Haiguste märksõnad

Valged

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse naisterahva valgevoolust, kui sümptomit.

Valgeks nimetati valge sekreedi eritumist naisterahva suguelunditest.
Arvati, et valged tulevad suurest tööst ja raskuste tõstmisest.
Valgese tuleve surest tüst / vihastamisest ja külmetamisest / - - KKI, WS < Karksi - L. Lepp (1931)
Valged on selgroo üdi. Tulevad tõstmisest. - - RKM II 27, 354 (78) < Laiuse < Kodavere - S. Lõhmus (1948)
Samuti arvati, et see on põhjustatud verevaesusest.
Valgevoolus on tingitud verevaesusest; tuleb kaotada verevaesus, siis ka valgevoolus kaob. - - ERA II 193, 566 (14) < Põltsamaa - J. Lääts (1938)

Vaata ka: naistehaigused.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 11 (26) < Tartu (1894)
Leesikad, soopohlad (Arbutus uvae ursi). Lehed pruugitakse tee viisi põiekivihaiguse ja naeste "valgete" vastu.

H II 52, 47 (25) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Palterjaan.
Kost ütsävägi troppi tettu. Sisemiste haiguste vasta. Häelmetiid nimelt naisterahvile, kellel pikäldane haigus (valgõ juuskmine).

E 51367 (8) < Kuusalu khk. (1921)
”Valgete” vasta on kõige parem piimanõgeste õied. Neid tuleb enne jaanipäeva korjata.

E 56666 (62) < Tallinn l. (1926)
Kui naistel valged jooksevad, siis tuleb tammekoortest teed teha, seda juua, siis kaob ära.

E, StK 18, 21 (13) < Viljandi (1923)
Valge kuuriiete vastu juua maarjaristikheina või valge nõgese teed.

EKS c, 60 < Rõuge khk. (1891)
Gnaphalium dioicum = kassikäpp.
Kassikäpp. Kassikäpad keedetakse ummukses valge ristikhaintega (Trifolium montanum, Papilionaceae) ja leent antakse naesterahvale juua, kellel kuupuhastamise veri ehk kuurõiva valgeks ilaks (weisser Fluss) muutuvad.

EKS c, 67 (1a) < Äksi khk. < Saarde khk. < Tori khk. < Rõuge khk. (1891)
[Papilionaceae]
Trifolium montanum
Valge ristikhain - Rõuge khk., rohulill - Saarde khk., maarjaristikhein - Äksi ja Tori khk. Tarvitatakse teena naeste valgejooksmise vastu.

ERM 6a, 17 < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k., Kiisa t. (1921)
/---/ Kui seda on ehk valged jooksma hakkavad, siis kassikäpa ja valge ristikheina teed juua. Need parandada.

ERM 17, 2 (2) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Valge ristikheina tutud on hääd naiste valgetejooksu vastu. Tutudest keedetakse (ummukses, nagu kõik teisedki arstitaimed) tee, mida kolm korda päevas üks tassitäis haigele antakse.

ERM 17, 2 (3) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Valge emanõges pruugitakse samaks otstarbeks ja samuti, kui valget ristikheina [valged]. Veel parem on mõlemid koos tarvitada, tähendab koos ka keeta.

ERM 151, 81 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Kuusikhain. Kasvab heinamaal. Korjataks õitsemisajal. Teed tarvitataks valgete vastu naisterahval.

ERM 151, 87 (20)a < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Kassikäpad. Kasvavad söödi pääl. Keedetakse teeks. Valgete kassikäppi tee tarvitataks valgete vastu naisterahval.

ERM 17, 7 (18) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Angerpist. Varte ja õite tee (3 korda päevas juua) aitab naiste valgevoo vastu, on ka hää kõhurohi.

ERM 151, 83 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Varsakabjaõied. (Maikellukesed). Kasvavad noore metsa all. Korjatakse enne jaani. Keedetaks 5 tundi vee sees, pannakse puhta linase koti sisse, kivivajutis pääle. Seda vedelikku tarvitataks valgete vastu naisterahvastel, iga päev 1/2 viinaklaasi.

ERM 154, 69 (39) < Kodavere khk., Alatskivi v., vaestemaja (1920)
Kui naisterahval kuupuhastuse ajal punase asemel valge väljavool on, siis aitab valge ristikheina tee joomine.

ERA II 24, 533 (1) < Türi khk., Särevere v., Põikva k. (1930)
Valgete vasta võetakse valge ristikheina tupsusi, koerputke õisi ja emanõgeseid, nendest kolmest kokku keeta teed ja seda juua, nii palju kui tahab. Piimatoitusi ei tohi siis süia.

ERA II 193, 563 (48.1) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Ravimiks [valgevooluse vastu] on valge emanõgese õied ja veel üks punaste õitega lill, mis kasvab suurte põõsastena.

ERA II 193, 564 (48.2) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Viruvere k. (1938)
Valgetevooluse vastu on kanepiseemnete keedis.

ERA II 193, 564 (48.5) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
Raudrohu ja kasekäsna tee. Tablett Trichomonas vaginalis Devegan, 2 x päevas [valgevooluse vastu].

ERA II 193, 564 (48.6) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Sauka k. (1938)
Valgetevoolu vastu on angervaksaõie tee.

ERA II 193, 565 (48.8) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Valge ristikheina [Trifolium repens L.] õite tee [valgevooluse vastu].

ERA II 193, 565 (48.9) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Kummelitee ja vormilille tee [valgevooluse vastu].

ERA II 193, 565 (48.10) < Põltsamaa khk., Vitsa k. (1938)
Joodi valge emanõgese teed [valgevooluse vastu].

ERA II 193, 565 (48.11) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Tõrenurme k. (1938)
Kohv tammetõrudest (Quercus robur L.) valgetevoolu vastu.

ERA II 193, 565/6 (48.12) < Põltsamaa khk., Kurista v., Sulustvere k. (1938)
Taevaredeli (hanijalg - Potentilla anserina L.) essents (saab ka apteegist) 5 tilka 3 x päevas on juba väga vanast ajast tuntud vahend valgetevooluse vastu.

ERA II 193, 566 (48.13) < Põltsamaa khk., Kurista v., Vähari k. (1938)
Valgevooluse puhul tarvitatakse valge emanõgese (Lamium album L.) õite teed.

ERA II 193, 566 (48.14) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
Valgetevoolus on tingitud verevaesusest; tuleb kaotada verevaesus, siis ka valgevoolus kaob. Rohud on: raudrohu (Achillea millefolium L.) ja valge ristikheina (Trifolium repens L.) õite tee.

ERA II 207, 442 (35) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Naiste haiguse (valgetevoolu) vastu on hea valge härjapea õied ja pohla õied, neist teed keeta, teine kord teist teed juua, aitab kohe, mõnigi, kis kaua seda haigust põdend, on nendest rohtudest abi saand.

ERA II 256, 442 (25) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1939)
„Valgete“ vasta aitab kanepipiim. Mõni käseb jälle ristikheina- (valge ristik) õie tiid juua.

ERA II 285, 58/61 (3k) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Naistehärjapead, valge õitega, naiste valgetevooluse vastu hea rohi.

ERA II 191, 531 (262) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Valgevoolus - valge emanõgese tied, seda juua.

RKM II 27, 354 (78) < Kodavere khk. (1948)
Valged on selgrooüdi. Tulevad tõstmisest. Valgete vastu aitab härjapea (valge ristikhein, kutsutakse ka liikvatee) tee. See keedetasse hästi kange. Sii aitab.

RKM II 52, 431 (162) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Valge härjapea teed tarvitati valgevoolu vastu.

RKM II 91, 169 (48) < Karksi khk., Nuia al. (1959)
Naiste valgede vastu juuass valge nõgese teed.

RKM II 111, 109 (360) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Emanõgeste tee on naiste valgetevooluse vastu.

RKM II 111, 76 (215) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Valge ristiku õied ja leederpõõsad - tee nendest - naiste valgete vastu. Leedril kasutatakse lehti.

RKM II 108, 353 (84) < Halliste khk., Vana-Kariste k. (1961)
Suurejõel kasutatakse vormiõie teed, kõhuvalude-seedehäirete ja valgevooluste rohuna. Vorm - angervaks Abja - Vana-Karistes angerbüst.

RKM II 106, 142 (26) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Valge härjäpä nuppudest tehti tied, kui õlid valged naistel.

RKM II 158, 434 (146) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Kui naiste valged jooksevad (valgete voolus), siis see lill, kollane süda - arnikad (karikakrad), nende teed pidi jooma.

RKM II 160, 219 (65a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Valgete voolus. Tean naisterahvaste rohtu, kui valgete voolus on. 15 aastat oli Venemaal üks minu tuttav naine haige. Temal jooksid ka valged. Ta käis kõik Venemaa arstid läbi, ei saanud terveks. Mina andsin temale seda rohtu, nagu valge härjapea moodi lill. Magus lõhn on. Kasvavad ka Rakveres raudtee ääres. Teed juua. Mina olen ise tarvitanud ja teistele andnud. Minu tuttav naine sai terveks.

RKM II 160, 219 (65b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Rukkiorast korjata, kui hakkab punama. Ära kuivatada, siis on parem. Tehakse teed. Juua valgete vastu.

RKM II 160, 236 (51) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Valgete voolus.
Mitu põhjust on sel haigusel. Mõni ei tohi meesterahvaga elada. Raskest tööst tuleb ja verevaesusest tuleb see haigus. Raudrohu teed ja valge härjapea teed juua. Ka kanapeselälle tee on rohuks (kollaste õitega lill).

RKM II 162, 103/4 (6) < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1963)
Valgete voolus.
Valgete vooluse vastu keedeti valge karjapää teed, üleüheksaõie teed ja valge emanõgese teed. Puhtaks pestud ja hästi ära kuivatatud munakoored hõõruti pulbriks, pool teelusikatäit korraga sisse võtta veega.

RKM II 174, 94 (4) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli naistel valgete voolus, siis keedeti emanõgeste vett ja joodi.

RKM II 174, 304/5 (19) < Kodavere khk. (1963)
Valgete voolu vastu tarvitati valge emanõgese õie teed ja puhtust. Kolm korda päevas loputati sooja veega. Valget emanõgest kasvab Rannamõisa endises kaasikus Peipsi kaldal ja Kodavere kiriku juures.

RKM II 207, 369 (28) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Valgetevoolus. Haigele anti juua valge ristikheina teed.

RKM II 229, 17 (28) < Rakvere l. (1966/7)
Valgete voolus. Pika varrega valge ristiku tee aitab.

RKM II 229, 389 (4) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Valgetevooluse vastu joodi angervaksa õie teed ja valge ristiku teed.

RKM II 229, 665 (2) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Valgete voolus. Koirohu vett juua.

RKM II 257, 414a < Palamuse khk. (1968)
Valgete vooluse vastu on munakoore pulber ja emanõgese tee. Ema teadis seda. Üks vanainimene õpetas.

RKM II 269, 268/9 (17) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Naiste valged.
Naiste valgete ravi - valge ristikhein, valged nupud nende vastu. Kui teed jood, siis kaob ära.

RKM II 355, 445 (102) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Valgenõgese õie teevesi aitas vähendada naistel valgevoolust.

RKM II 356, 375 (151) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Naistepuna korjati naiste jaoks. Teed joodi valgevooluse haiguse korral.

RKM II 358, 431 (14) < Põltsamaa khk., Palu k. (1981)
Valgevoolu vastu valge ristikhein, see on selle vastu hea.

RKM II 361, 341a < Kanepi khk. (1982)
Siis veel kui naistel „menses“ väga jooksis, joodi piparmündi teed ja pandi külma tuhka kõhu pääle.
Kui aga „valgete“ voolus oli, siis tehti valge ristikheina õie teed ja angervaksa õie teed. Kummalgi juhul veel naistepuna teed.

RKM II 381, 88/92 (17)n < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka tarvitasid valge ristiku teed naised valgevooluse korral, seda ristikut igal pool pole kasvanud. Käidi sealt toomas, kus teda teati olemas. Meie ümbruse naised käisivad Arbavere ümbrusest seda korjamas.

RKM II 383, 521 (6)b < Tallinn < Läänemaa (1985)
Naised joovad valgete voolu vastu kaseseemne teed.

RKM II 395, 230 (87) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Valge emanõges jälle - valgete voolu jaoks. Teed juua.

RKM II 400, 86 (18b) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Valge nõgene (valge emanõges) oli rohust naistele, kui valged käisid.

RKM II 431, 171 (6) < Palamuse khk., Pikkjärve k. < Palamuse khk., Luua k. (1989)
Valgevooluse vastu oli mingisugune metsik valgeõieline ristikhein. Selle teed siis jõivad.

RKM II 435, 184 (43) < Harju-Madise khk., Orava k., Kokakõrtsu t. < Kullamaa khk. (1990)
Kui lehm läks seest täis, siis keedeti teed maarohust. Hapuoblika-taoline rohi, samad rohud, aga kollaste õitega. Nimi ei tule meelde. See oli ka noorikute rohi, valgevooluse vastu.

RKM II 442, 67 < Kodavere khk., Pala k. (1991)
Valgevooluse korral kortslehe tee 1 klaas 3 korda päevas paaril päeval, korras.

RKM II 455, 131/2 (46) < Pilistvere khk., Kõo v., Kangrusaare k. < Kõpu khk., Kõpu k. (1993)
Raudrohi oli nisukese verevaesuse vastu ja naistele, kes valgevoolust põevad. Õisi korjad, nendest teed teed. Kui ma veel nooreke olin, siis meile naabriks tulid ühed Venemaa eestlased, üteldi ikka Valtsuni memm. Valtsuni memm ikke rääkis, et tarvitab palju seda raudrohu teed. Nemad olid ka alati nisukesed punapõselised.

Vilbaste, TN 11, 377 (25) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Valge kassiärjapäe [kirjakeelset nime pole märgitud] [Trifolium arvense kassiristik].
“Valge kassiärjapäe kasvab liivamäe pial. Naised joavad kassiärjapäe tsäi valgede vasta. Lehed on kassiärjapäl nigu teiselgi ärjapäl, muudkui lehed on natuke peenemad. Kelul ka kasvab. Õied vai piad, mis neil on, on pehmed nigu udusuled.“

Vilbaste, TN 11, 436 (18) < Iisaku khk., Iisaku al. (1962)
Valge iminõges - valge nõgene. Sellest teevad teed, kui naistel valged käivad.

Vilbaste, TN 1, 669 (9) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Emanõges. Keedetakse teed naisterahva valgete vastu.

Vilbaste, TN 1, 885 (2) < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Maaristikhein [Trifolium montanum]. Tarvitatakse teena naiste valgete rohuks.

Vilbaste, TN 1, 887 (2) < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Kollane maran [Galium verum]. Tõine on valge. Tarvitakse naiste valgete rohuna, teeks teha. [Kasvavad põllupeenardel.]

Vilbaste, TN 1, 908a < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Angerpüssi õis. Lehmarohi ja naiste valgete rohi.

Vilbaste, TN 1, 963 (6) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Valge piimnõges - emanõges, nõianõges. Õied teeks valgete vastu.

Vilbaste, TN 1, 976/971 (12) < Kihnu khk. (1937)
Tamm - tammõ.
Eraldatakse lesktamm, mille lehed seisavad peal kevadeni. Koortega pargitakse merepüüniseid. Koorevesi „valgete“ vastu, paneb kinni kõhu.

Vilbaste, TN 2, 330 (33) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Naisterohi - naistele keedetakse ummukses näputäis tubli toobi vee peale, seda võtta 1-2 tassitäit päevas või enam; halba ei tee, on ennast ja teisi aidanud; tarvitatakse kuupuhastuse korral, kui raskesti jookseb, hää valgetevooluse vastu. Tarvitamise õppinud ühelt endiselt rahvaarstilt, kes surnud - enne aga väga tuntud oli kohapääl. Näidati tagavarast: Pirola uniflora.

Vilbaste, TN 2, 408 (3) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Valgete ristikheinte teed juuakse valgete puhul, kui on end venitatud.

Vilbaste, TN 10, 268 (15) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kastan. Kastaniõie teed joodi valgetevooluse vasta.

Vilbaste, TN 10, 269 (24) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Valge härjapea. Valge härjapea teed joodi valgete vooluse vastu.

RKM I 9, 375 (18) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Valgevoolus: valge emanõges, tamm, angerpist.

RKM I 9, 377 (2) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Angerristi tee (1-2 klaasi päevas) põie ja neerukivide, langetõve, veetõve ning paelussi vastu. Naistel on soovitav korratu kuupuhastuse ja valgevooluse puhul.

Vilbaste, TN 7, 1056 (22) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Valge nõges = valge emanõges, naiste valgetevoolu puhul.

Vilbaste, TN 7, 1089 (17) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Tammekoore tee - (ainuke ja õige) kui “valged” jooksevad.

Vilbaste, TN 7, 1173 (22) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Jasminiõie tee valgete vooluse vastu naistel.

Vilbaste, TN 7, 1173 (23) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Valge ristikheinaõie tee + gunzbalzam valgete vooluse vastu naistel.

Vilbaste, TN 7, 1176 (47) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Valge ehk emanõges, üks tassitäis keedist kolm korda päevas. Valgete vooluse vastu ja kui valu emakas.

Vilbaste, TN 7, 1182 (85) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Naistemurakad: süüakse vilja, et valgeid ei jookseks, tripperi vastu.

Vilbaste, TN 7, 1190 (51) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Valge emanõgese õied: keedis, üks klaas kolm korda päevas - hingeldustõbe vastu, valgete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1197 (37) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
-----?----- (Parnassi palustris). Tema õisi keedeti nii kui teevett ja naisterahvad jõivad seda vett mitmesuguste naistehaiguste, eraldi valgevooluse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Nõmme ärjapää ja rukkilill - valgetevoolu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1279 (15) < Kihnu khk. (1939)
Valge ristikhein - “juanitutt”. Keedis valgete vastu, lehmale, kui poegib.

Vilbaste, TN 7, 1281 (34) < Kihnu khk. (1939)
Härjasilm - “kanaperse”. Keedis naiste valgete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1281 (38) < Kihnu khk. (1939)
Angerpist - “orm”. Keedis naiste valgete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1282 (64) < Kihnu khk. (1939)
Valge piimnõges - “valgõ nõgõs”. Valgete vastu juuakse keedist.

Vilbaste, TN 7, 1283 (75) < Kihnu khk. (1939)
Raudrohi - “ravaria-, ravandõsrohe”. Valgete vastu. Suitsetatakse “äkeldase” haiguse vastu.

ERA II 138, 615 (71) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Valge ristikhein (naesterohi) - kõrge valge kuuhaiguse vastu.

ERA II 193, 564 (48.3) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Pudivere k. (1938)
2-3 korda päevas pesta ja puuderdada kartulijahuga ning linane lapp vahel hoida, siis kaob iseenesest [valgevoolus].

EFA II 4, 175 (24) < Valjala khk., Kogula vallamaja < Valjala khk., Lööne mõis (1995)
Valge emanõges, see on valgetevooluse rohi. Teed tuleb teha, ta on mett täis.

EFA II 5, 337 (10) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Valge ristikas - neid tuttisid, kui naistel valgetevool on, selle vastu. Valgetevool tuleb vahest tõstmisest noortel naistel.

EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

EFA I 101, 186 (32) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Rukkilill (Centaurea cyanus) - taim, mis õitseb taliviljas, rukkis ja nisus, on 30-80 cm kõrgune, droogiks õied. Kasutatakse uriinierituse suurendamiseks, rahvarohuna valgetevoolu, kõhulahtistina ja väliselt silmahaiguste puhul (mähisteks). Õisi on kasutatud ka ruumide suitsutamiseks. (Teave pärineb emalt ja tädidelt, kes kuulsid seda 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Raplas.)

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Rukkilill.
Droogiks õied õitsemise algul, kuivatada ruttu tugevas soojuses, alal hoida valguskindlas nõus. Tee on silmarohi, valgevooluse vastu, kõhulahtisti.

RKM II 347, 504 (15) < Räpina khk., Meeksi k. < Võnnu khk., Pedaspää k. (1980) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui naistel on valgevoolus. Võta kõvva viin ja topi sinna sisse aiavehmermenti nii palju, et ta on roheline. Seda võtta sis supilusikatäis söögi alla. Valgevoolus kaob siis är.