Rahvapärased taimenimetused
Jooksjarohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- haisev jooksjarohi Ononis arvensis
- hanijalg Potentilla anserina
- harilik lakkleht Orthilia secunda
- harilik luuderohi Hedera helix
- harilik mailane Veronica officinalis
- harilik varemerohi Symphytum officinale
- kibe tulikas Ranunculus acris
- kuldtulikas Ranunculus auricomus
- nõgeselehine kellukas Campanula trachelium
- ojamõõl Geum rivale
- põld-piimohakas Sonchus arvensis
- roomav metsvits Lysimachia nummularia
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 19, 329 (18) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Kui inimesel niisugune haigus on, kus üks valus jutt ihusse lööb, nagu nuaga ihusse pistetakse, siis kutsutakse seda jooksjahaiguseks. Selle vastu korja jooksjarohi (Veronica officinalis), keeda seda vee sees ära ja määri jooksjahaige koha peale. Pealemäärimise ajal tuleb meieissa seitse korda ära lugeda, siis kaob jooksja kus seda ja tõist.
H II 3, 671 (1) < Lüganuse khk. (1890)
Jooksjarohud on sinise õiletega, jalapitkused rohud, jooksevad maad mööda pitkuti edasi, neid korjatakse õilemise ajal, enne jaanipäeva. Kui saavad maast üles võetud, siis saavad kuivatud vilus ilma päeva paistemata. Kui tarvitama hakata, siis keedeta umbkatla sees veega, siis kurnatada leem ühe riidelapi läbi, siis panda pudelisse seisma, saab punaseks nagu õlle. Seda võetakse jooksjatõbe vastu sisse, aga aetakse enne tulel keema.
E 17036 (5) < Halliste khk., Kaarli k. (1895)
Kui inimesel üks niisugune haigus on, kus üks valujutt alati nagu nuaga lõigatud ihust läbi käib, ikka edasi lähab ja ikka rohkem valu teeb, siis kutsuvad inimesed seda “jooksjahaiguseks”. (Veronica officinalis) Jooksjarohi tuleb siis keeta ja haiguse või valutava koha peale määrida. Pealemäärimisel tuleb aga “Meie Issa” seitse korda ära lugeda, küll siis “jooksja” kus seda ja tõist kaob.
E 39601 (20) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Jooksjatõverohtu korjatakse ja keedetakse, seda vett ka juuakse, ja kui liikmetest valutab, hautakse haiget kohta nende vartega. Jooksjatõverohi kasvab metsa all, madal, pikki maad edasi, ajab aga lehed välja, sinised õied.
E 64285 (3) < Emmaste khk., Tärkma k. (1929)
Jooksja vastu tarvitakse jooksjarohtu, rohi on valkjate õitega ja kasvab varemetel ning küngastel, rohuga hõõrutakse valusat kohta ja pandakse soojad telliskivid peale.
ERA II 134, 444 (40) < Saarde khk. (1936)
[Jooksja]
Kodune jooksja arstimine sündinud jooksjarohuga (jooksjahein). Missugune on jooksjaroht olemas ja kus ta kasvab, on nende ridade kirjutajal tundmata.
ERA II 158, 260 (30) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja k. (1937)
Jooksjarohi - nendest keedetakse teed; arstitakse jooksvat.
ERA II 15, 233 (1-9) < Halliste khk. (1920-1929)
Arstirohtude nimekiri.
1. Nõiapiim.
2. Arnikujuured.
3. Seitsmet sugu õiesegu.
4. Luuvaluroht.
5. Jooksjavalurohi.
6. Südamerõigas.
7. Venitsejuured.
8. Lagritsejuured.
9. Maaliseheina mahl.
E 3900 (44) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1893)
/Arstimised/ Kui inimesel üks niisugune valu on, kus üks valujutt alati nagu nuaga ihus lõikab, edasi läheb ja ikka alati suuremat valu teeb, siis kutsuvad vanemad inimesed seda jooksjaks. Selle vastu tuleb jooksjarohi (veronica offcinalis) keeta; seda vett tuleb siis jooksjahaige koha peale määrida. Määrimise ajal tuleb "Meie isa" seitse korda ära lugeda, siis kaob jooksja kus seda ja tõist.
Vilbaste, TN 1, 624 (b) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Jooksjarohi: korjati lehed vartega, õied sinised, õitseb kesksuvel. Teena jooksva vastu.
Vilbaste, TN 1, 796 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Lakk-uibuleht (Ramischia secunda Garcke]. Jooksjarohi. Keedis vartest ja lehtedest jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 2, 631 (3) < Pöide khk., Kõrkvere k. (1931)
Jooksjarohu juured keedeti. Sai jooksjahaiguse vastu arstirohtu.
ERA II 138, 612 (26) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Jooksjarohi - keedetakse umses ja juuakse.
H, R 6, 269/70 (2) < Karuse khk., Petaaluse k. (1889)
Et siledad juuksed kenad lokilised saavad.
Järeletuleva viisi peal võivad siledad juuksed ilma katmata ja põletamata, paljast lillekasude juurepanemise läbi, mis muidu liig asjatumad on, kenast lokiliseks tehtud saada. Võtta rõikajuuri, kanepeseemneid, “naisterahva juukserohi!”, ussirohto, kaherohakaid, paplipuu lehti ja jooksjarohto. Kalla ühtesugused osad, leika neid hoopis peeneks ja leuta keik mõningad päevad viina sees ära ja pressi siis need kasud ühe rätiko läbi. Selle ülejäänud vedelaga kasta juuksed ja hõeru needsamad tasaste käega üksteisest läbi, kust nemad pärast seda kuivatamast iseenesest lokilised jäävad. On juuksed koguni liig jämedad, kanged ja harjukse viisil, siis pese neid kuivatamata kange seebiga ja sooja veega, misläbi nemad enam tasasemad ja pehmemad jäävad ja nende paremaks selle soovitud ettevõtmiseks omandavad.
ERA II 189, 162 (153) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1938)
Jooksja kää sees on, käsi rodiseb, siis keedeti jooksjarohu vett ja joodi seda. Vaskkidi (=kett) pandi kää ümmere, see võttis ka ää.
Vilbaste, TN 7, 537 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Rohud: koirohi, palderjanijuured, timerjeniõied, raudriiad, kadakamarjad, õispuu, pärnaõied, pihlakamarjad, kibuskimarjad, jooksjarohi, takiskipuu, leederpuu, ummulid, luuderohi, rebasekoltsed.
Vilbaste, TN 7, 543/4 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k.;Virita k., Kaasiku t. (1930)
Vanemal ajal ei olnud poodisi ega apteeke, kust oleks saanud tarvilisi aineid, näituseks värvi ja rohtu. Neid taimeid nimetati vanemal ajal hoopis teistsuguste nimedega kui praegus. /---/ Arstirohuks on tarvitatud vanemal ajal raierauarohtu, liigenterohtu, jooksjarohtu, pärnaõisi, lõhmuspuu õisi (lõhmuspuu – pärn), kadakamarju, balderjaane (valderjanid), leesikaid.