed.

RKM II 160, 134 (38) < Haljala khk. (1961)
Luksud. Lapsele anti sooja piima või sooja kummeliteed.

RKM II 186, 61 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Õras arstirohi.
Vanasti ei tuntud vitamiine. Talvel üks laps põdes ja oli kahvatu, ei jõudnud õieti käiagi.
Keegi vanainimene õpetas : "Kui kevadel rukioras lume alt välja tuleb, korja õrast ja sööda võileivaga lapsele.“
Tehti, nagu õpetatud, laps kosus ja paranes.

RKM II 209, 247 (3) < Põlva khk., Himma k. (1966)
(Jutustaja oli noores eas lamav haige). Kõivolehe üleni peale. Suure kartulikoti täis ol´l. Lina pääle ja teki kah. Lätsi ligonõma. Sai terves.

RKM II 211, 636 (37) < Kodavere khk., Äteniidi k. < Kodavere khk., Assikvere k. (1967)
Ja kummelid, sellega kohe pesti lapsi, siis said terveks.

RKM II 219, 171/2 (5) < Tori khk., Sindi l. – Edur Maasik < Aleksandra Miil, s. 1900 (1966)
Aleksandra Miilil oli 2 1/2-aastane laps haige, kägises ja punased nakid tulid naha peale. Kahe nädala pärast vanas kuus kadusid nakid ära, vesi tuli välja. Noores kuus ilmusid uuesti, kasvasid. Laps kägises ja kiskus nakid katki. Kärnad ilmusid peale. Arstide juurest ei saanud abi.
Tamme Elli õpetas :”Mine võta seda rohtu, mis aia ääres kasvab!” See rohi kasvas mööda maad ja oli läikivate ümarate lehtedega. Selle rohu varre mahlaga tuli hõõruda nakke.
Varsti peale hõõrumist kadusid nakid jäädavalt.

RKM II 234, 351 (fi) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kummel oli väikeste laste kõhurohi.

RKM II 309, 302 (4l) < Lüganuse khk., Sirtsi k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (s. Sakslad), s. 1919 (1974)
Kui lapsed haigeks jäid, andis „lõngaõli“ vett, suhkruvett ja üleöheksama teed.

RKM II 355, 329/30 (99) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Helmi Kiis oli lapsena väga haige. Oli kohe iga kuu mitu päeva haige. Lõõtsus kangesti ja hingamine oli raskendatud. Sugulane soovitas emal teed keeta. Selleks pidi korjama heinamaalt ühed valged lilled, nime enam ei tea. Õis oli väike ja valge, korjati õitsemise ajal ja kuivatati ka talveks tagavaraks. Enne pani keedetud vee sisse kuivanud lilled ja pani siis tee „tõmbama“. Seda teed tuli mitu korda päevas juua. Nii jõi Helmi Kiis seda haiguse ajal. Põdes seda haigust mitmel aastal, kuid teejoomisega sai terveks.

RKM II 355, 447 (110) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Sündinud imikutele oli kõige esimeseks söögiks lahja kummelitee. Ka hiljem, kui lapsel juhtus kõht korrast ära minema, jäeti toidukord vahele ja anti kummeliteed.

RKM II 356, 374/5 (149) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kui laps tuli ilmale, oli tema esimene toit kummelitee tilgakesed, muidugi küllaltki lahja. Öeldi, et see desinfitseerib ja kõht on siis edaspidi korras. Seedehäirete puhul anti ka edaspidi lastele kummeliteed.

RKM II 368, 379/80 (15c) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Ja kui lapsel on põiepõletik, väike mähkmelaps. Antonil olnud mähkmelaps, mähkmed kuivad ja laps haige. Ja peterselli juurikatest oli mõned korrad teed teinud ja laps sai terveks. Lapsel olnud krambid peal kohe.

RKM II 372, 291 (21) < Tartu l. (1984)
Nisuteradest (koorimata) pudru lastele, kui laps on kahvatu.

RKM II 373, 12/3 (13)b < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Kui lastel tulid hambad, siis hakkas laps sõrmi suhu toppima. Ju siis sügeles ja pakitses. Oli ka palavik lapsel. Anti kummeliteed juua. Ka ema pistis sõrme lapsele suhu ja aitas rahustada last, sügades igemeid.

RKM II 375, 569 (86) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui lastel oli kõht lahti, näiteks külmetusest, tuli mustikasuppi süüa, pani kinni. (Ka vaskatele ja põrsastele anti kõhulahtisuse puhul mustkaid, keedeti ka tammekoore teed).

RKM II 381, 93/4 (19)d < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Lastele tehti uibulehe teed kõhuvalu puhul. Vanarahvas kutsus uibulehte riisirohuks.

RKM II 400, 341 (10) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Luka kub., Selenski eesti as. (1987)
Minu vanaema ravis vannidega. Kanarbik, mõned oksad, jaanisõnajalg (olnud pisemad ja suuremad lapsed need ravitsetavad, väiksemad saanud enne terveks). 2-2½ aastane laps oli, suure peaga ja kõhuga, jalad kõverad. Tegi vanni, siis pani lavale soojadele õlgedele, masseeris neid. Sellele tegi 2 kuud üle päeva vanni.

RKM II 430, 69 (45a) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Kummel - hea lapsele. Ema korjas kummelit koos lehe ja juurtega, kuivatas puntidena vilus. Teed tehti kõige juurtega. Ja joodi seda.

AES, MT 280, 8/10b < Simuna khk., Vanaküla k. (1940)
Kui veke laps on, ei tohi kamelivee tiega pessa, et ihupuhastust kinni paneb. Mõned pesevad nisu kliidega, nied jälle panevad kinni. Nied piavad ära olema. Ihupuhastused on piened vistrikud. Tulevad kolmandamal või neilandamal pääval. Põleta kasepuu ära, siis nied süed vette, ja siis pese. Enne tulevad süed välla kurnata. Ia on kui õberaha kua vette panna.

Vilbaste, TN 11, 166 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Männikasvud keeta ja selle veega väikelapsi vannitada, tugevdab närvikava.

Vilbaste, TN 2, 333 (8a) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Kummelid - lastele vanne teha, kui lapsed rahutud.

Vilbaste, TN 2, 390 (19b) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Kui lastel oli kõht lahti, tehti kummeltee vanni.

Vilbaste, TN 7, 137 (3) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Kummeltee vett tehti siis, kui väikestel lastel oli palavik ja vistrikud kehal. Selle veega pesti mõnikord last ja vistrikud olidki kehalt kadunud.

Vilbaste, TN 7, 383 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
Kaitused.
Kaitused olid nõiduserohud. Kusagile mõne vana panni pääle pandi kaetused ning nendele lisati veel prahti. Praht varastati naabermaja hoontest. Kui oli lapsel seest haige, siis pandi laps sõela sisse ja sõelaga hoiti panni kohal suitsu sees. Kui oli loom haige, siis hoiti panni looma kõhu all ning käidi suitsupanniga ümber looma.

Vilbaste, TN 9, 526 (6b, 1) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Kaselehed. Jooksvahaiguse puhul pandi kaselehed värskelt kahe riide vahele ja mähiti ümber haige koha. Üks ema olevat oma lamavat haiget tütart arstinud niimoodi ja käima saanud, kuigi pärast lonkas, aga käis tööl.

Vilbaste, TN 7, 517 (4) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Kummel. Kummeliõitest tehakse teed haigetele ja väikeste lastele. Ka tarvitatakse kummeleid krampides lastele vannitamiseks.

Vilbaste, TN 7, 653 (II-3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kuumeljateed tarvitati laste külmetamishaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 657 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kuumeljateed tarvitati laste külmetamishaiguse vastu [Gustav Vilbaste märkus “Ei. Mäeotsalt”].

RKM I 30, 313/4 (3b) < Kanepi khk., Ihamaru k. (1993)
Ja karukollet kasutame väikelaste haudumise korral, märgade haavade peale ja suvel haudunud varvastele vahele panna.

Vilbaste, TN 7, 1164 (86) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Upinhain. Kummel? Kasvab õuedel ja teeäärtel, lõhnab paremini kui ромашка = apteegikummel. Pannakse lapse vannitamise vee sisse, tehakse teed ja tarvitatakse neilsamul juhustel, mil apteegikummelit (ромашка).

Vilbaste, TN 7, 1175 (35) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Nõiakollad: tehakse tee, viiekuusele lapsele viis tilka piimaga, kui kõht lahti.

Vilbaste, TN 7, 1211 (34) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Ussisilmi ja ussi väänlemist lastel arstiti järgmiselt: vannivee peale pandi ussinahk ja vanni kohale humalalehtedest valmistatud pärg. Laps kastetakse vanni, tõmmatakse läbi vee ussinaha alt läbi ja pistetakse siis läbi pärja - nii kolm korda.

ERA II 125, 143 (43) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Kui lapsel kõht korrast ära, peab rukkijahu ja tangutummi andma.

ERA II 193, 487/8 (27.7) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku as. (1938)
Laste kõhuhäirete puhul anti sütes pruunistatud ube, väikestele tambiti katki, suuremad sõid samuti.

H II 7, 638/ (21) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1889)
Vana usku, kombeid, arstimisi ja sortsimisi.
Kui laps haige on, viakse sauna vihtlema, keratakse üks linna (poe) nöör rõnga (võruks) ja visatakse sealt läbi vet kerisele.

H II 25, 609 (272) < Tarvastu khk. (1891)
Kui laits alla kuseb, sõs peab tuuleaaga pessetama, sõs ei tii sedä enämp.

EKS c, 45 (5) < Torma khk. (1892)
Kui lapsel “ihu väljas käib”, siis keeda vaha ja herneid ja anna seda süüa.

EFA I 19, 17 (31) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Tsaiein - tšebrets, ligi maad, nagu sireliõied. See on hea lapsele peseda, kaovad vistrikud ära.

EFA I 19, 58 (29) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. (1997)
Voltši jaagadõi - kui laps läheb kärna, selle veega last pesta ja kohe läheb ära. Vee lased keema, lased sisse selle rohu, 20-25 minutit keedan, sellega pesta.

H II 25, 429 (13) < Tarvastu khk. (1890)
Ku lasse röögive, sõs võetas vett ja lastas läbi sanna keressa juusta pangi sissi, kun kolm obesu rauda sehen om ja vihutas selle veega latsi, sõs latse ei röögi enämb.

H II 53, 652 (41) < Simuna khk. (1895)
Kui laps sõnules; siis toa kolmest nurgast samblaid võtta, nendega suitsetada.