Haiguste märksõnad

Värske haav

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 9 (6) < Tartu (1894)
Murumuna (Lycopodium gemmatum). Kui murumuna juba seest mustaks on läinud ja katkitegemise juures tolmab, siis pruugitakse teda värske haavade peale (Torma kihelkond).

H I 6, 12 (a) < Tartu (1894)
Nimetan veel mõned väga tuttavad haiguste ravitsemise juures kodus pruugitavad abinõud:
Savi, muld; niiskeks tehtult hoitakse paistetanud kohtade peal. Hoitakse ka päevi kaupa haigeid käsa ja jalgu maa sees, sest maa "kiskuda viha välja."
Hiire ja mutta nahad on paisete peale väga pruugitav.
Kapsa- ja kaalilehed, hapukoor, hapud kapsad tarvitatakse värsketele ja vanadele haavadele.

H II 20, 541 (4) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Värske haav. Pesti kusega. Verd suluti ämbrikuvõrgu ja tussuga kinni.

H II 27, 273 (5) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Värske haava peal olla hea kapsa-, kaalika- ehk ka teelehte hoida - haav ei minna siis mädanema.

H II 33, 570 (2) < Samaara kub. < Äksi khk. (1889)
Kui inimene ennast haavanud, siis võta üks jagu kuuse vaiku, magedat lambarasva ja meevaha, keeda neist üks salv, pane haava peale. See parandavat haava ruttu ära ja ei lase mädanema minna.

H II 41, 286 (11) < Tallinn l. (1889)
Rauareie rohtu (kasvab põllu ääres) uue haava, värske haava päele panna, see võtab vere pedama, ehk hobusesitta ehk ämblikuvõrku.

E 38790 (12) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Värske haava peale olla hea kas kaalika- ehk ka teelehte panna, see hoida haava puhta.

E 39600 (11) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Haavarohuks pruugitakse. Kevade, kui kasel veiked lehepungad külles, korjatakse neid, pannakse pudelisse ja piiritust peale. Seda pannakse iga värske haava peale.

EKS c, 55 (10a) < Torma khk. (1892)
Achillea millefolium
Verihein ehk raudrohi. Lehed hõõrutakse puruks, pigistatakse sahvt välja värske haava sisse, mis kohe haava kinni kasvatab, lehed köidetakse lapiga pääle.

EKS c, 73/4 (a) < Tori khk. < Tarvastu khk. < Äksi khk. < Palamuse khk. < Torma khk. (1891)
[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Teelehed, vanade halvaksläinud haavade pääle pandud, puhastavad ja parandavad need ära; niisama hääd ka värske haava pääl.

ALS 3, 325 < Rakvere khk. < Kadrina khk. (1931)
Paistetuste pääle pannakse Kadrina ümbruses, Virumaal, teeleht (Plantago major ehk media). Ka kriimustuste ja veriste haavakeste pääle pannakse seda, see paneb vere kinni. Sügisel, kui teelehti enam saada ei ole, pannakse kaalikalehti (br. napus esculenta).

ALS 6, 71 < Sangaste khk., Laatre v. (1934)
Värskele haavale või, kuusevaik ja rukkiorase segu keeta ning pääle määrida.

ALS 6, 101 < Sangaste khk., Laatre v., Suurejaani t. (1934)
Värskele haavale kuusepuu tilkuvat tõrva pääle panna.

ERA II 79, 235 (25) < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Are k. (1934)
Verejooksu paneb kinni.
Raudre-rohi hõõrutakse ära ja vedelik pannakse peale värske haavale ja vana haavale, ja ka mädanikule. See küpsetab haava ära.

ERA II 125, 427 (19) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Ämmatussi tolmu raputati kõhe verele pääle, kui see haavast jooksi. See võtab vere kõige paremast kinni.

ERA II 126, 589/90 (32) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. (1936)
Värskele haavale panti valge karikakra liimi pääle ja tuu kasvat haava kinni. Valge karikakra olli suurte roheliste lehtega, noist lehist hõõruti liim vällä.

ERA II 135, 405 (31a) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Raudrohi on värske haavale väga hea, suleb vere ja parandab.

ERA II 150, 428 (5) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Värske haava peale, mis verd jookseb, pannakse ka veriheina lehti.

ERA II 195, 217 (26) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Raudvelerohud - seda hõõrutse peo vahel, et vesitseks läheb, pannakse värskele haavale.

ERA II 203, 420 (23) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Teeleht.
Teelehest välja pigistatud mahla tilgutatakse värskele haavale - siis paraneb haav kiiremini, kasvab rutem kinni. Kui leht ei anna mahla välja, siis pannakse leht ise haavale.

RKM II 111, 66/7 (176) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Umbhaige - vastu konti hakkas mädanema. Selle jaoks keedeti plaastrit: kuusevaik, meevaha, tärpentin, mage searasv. Kõiki võeti umbes võrdsetes hulkades. See plaaster parandab ka kõik uued ja vanad haavad.

RKM II 110, 240/1 (45a) < Kullamaa khk., Loodna k. (s. Viridov), s. 1893 (1961)
Nä', mu jalg on ilus roheline. Panime heinu kokku, ma'i tia, kis oli angu maha jätnud, jalg läks haru otsa. Verd tuli mis ladinal. Õnneks kasvas seal üheksakümne üheksa vägine, see ju aitab üheksakümne üheksa haiguse vastu, ta nime on üheksavägine, aga ma ütlen üheksakümne üheksa vägine, hõerusin lehti katki ja panin piale, veri jäi kohe kinni ja varsti on paranend. Roheliseks küll tiib, aga sii kaob jälle ära. Jaagusauna Leenal on ka. Mõlemad jalad on katki ja pahandus sisse läind, ei parane ära. Ma käskisin küll üheksavägise lehti piale panna, aga tema ei julge. Ta on küll arstirohtusi vädand - ei aita. Nüüd oli ühele pannud piale. Haav on kuiv ja änam ei puneta - paraneb. Küll paneb teisele ka.

RKM II 146, 412 (15) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Lüganuse khk., Uniküla k. (1961/2)
Lõigatud haavad.
Värske haav, et verd sulgeda. Võeti laest või laua alt ämblikuvõrku, pandi haavale peale, ja toore kartuli õhukene lõik, veel raudrohu värskeid ja kuivatatud õisi ja lehti, veri jäi nende tarvitamisel kinni, muidugi haav seoti vana linase riiderebaga kinni.

RKM II 178, 196 (40) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Kui oli haav, seoti kinni ja sai raudjarohtu hõeruda, raudjarohu tuts sai peale panna.

RKM II 231, 483 (16a) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Värske lõikehaava peale pandi kasepungades leotatud viina.

RKM II 251, 259 (49) < Haljala khk., Pikasaare k., Maasikmäe t. (1969)
Raudrohtu pannakse selle jaoks, et siis haav mädanema ei lähe.

RKM II 260, 499/501 (2210) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Lepapuu: v. k.Олеха. L. K. Alnus.
/---/ Värskete lepalehtedega arstitakse värskeid haavasi. Minul omal oli juhtumine, kalapüügil astusin orgi jalga, päka alt läks sisse, ka läbi kinga. Kaldal kasvasivad lepapõõsad, võtsin säält lepa värskeid lehti, panin haavale peale. Noored liimisemad haava peale ja vanemad nende peale, sest et riidelappi ei olnud kusagilt võta, hea, et paelagi oli. Sidusin paelaga kinni ja läksin lõmpadi, lõmpadi koju. Ja mis te mõtlete, 4 päeva pärast avasin sideme ja haav oli ilusti kinni kasvanud.

RKM II 272, 305/8 (2251) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Türgi tubakas. V. K. Табак. L. K. Nicatiana tabacum.
/---/ Tubakas kasvab heas maas kõrgeks 2-3 meetrit, jämedus 3-4 sentimeetrit läbimõõt, muidugi kuidas pikkus, nii on ka jämedus. Lehtede suurus on seltsi ja maa headuse järgi, näituseks kui on trabisuni tubakas, siis kasvavad lehed pikad ligi pool meetrit ja laiad 20 sentimeetrit, kuna aga samas maas kasvab sampsoni leht pikaks kõigest 25 sentimeetrit ja laius 12 sentimeetrit.
/---/ Ka pannakse kuiva tubakat värske haava peale, mis haava hästi ära parandab./---/

RKM II 280, 372 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Haavast vere sulgemiseks oli valge vedelik - „tinaäädikas“. Nüüd enam seda ma pole kusagil näinud. Haav seoti siis lapiga. Suiaeg pandi teelehti pääle, lapi alla veel.

RKM II 287, 114 (13) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Teeleht pandi värske haava peale.

RKM II 312, 411/2 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Värskele haavale.
Varakevadel sinililli leht ja suvel teeleht. Need mõlemad kisuvad haavast palaviku ja haava ja selle ümbruse puhtaks ja valgeks. Panen neid hästi paksult peale ja seon haava kinni puhta valge riidega, kui sidet käepärast ei ole. Kui haab hakkab kinni kasvama, võtan lehed pealt ära. Lehti vahetan kaks korda päevas. Teeleht haaba kinni kasvada ei lase. Ja kui juhtub teinekord, et väikest haaba tähele ei pane ja see juba kinni on hakanud kasvama ja väikese mädakolde haava juurde on löönud, siis panen otsekohe teelehe peale, varsti pärast on haab lahti ja puhastab haava ära ja saab terveks. Eriti hea on kasutada teelehte ja ka sinililli lehte koos haavasalvidega nagu streptotsiidemelsioon või mõni teine haavasalv, eriti just suvel kuuma ilmadega. Kunagi ei pane ma suvel joodi haavale.

RKM II 328, 352/3a < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Värske haava pääle pandi verehainu ja veiksema haava pääle ämblikuvõrk, pandi lambiõli, värnits ja toorest kartulikaabet, kuid seda viimast vast vanema haava pääle ja takjalehti värske haava pääle.

RKM II 331, 390 (38) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. < Ambla khk., Koigi as. (1978)
Teeleht pesti ära ja pandi värske haava peale, siis pidi vere kinni võtma.

RKM II 349, 107/8a < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Haavade ravi. Sellega oli sageli tegemist: töövigastused, väiksemad kõrtsikaklused, kõige enam aga jalgade haavad suvel paljajalu käies. Suvel oli asi lihtne: haavast pigistati veidi verd välja, pandi värske tee- või paiselehet peale ja seoti lapiga kinni.

RKM II 349, 107/8c < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Põllul saadud väiksemaid vigastusi raviti kohapeal katkimuljutud raudrohu lehtedega - see vaigistas verejooksu ega lasknud haava halvaks minna. Kui töövigastuse korral polnud metsas või põllul värskeid lehti võtta, siis oli esmane vahend jälle piss, mida lasti puhtaks pühitud haavale. See universaalne vahend aitas ka ikka inimesele ja tööloomale. Sama vahend oli ka hea, kui mullased käed õhtul puhtaks pesti ja siis uriiniga üle niisutati. Käenahk muutus siledaks ja lõhkemisele vastupidavaks.

RKM II 355, 560 (39) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kui suvisel ajal haavad sugugi paraneda ei tahtnud, pandi vaiku peale. Paranes kiiremini. Värske haava kohta öeldi, et kui teeleht peal, ei lähe mustus sisse ja siis alles lapp ümber.

RKM II 375, 132/3 (7) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Haavade tekkimisel oli kõige levinum ravi puhta teelehe pealepanemine. See hoidis haava puhta ja ei lasknud põletikku sisse tulla. Kord poiskesena läks Albert Toming läbi metsa tädi poole ja astus kanna sisse pudelipõhjast suure haava (oma 5 cm pikk). Talle tuli meelde, et tuleb teelehte otsida ja tegigi seda. Pani 2 teelehte peale ja see hoidis haava. Ei läinud rikki, vaid paranes päris hästi ära. Kord üks naabripoiss parandas oma raiskuläinud haava nii, et keetis vaigust, vahast ja võist pudrutaolise määrde ja pani haavale, väga hästi parandas. Vist oli ka mett keetmisel lisatud. Selline salv pehmendas haava ja hävitas pisikuid, alandas palavikku.

RKM II 382, 430 (8) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Vanade haavade raviks segati määret: mesi, vaik ja natuke jahu.
Veresulgemiseks väikesele haavale teeleht. /---/

RKM II 384, 400 (10a) < Keila khk. (1985)
Värskele haavale oli kõige parem rohi kasepunga-viinaleotis vahekorras 1:1. Värskele haavale raputati vahel ka ahjulõõrist võetud tahma.

RKM II 385, 493/4 (8) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Haavad.
Väikeste haavade desinfitseerimiseks tarvitati jooditinktuuri, viina, raudrohu lehti. /---/

RKM II 395, 161 (5) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Raudrohi on ka [haavarohi], värske haava peale.

RKM II 430, 237 (27) < Äksi khk., Koogi k. < Tartu-Maarja khk., Luunja mõis (1989)
Kui astus roostes naela jalga, siis tehti ka seda salvi.
[Mesi ja või ja rukkioras ja puhas vaik. Keedeti, kuni ta ära sulas.]

RKM II 446, 24 (42) < Tallinn < Torma khk., Raadna k. (s. Kokk), 61 a. (1991)
Värske haava peale pandi teeleht.

KKI 65, 388 (4) < Kadrina khk., Võhma k. < Kadrina khk., Muike k., Liivaku t. (s. Tamm), s. 1904 (1974)
Meil oli ravimiks - piirituse hulka hiirekõrvul kasepungad. Kuivatati ära. Kasepunga piirituseks kutsuti. Pandi värske haava peale, see kohe küpsetas haava.

Vilbaste, TN 3, 701 (2) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu.

Vilbaste, TN 3, 715 (47) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Pärismailane. Värsketele lahtistele haavadele tinktuurilappe pannes paranevad need.

Vilbaste, TN 1, 472a < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Laiu teelehti pandi värskele haavale peale.

Vilbaste, TN 1, 795 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Raudrohi (Achillea millefolium L.). Raudrohi, ka vererohi. Lehti peeneks hõõrutult tarvitati värsketele haavadele panekuks vere sulgemiseks.

Vilbaste, TN 2, 274 (31) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Teelehti - värskete haavade peale.

Vilbaste, TN 2, 446/447 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Arnikas, kasvab kuivas kohtades ning aedade ääres, kus ta jaanipäeva ajal õitseb. Tal on kollased õied, lehed on tõmbelised, siledad, mitme läbipaistva soonekestega. Need on täis õli ning purpurpunast sahvti. Värske haavadele põletamise juures ei ole paremat abirohtu kui see lehesahvt, parem veel, kui seda joodava viinaga pääle määrida. Tarvitatakse ka kopsutõbes ning ka teiste haiguste juures.

Vilbaste, TN 2, 548 (1b) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Raudriarohu keedetud vett pandi värskele haavale.

Vilbaste, TN 2, 643 (3b) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
[Raudrohu] toorelt välja pigistatud mahla värskete haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 54 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Teeleht värske lõigatud haava peale.

Vilbaste, TN 7, 56 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Teeleht - värske haava pääle panna.

Vilbaste, TN 7, 59 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Teeleht - pandi värske haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 269 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kui lõigati käsi katki noa ehk kirvega, siis pandi haava peale katkitautud rauarohte.

Vilbaste, TN 7, 405 (8) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Teelehte on väga hea värske haava peale panna.

Vilbaste, TN 9, 321 (7) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Teeleht (Plantago sp.) paneb verejooksu kinni, ku värske haaval toores teeleht pääle panna.

Vilbaste, TN 9, 525/6 (5c, 1) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Raudrohi: veritseva haava peale pandi värskelt peovahel pehmeks hõõrutud raudrohu lehti ja seoti lapiga kinni.

Vilbaste, TN 7, 518 (27) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Teelehed. Teelehti pannakse värskelt haavade ja paisete peale.

Vilbaste, TN 7, 519 (42) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Üheksaväeline. Seda pannakse värskelt haavadele.

Vilbaste, TN 7, 640 (Ia5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Väike teeleht - pandi väikeste värskete haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 725 (23) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohu teed juuakse köha vastu ja lehti pannakse värske haavale.

Vilbaste, TN 7, 790c < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Arnikavett võtta sisse iga kahe tunni pärast kopsutõbes ehk kui inimene kukkumise läbi viga saanud. Värsketele haavadele, muljumises, põletamises ei või paremat abirohtu leida kui selle rohu sahvti, - parem veel, kui seda joodava viinaga võimalik segada, peale panna. Villu värvitakse temaga kollaseks. Viina sisse pandud, teeb ta seda pruun-punaseks.

RKM I 3, 481 (1) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Värskele haavale olnud heaks rohuks segamini keedetud mesi, kuusevaik ja rukkioras. See asetatud jahtunult haavale.

RKM I 18, 176a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Värske, lahtise haavaga sauna ei mindud. Haav pidi saama enne kindlalt kaetud. Seevastu vanade, kärnas haavade paranemine edenes saunakümbluse tõttu kiiremine. Värskele haavale pandi tavaliselt teeleht peale.

Vilbaste, TN 5, 196 (3) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Verihain. Pannakse värskele haavale ja ka verejooksul ninast.

Vilbaste, TN 5, 198 (27) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kõivourva: värskete haavade vastu, koos piiritusega.

Vilbaste, TN 5, 227 (1) < Tartu l. (1934)
Taimed, mida tarvitatakse arstirohtudeks.
Kui keegi lõikas või veristas kas kätt või mingit muud liiget, siis pandi haava pääle paiselehti, nii et nad katsid haava.

Vilbaste, TN 7, 1219 (1a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Rauarohtu pannakse haava peale, kui see jookseb verd.

H II 6, 258 (a) < Reigi khk. (1890)
Raua rohi pannakse värske haava pääle.

RKM II 373, 485/6 (231-232) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Haavaraviks tarvitati värsket vaiku, mis toodi kohe metsast. Kodust puuhalgude küljest ei võetud. Kui juhtus metsas õnnetus ja käsi või jalg sai viga, kuid riiet kinnisidumiseks polnud, siis esimene abi oli see, et otsiti tükike vaiku ja pandi värskele haavale peale.
Haavadele pealepanemiseks keedeti vaigu ja rasvaga segamine määre, see oli pehmem, pehmendas haava.

RKM II 375, 277/9 (8a) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Paljud inimesed eelistasid värskele haavale vaiku peale panna. Kui oli aga haava lohakalt hooldatud ja tikkus halvaks minema, keedeti raviks okaspuu vaigust, meest ja võist määre ja määriti seda haavale. See määre võttis kohe ära paistetuse, valu vähenes ja varsti hakkas haav paranema ja kinni kasvama. /---/

ALS 1, 178 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Nasva k. (Grünthal) < Aadu Ellerbuš, 58 a. (1928)
Värsked haavad. Männiihukoort pannakse värskele haavale pääle, see tõmbab haava kokku ega lase mädanema.

ALS 1, 388 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Värske haava pääle rauareie- ja koirohu puru.