Haiguste märksõnad

Juuste hooldamine

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus soovitakse tugevdada või hooldada juukseid, vältida nende väljalangemist, soodustada kasvu ja ennetada või ravida hallipäisust. Samuti on antud märksõna alla paigutatud kirjed, milles ravitakse peas (juustes) elavaid satikaid, näiteks täisid.

Juuste halliksminemine oli vanaduse märgiks. Ka võis selle põhjuseks olla ehmatus, mure või mingi raskuse üleelamine.
Juuste varajasest ja ülikiirest hallumisest. - Juused lähevad noorelt alliks, see on suguseltsi järgi, mõnel jälle on vanaduseni mustad. Vanaduses alliks läheb, see on looduse komme. Juused teeb alliks mure, mure paneb muljuma, alli pääga auda minema. - - RKM II 101, 457/8 (144) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Juuksed pidid olema heledad, pikad ja tihedad (Koern 1939: 506).
Juuste katkemist peeti kas mõne haiguse (söödiku) poolt põhjustatud
Söödikud: juuksehaigus, millega juuksekasv keskelt katkeb. Söödikud sööve juusse purus. - - AES < Karksi, Ainja - L. Lepp (1932)
või koguni teise inimese saadetud.
Kui naiste juuksed pääst lahti tulevad, siis - keski on katku tõbe pähä pannd. RKM II 20, 432 (27) < Viru-Nigula - A. Krikmann (1948)
Mõnel juhul võis olla tegu ka kättemaksuga.
Kui sa kellegagi karvupidi oled kiskunud ja sinu vastasel paha käsi on nõnda et sull pärast seda juuksed hakkavad peast ära tulema, siis katsu tema karvu nõutada ja suitseta nendega oma pead. - - E 27475 (10) < Narva - J. Sirdnak (1896)

Vaata ka: .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 41, 210 (25) < Ridala khk., Ungru (1888)
Kui juused päes lahte on (naisterahval), siis palista nasipuu (naisteniinepuu) koort juuste sesse.

ERA II 23, 155 (16) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Juuksed ajab kasvama takjaeli, roheline.

ERA II 185, 136 (4b) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. (1938)
Vanasti, ku neid pikki juusi himustadi, sis mõned pessid pääd nõgesteveega, et sis juused kasuva hästi pikaks.

ERA II 193, 579 (52.1) < Põltsamaa khk., Kurista v., Neanurme k. (1938)
Juuksekasvu edendab sanglepa veega pesemine.

ERA II 193, 579 (52.2) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Juuksekasvu edendab kasekoore teega juuste pesemine.

ERA II 193, 579 (52.3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku as. (1938)
Juuste mahalangemise korral on mõjuvateks vahenditeks: pesta juukseid kasemahlaga, käokannuse (Linaria vulgaris Mill.) õite, nõgese (Urtica urens L.) lehtede ja takja (Lappa major, Gaertn.) juurte teega.

ERA II 285, 58/61 (3j) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Raudnõges õitsemise ajal korjata, äädikaga keeta, vedel ära kurnata, sellega peanahka kasta, hea juuste kasvatuse rohuks ja juuste haiguse parandajaks.

ERA II 285, 52b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Takjas kasvab õuel ja põllupeenardel, lehta nimetakse kobrulehed. Takja juuri keeta - hea juuksekasvatuse abinõu. Takjad olid noorematel üksteise narritamiseks head: neid loobiti pähe, juustesse ja riiete külge, neist tehti teisele seljataha nööbiridasid ja muid vigureid. Kui keegi teise seltsist tüdind oli, siunas varsi: "Ega temast lahti saa" ta nagu takjas kinni."

ERA II 285, 50/1b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
[kõrvenõges] Nõgesevesi olla ka hea peapesuveeks, mõjub juuksekasvule ergutavalt.

ERA II 156, 534 (16) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. (1937)
Künnap anti noortele tüdrukutele süüa, siis kasvavat neil pikad juuksed.

RKM II 49, 329 (10) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kasemahlaga pea pesemine kiirendab juustekasvu ja on kasulik peanahale, kaotab kõõme.

RKM II 49, 330 (14) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Takjajuure tee kiirendab juustekasvu, eemaldab kõõma peast ja on hea rohi sammaspooliku vastu.

RKM II 81, 298 (55) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Kobrulehe vett silmahaiguse vasta ma ei tää. Kobrulehe vett tehti piavalu vasta ja juused lahti on, kõõma vasta ja kui nahk liiga päevatab ja praguneb, need lehed on selle vasta. Kuivataks need lehed ära, siis keedavad. (Mis need kobrulehed on?) Takjad, need on kobrulehed, takjanupsid kasvavad nende varrede otsas; tääd nupud, juustes ühe viskad, katsu, kudas kätte saad!

RKM II 89, 106/7 (107) < Kadrina khk. (1959)
Juuste hallumine.
Eriti varajane juuste halliks minek on tingitud peanaha haigustest. Juuste hallumine võib sündida ka mõne minuti jooksul; väga traagilised sündmused, mis põhjustavad närvide tegevuses suurt häiret. Juuksed võivad välja langeda mitmesugustel haiguste tagajärjel, näit. soojatõbe korral. Võivad kasvada uued ja võib jääda ka täiesti paljaspeasus. Parimaks vahendiks heade ja tihedate juuste saamiseks kasutatagu takjajuure ekstrakti ja petroleumi emulsiooni.

RKM II 90, 168 (50) < Märjamaa khk. (1959)
Heinputke juur on üks hea rohi. Juured tulevad ära kuivatada ja peeneks jahvatada, köharohuks sisse võtta, juuste kasvatamiseks peapesuvee sisse panna, see on väga hea.

RKM II 111, 71 (192a) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Juustekasvule on hea liistüki vesi (liistük on põõsas, suurte lehtedega, äärmiselt vastiku lõhnaga, eriti ta mahl).

RKM II 111, 71 (192b) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Ka on [juustekasvule] hea takjajuurte vesi - paneb samuti juuksed kasvama.

RKM II 111, 564 (31) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Juukseid pesti kobralehe (takja) keedisega.

RKM II 159, 388 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Juuksed langevad välja.
On soovitav pesta takjaveega. Minu ema alati pesi lastel ja endal. Oli hää vahend.

RKM II 160, 136 (51) < Haljala khk. (1961)
Juuste hallumine. Takjajuure teega pesti juukseid väljalangemise ja hallumise vastu.

RKM II 178, 204 (75) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Pea kõõma ajas ja sügeles, siis anedebe oksa vesi. Pane keema ja ... Anedebe rohi - neid oo raske otsida, kuuseraiadega üht moodi, aga siis, kui kasuvad, kuldpisarad otsas.

RKM II 183, 28 (28) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Juuste väljalangemine. Takjajuure veega pesti pead.

RKM II 183, 31/2 (43) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Juuste ravi. Toidupuudusest langevad juuksed ära ja naistel kuupuhastus ka kaob ära. Tean ühte sõjapõgenikku, kel oli pea juustest paljaks läinud ja kuuriided olid ka ära jäänud. Kui hakkas korralikult süüa saama, siis poole aasta pärast olid ilusad juuksed peas ja kuuriided tulid tagasi. Minu ema pesi laste päid lehelise kasepuu tuhaga. Kaselehe veega ka pesti juukseid. Ühel 24-aastasel naisel peale soojatõbe tulid juuksed peast ära. Enne olid tumedad juuksed, aga pärast kasvasid valged juuksed.

RKM II 208, 34 (38) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. (1966)
Hiussõ' vällä langõmisõ vasta olli nõgõnõ. Kasvu edendäse' takjajuurõ'.

RKM II 219, 85 (21) < Tori khk., Levi k. (1966)
Kati Tilgal läks pea kärna. Juuli Tilga ema, Liisu Erm, nägi unes, et toa taga sidemeõlgede all on rohtu küll, millega kärnu arstida. Ta läks vaatama, mis õlgede all on; olnud karuohakas. Ta keetnud selle ära ja keeduveega pesnud Kati pead. Mõne korra pesemise järele kärnad kadusid.

RKM II 227, 424 (17) < Sangaste khk., Mäeküla k. (1967)
Kui juusse pääst vällä langese, siis tule kiita takjajuuri. Takjajuur keedetäs viiga ummusen ärä ja tolle viiga pesed pääd. Tuu om kohe proovitu. Pand juusse kasuma nigu mõts.

RKM II 229, 24 (16) < Rakvere l. (1966/7)
Juuste väljalangemine. Takjaseemne teega pesti juukseid. Teeb ka tumedaks.

RKM II 240, 349 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Juukseotsad muutusid kaheharulisteks ja murdusid kergesti, juuksed olid väga kuivad ja langesid välja. Öeldi, et „juustel on sööjad otsas“. Raviks kasutati pehme vihmaveega pesemist vähese seebiga ja takjajuurte veega loputamist. Takjajuurte keedist peeti hea ravitoimega olevat.

RKM II 254, 471 (9) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Kaselehed keeta ära keevas vees, hea peapesuks, nagu vihmavesi.

RKM II 257, 417a < Palamuse khk. (1968)
Juuste väljalangemine. Tammekoorel kaabiti pruun kord ära ja rohelisest koorest tehti teed ja sellega pesti. See edendas kasvu ja pani juuksed kinni. Ise olen teinud.

RKM II 316, 321/2 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Juuste pesemises tii takjavett. Kuivatet takjajuure ärä ja keedät sedä vett ja selle viige peset ja tiip juusse iluses.
Ja nõgeseõie. Piat kuivateme, et päikest ei näe, mitte päikse käen ei tohi kuivate.
Ja kase viha leotet. Panet keevä vii sisse ja leotet ja kangesti hää lõhn om, juusse tiip libeves.

RKM II 338, 348 (9b) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Takjajuurtest keedetud tee soodustas ka head juustekasvu ja takistas nende väljalangemist.

RKM II 348, 368 (8) < Äksi khk., Kõdu k. (1980)
Juukseid pesti takjajuure veega.

RKM II 349, 494 (122) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Kasemahlaga pesti silmi ja pead.

RKM II 355, 445 (101) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Takjajuurtest ja -lehtedest keedeti peapesuvett. Aitas juustekasvule kaasa, vähendas kõõma.

RKM II 361, 341c < Kanepi khk. (1982)
Juukseid määriti rasva või koorega, et hästi kasvaks. Keedeti ka nõgestest ja takjajuurtest kasvu edendavat leotist.

RKM II 368, 177 (81) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Takjajuure teega pesti juukseid. See oli väljalangemise vastu.

RKM II 380, 36 (71) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Peakõõma vastu ja juuksekasvu edendamiseks takjajuurtest keedist, millele võis lisada veel nõgeselehti ja humalaid.

RKM II 381, 277 (18) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kahtekold.
Annekolla paralleelnimetus Saarde murrakus. Päid pesti kahtekolla veega, siss kuri silm es mõju.
Kõõma vastu olli veel kahtekold ja kui juused lahti läksid pääs.
Karukolle on küll, aga kahtekolle on väha.

RKM II 384, 184 (55) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Juuste väljalangemine.
Keedeti urvapaju (tibude paju) koort koos takjajuurtega ja selle vedelikuga pesti pead, mis pidi soodustama juustekasvu ja takistama peast väljalangemist. Emanõgestest keedetud leotisega pestes andis juustele ilusa läike.

RKM II 384, 410 (51) < Keila khk. (1985)
Et juuksed peas püsiksid, pesti pead saunaviha leotisega. Et juus oleks hästi pehme ja läigiks, pesid naised pead kasemahlaga.

RKM II 385, 107 (15) < Pärnu l. (1984/5)
Ka nõgesekeeduveega võib pead pesta, teeb peanaha puhtaks ja on juuksekasvule hea.

RKM II 385, 37 (48h) < Tori khk., Levi k. (1985)
Takjajuurikas.
Peakõõma vastu ja juustele läike andmiseks.

RKM II 385, 107 (14) < Pärnu l. (1984/5)
Kui kõõma palju peas on, võib takjajuurte keeduveega pead pesta. See kaotab kõõma ja juuksed kasvavad ka paremini.

RKM II 390, 465 (43) < Tartu (1985)
Kui taheti, et juuksed hästi ruttu kasvaksid, pidi neid takjajuurte ja kobrulehe juurte teega pesema.

RKM II 400, 234 (16) < Anna khk., Võõbu k. (1987)
Mõnel pool soovitatud - inimestele - haigele silmale kasemahla kompressi. (Rohkem küll pesti kasemahlaga pead, et juuksed oleksid pehmed ja läigiks.)

RKM II 401, 294 (15) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Sibulamahlaga hõõruda, kui juuksed välja langevad. Mina pesen maarohtudega pead ja lasteseebiga. Ja ma kunagi ei kuivata juukseid ja mul ühtegi juust ei tule ära. Seda ma hakkasin tegema siis, kui ma pidin ilma juusteta jääma.

RKM II 429, 247 (23) < Kursi khk., Saduküla k., Uuetoa t. (s. Kört), s. 1898 (1989)
Räägiti, et kummeliteega on hea juukseid pesta.

RKM II 429, 404 (64) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Kui juuksed langesid, siis takjajuurt tuli keeta ja pesta.

RKM II 433, 438 (55) < Nissi khk., Ellamaa k. < Kullamaa khk., Turvaste k. (1990)
Takjajuuri keeta ja sellega juukseid pesta, tulevad ilusad juuksed.

RKM II 441, 575/6 (4) < Pärnu l. < Põltsamaa khk. < Saaremaa (1990)
Kolmas ja viimane niinimetatud meditsiiniline õpetus oli järgmine: tuleb võtta üks ümmargune meeste odekolonni pudel, sinna sisse panna paar-kolm väikest sibulat ja veel kummeleid - neid, mis õue peal kasvavad. Seejärel panna see pudel kolmeks-neljaks päevaks aknale päikese kätte ja lasta seal seista. Tegelikult peaks seisma nädal aega, kuid aitavat neljast päevast ka. Siis võtta pudel akna pealt ära, keerata musta paberi sisse ja panna kappi, nii et valgus üldse juurde ei pääseks. Selle vedelikuga tuleb määrida peanahka. Ta lisas ka seletuse: odekolonn ja sibul panevad vere peanaha all ringi käima ja lasevad peanahal soodsaid aineid (kummelist tulevaid) sisse imada.

RKM II 449, 63 (109) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Juukseid pesti siivarotka viega [kohupiimaga] ja takjajuurika viega, see kasvatas juukseid.

RKM II 449, 63/4 (110/1) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Kaselehti panevad vie sisse ja siis sellega pesevad pead. Tulise vie valavad kaselehtede peale.
Nõgestega ka, nõgeseviega. Madalad valged õied on nõgestel, ei ole nied pikad nõgesed.

RKM II 449, 147 (16) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Takjajuurika viega pesti juukseid, siis tegi heaks.

RKM II 449, 524 (18) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Takjajuurikate veega pesta juukseid, siis see on hea juustele.

RKM II 451, 38 (11) < Laiuse khk., Altküla k. < Torma khk., Võidivere k., Sepa t. (1992)
Nõgesseveega loputati juukseid.

RKM II 464, 277 (16) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Takjajuure tie on juustele ka hea, kõõma kaotab ära.

KKI 34, 273 < Valga khk., Valga lähedalt (1962)
Juukseid tuleb pesta takjaveega või kummeliteega. Saab ilusad ja ei tule lahti.

KKI 69, 47 (89) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Peale ravi tulid ühel inimesel juuksed ära. Mina õpetasin, et pooliku sibulaga iga päev hõõruda. Tartust anti ka sibulapreparaati.

KKI 69, 48 (93) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Kaseviht pandi kuuma vette. Selle veega loputati. See tegi juuksed pehmeks.

KKI 69, 48 (92) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Üks juuksur õpetas mehele, et puhastatud tärpentiniga hõõruda kärna. Ootasime. Tõin Tartust sibulapreparaati. Hakkasin toore sibulaga hõõruma. Algul tuli valge juuks, pärast läks mustaks.

Vilbaste, TN 3, 711 (9 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Kask (Betula alba L).] Kasemahlaga pääd pestes hakkavad juuksed hästi kasvama.

Vilbaste, TN 11, 6a < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Lycopodium selago - umurad. Leotist kasutatakse peatäide arstimiseks.

Vilbaste, TN 11, 166 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Harilik maakummel - tee kompressiks ja juuste pesemiseks. Annab juustele läike.

Vilbaste, TN 11, 166 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Takjajuured - tee kõõma vastu ning juustekasvu soodustamiseks.

Vilbaste, TN 11, 211a < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Peaharjade valmistamise juures läks kuusetõrva vaja. [kaks joonist, täpsustavate kirjadega “harjused, vaiguga läbiimbutatud osa”]

Vilbaste, TN 1, 487 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sibul [Allium cepa]. Küpsetatult - paise pääle, mahlaga pead määrida, kui juuksed lahti.

Vilbaste, TN 1, 799 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Villtakjas (Lappa tomentosa Lam.). Kobruleht. Lehti pandi paisetele. Juurte keedis edendada juuste kasvu.

Vilbaste, TN 2, 474 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Juuste katkemise vastu tarvitati kõrvenõgese mahla.

Vilbaste, TN 2, 648 (3) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Üheksamaarohu õisi on tarvitatud siis, kui inimesel pea katki on läinud. Õied on hapendatud mandi sees ära ja võitud sellega pead.

H II 43, 362 (46) < Suure-Jaani khk. (1892)
Mahlakannikesed /---/ Viola odorata (Familie Viloacea). Nende õite sahvtist tehtavat head lõhnavat juuksemääret.

Vilbaste, TN 7, 406 (21) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Takjast tehakse juusteeli ja takjalehtedega määritakse saapaid.

Vilbaste, TN 7, 426 (40) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Takjajuurtest tehakse juukseõli.

Vilbaste, TN 7, 436 (26) < Kullamaa khk. (1930)
Kobrulehed - keedetakse ja selle veega pestakse juukseid.

H I 5, 581 (11) < Kolga-Jaani khk. (1894)
Et juuksed pikaks kasvaksivad, võta takjanuppa, keeda neid ja pese selle veega juukseid.

Vilbaste, TN 7, 452 (4) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Tuulepesad - kui pea katki.

Vilbaste, TN 7, 454 (4) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
[Nõidusvahendid.]
Rukkiorasega pesta noorekuu algul juukseid, siis juuksed kasvavad.

Vilbaste, TN 7, 456 (4) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
[Nõidusvahendid.]
Rukkiorasega pesta noorekuu algul juukseid, siis juuksed kasvavad.

Vilbaste, TN 7, 461c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Takjajuuri keedeti ja pesti sellega pead ning arvati, et siis juuksed paremini kasvavad, ja see pidi ka kõhma peast ära võtma.

Vilbaste, TN 7, 463c < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Takjajuuri keedeti ning pesti nende veega pead, et juurikad paremini kasvaksid.

Vilbaste, TN 7, 468 (6) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Sookuused. Tarvitatakse nende teed siis, kui pea katki on.

Vilbaste, TN 7, 483 (46) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Takjaõitest saab juukseõli.

Vilbaste, TN 9, 519 (69) < Torma khk., Torma k. (end. Koppel) (1965)
Kummelitee juuste pleegitamiseks ja valgendamiseks.
Tormas pleegitasid tütarlapsed juukseid kummeliteega.

Vilbaste, TN 9, 526 (6b, 2) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Kaselehtedest keedetud vett kasutati ka juuksekasvu ergutamiseks ja juuste väljakukkumise vastu.

Vilbaste, TN 7, 488d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Õige tihti olid inimestel viletsad juuksed, siis pesti takjajuurte veega, mis ummuses olid keedetud.

Vilbaste, TN 7, 642 (19) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Takjajuured juukste rohuks.

Vilbaste, TN 7, 642 (21) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Nõiakollad juukste rohuks.

Vilbaste, TN 7, 834 (1.1) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Taimed
Kameljahein, teehein - tarvitatakse juuste pesemiseks, et nad paremini kasvaksid.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 3) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Takjamahl keedetakse juurtest välja ja määritakse juustele, et need välja ei kukuks.

Vilbaste, TN 7, 997 (2) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui pea paljaks läheb, siis võtke nõgeseid, arnikaid, takjajuuri ja kaselehti, need kõik keeta ja saadud vedelikuga pää hõõruda.

Vilbaste, TN 10, 270 (30b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kobruleht. Juukseid pesti takjajuure veega, siis kasvavad.

RKM I 12, 244 (56) < Tartu l. < Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Iisop, aias kasvav lill, tema keedist tarvitati juuste katkemise puhul peanaha sisse hõõrumiseks.

RKM I 18, 116 < Tallinn (1984)
Idanenud teravili. (H. Schmidt - arst Rootsist)
1950. aastal viis doktor Kollasis mind mõttele, et AUKSON-B-rühma kuuluv vitamiin, mis on tähtis element organismi rakkude ülesehitamisel, hävib leiva küpsetamisel.
Alustasin katseid värskelt peenestatud täisteradega, mida pean vajalikuks toitumisalastes katsetes, seepärast, et AUKSON, mida leidub nisuterades, kaotab efektiivsuse, puutudes kokku õhuhapniku ja niiskusega. Katseid tegin alguses oma perekonnas, andes hommikusöögiks „Kihteri kisselli“, mida valmistatakse värskelt peenendatud teraviljast. Doktor Kollasise juhise kohaselt valmistati hommikusöök tooretest nisuteradest, mida eelnevalt niisutati 12-24 tundi. Selle aja jooksul muutus tera pehmeks ja hakkas idanema. Sellist teravilja serveeriti ühele inimesele, täiskasvanule või lapsele, 50-100 grammi. Öö jooksul niisutatud ja idanenud teravili segati vähese suhkru ja täispiimaga, kuumutades seda kuni keemiseni. Selliselt serveeriti seda hommikusöögiks. Lisada võib veel aed- ja puuvilja, samuti täisteraleiba (kroovimata täistera jahust). See aitab teravilja ravivat toimet tugevdada, kuna püülijahust on AUKSON hävinud. Katsete tulemused osutusid üllatavaiks. Kadusid peaaegu kõik haigusnähud. Selliselt ravisin bronhisõlmede tuberkuloosi. Hakkasin ise kasutama hommikusöögiks idanenud teravilja. Olin siis 54-aastane ja mul oli osaline kiilaspäisus, juuste haprus, hallinemine. Mõne kuu möödudes muutusid mu juuksed uuesti tihedaks ja läikivaks, samuti paranes nägemine, kasvasid vaimsed ja kehalised võimed. Sellest ajast ei söö ma saia, nuudleid, makarone ja muud, vaid ainult täisterasaadusi. Ka ei tarvita ma suhkrut, suhkrust valmistatud toite. Rohkesti tarvitan aga värsket toorest aedvilja ja puuvilja.
Eriliselt sügava mulje jätsid tervistumised haigete kopsudega laste juures ja vanurite paranemine mitmesugustest haigustest. Mitu last olid enne ravi astmaatikud. Juba 4-5 ravipäeva järel kadusid lastel astmahood. Nõrgalt arenenud lapsed hakkasid arenema normaalselt ja nende endokriinne (sisenõristus) süsteem muutus normaalseks. Lapsed arenesid vastavalt oma vanusele, hambad ja juuksed tervistusid.
Valmistamise õpetus:
Võetakse kuivi nisuteri arvestusega 50-100 grammi inimese kohta. Puhastatakse kõrvalainetest, pestakse jooksva vee all ja pannakse niiskena ühtlase kihina taldrikule, kaetakse niiske marliga ja asetatakse võimalikult sooja ja niiskesse ruumi. Sõltuvalt soojusest idanevad terad 12-24 tunni jooksul. Tarvitamiseks on vili valmis siis, kui selle idu on arenenud 1 mm pikkuseks. Idanenud vili pestakse uuesti, kuni vesi muutub selgeks, siis peenendatakse hakkmasina abil. Saadud taignataoline mass lahjendatakse piimaga vedela supi taoliseks, seejärel kuumutatakse keemiseni. Keeta segu ei tohi, siis lagunevad fragmendid ja vitamiinid, mis tekivad tera idanemisel. Igale kogusele, mis toodeti 50-100 grammist kuivteradest, võib lisada 1 supilusikatäis võid ja 1 teelusikatäis mett.
Terad tuleb täielikult ära kasutada koos kõikide koostisosadega, ka väliskestaga, kuna selles sisalduvad fermendid ja vitamiinid ning mikroelemendid on vajalikud organismi rakkude kasvamiseks ja närvikava tugevdamiseks.
P.S. Idanenud teravilja võib kasutada ka keetmata, süües seda toorelt. Selleks on vaja idanenud terad hoolikalt pesta ning väga hoolikalt närida. Lastele võib selliseid teri maitsvamaks teha õunapüree ja rosinate juurdelisamisega.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

RKM I 18, 175 (4) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Paisete, sammaspoole ja mädanema läinud haavade puhul on pandud peale takjajuurtest valmistatud kange teega niisutatud lappe. Sama teega peanahka hõõrudes kõrvaldati kõõma ja ergutati juuksekasvu.

RKM I 35, 212 (3) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Juuste väljalangemise vastu.
Vanarahvas on pesnud sel puhul pead pesupulbriga ja korralikult ära loputanud kummeli- või nõgeseveega. Kummel annab ilusa läike ja paneb juuksed kasvama.

Vilbaste, TN 7, 1185 (6b) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Nõges (suur), viin. Kasvatab juukseid, vann jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1191 (3) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Nasipuu, naisteniinepuu (Daphne mezereum). Kihvtine mari, kodu ligidal teda ei sallitud, kartes, et lapsed ja loomad marju süües kärvavad, koor vängasti lõhnav. Seda palmisid naisterahvad, kellel juuksed katkesivad, oma tipside (nom. tips) hulka. Pühalepa palistama.

Vilbaste, TN 7, 1193 (10a) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kuusk (Abies excelsa/Picea), nöörikuusk (Abies excelsa var. Ouvarossi). Viimast leidub üle Eesti ja Kesk- ning Põhja-Venemaal igalpool laantes, aga väga harva (üks eksemplar on Valga Kaagjärve vallas Ala-Pukritse talus), arvan, et see on algkuju ürgkuuselt, tuletab Araucaria imbricatat ja Briestfilli meelde.
Kuusevaiku tarvitasid pääharju tegijad, kuuse seesmist vaiku arstirohuks kõiksuguste umbpaisete ja paisetuste vastu umpspuuvaigu nime all.
Sööbia vastu teda ei tarvitatud, vaid haige valutav sõrm seudi punase lõngaga ümber. Sööbia uuristas kui ussikene sõrmeluu sees augud ja käigud nii, et liige hirmsa valuga ühes kondiga maha langes.
Kuusekännu pääl, ka lehtpuude kändudel ja tüvidel kasvab käsn, kelle alumine pind või pii osad ära lõigati, niisamma ka koore päälmine kord. Saadud keskmine koorede kõva mähi sarnane ollus leutadi mitu nädalat inimese kuse sees, siis pekseti kirvepõhjaga ja vanutidi (hõõrudi), kuni ta pehmeks, vildiliseks muutus ja kui kõrgeväärtusline aine taela sütisekotist kihutas ja isi tuleraua ja plinditüki kaissu asus.

Vilbaste, TN 7, 1213 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
(Halliks minemise eest rohte) Õunalõikudega hõerutakse juuksi, et neile ilusat läiget anda.

Vilbaste, TN 7, 1219 (2b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummeliteega pestakse juukseid, kui need liig rasvased. Ei tohi aga liig kange olla, muidu juuksed muutuvad rabedaks, sest rasvanäärmed võivad vigastuda isegi aastateks.

Vilbaste, TN 7, 1224 (20a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Õunalõikudega hõerutakse juuksi, et need ei läheks halliks. Annab juustele ilusa läike.

Vilbaste, TN 7, 1279 (6) < Kihnu khk. (1939)
Ohakas - “ohakas”. “Tuttidega” keedetud veega pestakse kärnas päid. Kasvatab juukseid.
Raudohakas - suurte ogadega “tuttohakas”.

H, R 6, 269/70 (2) < Karuse khk., Petaaluse k. (1889)
Et siledad juuksed kenad lokilised saavad.
Järeletuleva viisi peal võivad siledad juuksed ilma katmata ja põletamata, paljast lillekasude juurepanemise läbi, mis muidu liig asjatumad on, kenast lokiliseks tehtud saada. Võtta rõikajuuri, kanepeseemneid, “naisterahva juukserohi!”, ussirohto, kaherohakaid, paplipuu lehti ja jooksjarohto. Kalla ühtesugused osad, leika neid hoopis peeneks ja leuta keik mõningad päevad viina sees ära ja pressi siis need kasud ühe rätiko läbi. Selle ülejäänud vedelaga kasta juuksed ja hõeru needsamad tasaste käega üksteisest läbi, kust nemad pärast seda kuivatamast iseenesest lokilised jäävad. On juuksed koguni liig jämedad, kanged ja harjukse viisil, siis pese neid kuivatamata kange seebiga ja sooja veega, misläbi nemad enam tasasemad ja pehmemad jäävad ja nende paremaks selle soovitud ettevõtmiseks omandavad.

Vilbaste, TN 10, 40 < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
[Umbrohud aias]
Kobralehed [(takjas), kobrajuure (takja) juure keeduveega pea pesemine paneb juuksed kasvama, hävitab kõõma peast]. Takja vili - kobranupud.

ERA II 170, 688/9 (8a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Juuste väljalangemise ja pääkõõma vastu mõjub igapäevane päähõõrumine nõgese äädikaveega. Selle valmistamiseks võetakse 1/8 naela peeneks lõigutud juuri, 1/4 toopi vett ja 1/8 toopi äädikat ja lastakse soojalt tõmbuda.

ERA II 170, 695 (15) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

EFA II 1, 122 (15) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (s. Lõks) (1995)
Vanaste ma kuuli, piirperenaine ütles, et vihta havuta ja selle veega pese juukseid, siis kasvavad.

EFA II 1, 123 (20) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (s. Lukksepp) s. 1953 (1995)
Suure kimbu nõgeseid ajas hauduma ja selle veega pesi. Tal olid väga ilusa juusse.

EFA II 1, 190 (20) < Kalatšinski raj., Semjonovka k. (Sõrmus), s. 1932 (1995)
Kui me tütarlatse olime, siis mamma tei kõotulõst lipet, sellega mõsti juusseid.

EFA II 1, 190/1 (22) < Kalatšinski raj., Semjonovka k. (Sõrmus), s. 1932 (1995)
Ütles, et romakut kakka ja mõse, et siis juus kasus. A mõni ütles, et takjajuurt keeta.

EFA II 1, 270 (26) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Mutik), s. 1926 (1995)
Takjajuured ja need õienupud on, kieta neid ja oduvantsiku (võilille) juured juustele.

EFA II 3, 7 (16) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Kui kaselehed on hiirekõrvul, siis panin kaselehti kuuma vee sisse, pesin pead.

EFA II 17, 98 (36) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Takjajuurtest pidi vett keedetama või neid leotatama - pidi juuksed kasvama panema.

EFA I 15, 24 (40) < Martna khk., Haeska k. (Miiul), s. 1909 (1996)
Seda öeldi, takjajuurika vett, kes tahtis ilusaid juukseid.

EFA I 16, 68 (10) < Martna khk., Rõude (end. Suure-Rõude) k. < Varbla khk., Paatsalu v. (Landmann), s. 1918 (1996)
Kui takjajuure veega juukseid pesed, pidi juuksed paremaks tegema.

EFA I 16, 160 (16) < Martna khk., Väike-Lähtru k., Panga t. (1996)
Takjaveega ja kummeliga pesti juukseid. Neid asju ma kuulsin ema käest.

EFA I 16, 193 (42) < Martna khk., Vanaküla (nüüd Uusküla) k., Jalaka t. (1996)
Takjajuurtega pead pesta - see pidi juuksed kasvama panema.

EFA I 18, 88 (65) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Kummeliga hää pääd mõske, siis kasusse juusse.

EFA I 19, 83 (27) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Mertsova), s. 1919 (1997)
Krapiva - pesevad juukseid ja joovad.

EFA I 22, 22 (2) < Kanepi khk., Sirvaste k. < Kanepi khk., Urmi k. (Kuhi), s. 1926 (1997)
Ennembide sai pestüs takjaleotisega. Takjajuured kaevati, keedeti ära ja sellega siis loputati pääd.

RKM II 355, 448 (115) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Kõrvenõgestest keedetud veega pesti juukseid. Aitas kõõma vastu, tegi juuksed pehmeks.

EFA I 51, 34/6 (3k) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Juukseid pestes loputada neid pärast kummelitest tehtud keeduveega. Aitab vabaneda kõõmast ja annab juustele tervisliku läike ning tugevuse.

Vilbaste, TN 7, 1099 (4) < Vastseliina khk. (1939)
Juuksehain [Rahvapärane nimi]. Harilik punand (Fumaria office.) [Kirjakeelne nimi]. Taime keeduveega pesemine paneb juuksed kasvama.

Vilbaste, TN 7, 1206a < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kuusk. Kuuse koor katuse parandamiseks , mesipuu katused. Kuuse vaik oli tarvilik peaharja tegijal. Umbse puu vaik haavade peale, umbpaisete, paisete, umbvalu vastu. /---/.

ERA II 285, 18 (17) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Kuuse oksi keedetakse pühade munade värvimiseks, annab kollast värvi. Keedetud kuuseoksavett antakse suhkruga loomadele punasekusemise vastu rohuks.
Kuuse vaiku pandi mädamuhu peale, see kiskus mäda välja, vaiku pandi ka pakatand jalakanna peale, tegi kohe terveks. Kuuse vaigust tehti peaharju. Vaik tehti sulaks ja valati seaharjaste sisse, harjased jäid harja piideks, vaigust oli harja keha ja käepide, kus sees ka harjased olid.

RKM II 355, 448/9 (116) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Juukseid värviti sibulakoortega. Kui olid blondid juuksed, siis sai värvitult kuldkollased.

RKM II 355, 449 (117) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Kui pesti juukseid kummeliveega, andis see heledatele juustele roheka tooni.

RKM II 355, 449 (118) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Pärnaõitega pestult muutusid tumedad juuksed punakas pruuniks.

RKM II 385, 41 (53) < Tori khk., Levi k. (1985)
Tõrvaseep. Seebi keetmisel lisada sulamisse vajalikul määral okaspuutõrva. Vahutab hästi, lõhn meeldiv. Tarvitati käte, juuste ja ravipesemise korral. Võib valmistada ka seebijäätmete ülessulamisel.

EFA II 5, 297 (40) ja 298 (47) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Nõgestega oleme pead pesnud ja vihelnud, et villid järgi jääks. Luudele hea ja väsimuse vastu. Kanamunaga saab pead pesta, see on ka kõõma vastu.

ERA II 130, 571 (23) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. (1937)
Vee pehmendamiseks tarvitatakse tuhaleelist. Teeb vee libedaks, juussed lahkeks. Aga piab olema lehtpuu tuhk, kadagatuhk kua aitab, aga männa ja kuuse tuhk ei aita. Pestakse riideid ja muid asju.

ERA II 158, 259 (20) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Reinvarrenupud - keedetakse ja pestakse pead, juuksed kasvavad hästi.

RKM II 381, 268 (4) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Annekold.
Kattekolla paralleelnimi keelejuhil, arvatavasti tulenenud rahvaetümoloogiliselt sõnast „hanekold“.
Anekollad on arstirohi. Tusti moodu püsti kasvavad, üks juur on all, tutt on otsas, puha kollase tolmuga, kui õitseb. Kole kange hais on, kui keeta. See on rohkem kahetamise rohi, pritsiti pääle ja anti sisse kah. Pallu es tohi anda, tegi kõhu lahti. Ku juused pääs lahti on, siss annekolla vesi võtab kinni, kui sellega pääd peske.