Haiguste märksõnad

Käehaigus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse käte paistetust või käel olevat paiset, käevalu või muud kätes avalduvat haigust, kui ei ole selgeid viiteid mõnele loetletud haigustest.

Käehaiguseks võidi nimetada suvalist käe piirkonnas avalduvat haigust, olgu selleks paistetus, valu (ka reumaatiline), mädanema läinud haav, lihaste kärbumine või siis funktsionaalse töövõime kaotamine.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kuremari. Vaata käte suremine.
Käte suremine.
Käte suremine on, kui käed lähavad tuimas ja on pinde täis. See tuleb raskest tööst. Kui käed ära surrid ja pinde täis läksid, siss hoiti hapu piima vees ja kuremarja vees.

Tammekoor ravivahendina Tormas.
Tormas tehti koguja lapsepõlves haigetele kätele ja jalgadele (ka nahahaiguste puhul) tammekoore vanne.

Kui käed-jalad valutavad, pannakse peale takjaleht, hoitakse öö aega peale.

Hullukoerarohtu ei tohi juua. Kui käed valutavad, siis ainult hõõrutakse.

Kärnad. Koolis olid kõik lapsed kärnas, nägu ja käed olid kõik paistes, ema keetis hobuoblika juuri hapukoorega ja see määre aitas.

Soos, ravas kasvavad saksaparillad. See on reumarohi. Üks mees siin oli päris maas. Isa tõi talle ühe seljakotitäie. Ta vannitas ja sai terveks.
Üks tüdruk oma vennaga elasid onnis. Põrandat all ei olnd, külm oli maas, magasid niikaua, kui maja valmis said. Tüdrukul jäid käed haigeks. Keegi oli talle õpetanud, tõi soost saksaparillad, tegi vannisid ja sai terveks.

Käed valutavad ja kisuvad krampi, panen purgi sisse petruooli, võililled sisse. Üheksa päeva olen hoidand purgi sies, teinekord ka vähem aega. Sellega määrin, saavad tervest.

Männist tehakse skipitaari. Inimesed teevad männikoortest ja -okstest omadelle vanni, kui jalad kõvasti valutavad. Panevad männioksad ja -koored kogu nõeldega patta, keedavad neid ummukses. Kui on juba kõvasti punanse sees, lasevad ta jahtuda parajaks, tõstavad tema suure taasi või pütti ja inimene läheb poolest kehast saadik sisse. Joob ka seda vett, jala- ja käevalu kaob ära.

Paiseleht, neid on kole palju siin. Juurikad kas piirituse sisse kuhugi. Kui jalad-käed valutavad, nendega määrida.

Soolikarohi, ma olen korjanu, praegugi mul oli, visasin lehmale. No neid korjatas ka ikka rohu jaoks, et aitab, kui käed ja jalad valutavad.

Üte haina viil olli - kanariku. Noid sõss korjati, ku jala ja käe valutase, vanni tetä.

H.S.: Minul ema ei tarvitanud, aga muidu oli kuulda küll, et sipelguvanne tehti.
K.S.: Kas viina sisse ei pandud sipelgaid kuidagi? Kui käed ja jalad valutasid, et määrida?
H.S.: Ei tea. Aga väga hea vann oli, seda ma olen ise ka teinud noorest peast, siis ma tegin männikasvuvanni. Männikasve korjasime kah, niskesed parajad noored, ei tohtind nad niimoodi laasima hakata, vat kui männikasv kasvab, läheb pikemaks, siis siit juba otsast paistab roheline välja, öeldakse. Siis korjasime kevadel neid, nuga käes, noored männid. Nende vesi oli siis hea vannivesi. Istusin kohe sinna ja siis tegin sedasi 15-20 minutit. Võttis ära küll hästi valu.

Sireliõied kuivatatult, 2 supilusikatäit 400 g viina peale, lasta pimedas 3 päeva seista, vahetevahel loksutada. Sellega määrida valutavaid kohti, näiteks käsi või jalgu.

Vat see Martin Helene, sõrmed valutasid ja käed. Ta kuivatas ära sõnajala lehed ja need pani koti sisse ja jalgade alla ööseks.

Natalia Elissaar: A jälleki, kui näe sügise kasusse. Kas ma tiia ütelda, mis ta tule ütelda eesti kieli, kärblaseseene meil uvitasse.
M. P.: Muhhomor.
N. E.: Jah, vot neid. Noid jälle korjame, paneme jälleki viina pääle. Siis määrime kässi, jalgu, ku valutase.
Milda Jaska: Na om kavala, na leutava juuri, na tahtva viina juu ainult.
N. E.: Ei, me ei juu, me kärblase, tuda ei juu.
M. P.: Viina vahepeal kah.
N. E.: No siis määrime, ku käe väega valutase ja jala näet juba tullest tüüst. Nuure ollime ja juba sõjaaig panti meid sinna tüüle ja kõik.
A. T.: Kaua neid seeni viina all hoitakse?
N. E.: No olku või mitu aastat, pane pääle pirti.
A. K.: Viina või pirti?
N. E.: Pirti.
M. P.: Näed, meil on poodin siin pirt, osta. Kes võtt om, see oo, kes ost. Kel on ka oma kõva viin tettu leivast. Leivaviin kõva, too on ette veel ku tuu ostetud. Tuu ostetud, nüüd om ilmast kõikesugust, a ku sa leivast teed, oma puhta, tuu om. Seal midaki enam ei ole.
M.P.: Et niiviisi me siin elame ikka.

Kärbseseen, jalgadele ja kätele, kui valutab, paned piirituse peale. Kuivatame mitte päeva keen, vaid tumedas. Nii kaks nädalat või kolm nädalat hoiame. Kellel see sisikond haige on, vähk või, aitab ka. Salme paranes ära, ei tea, kas sellest. Lusikaga võttis kolm korda päevas. Veike lusikas.

Lääbusse'. Kui rüapõimisega käsi valutama, siis selle lehti pandi pääle.

Mul käsi jäi haigeks, valutas ja paistetas. Panin neid heinu, maalisehein, peale, mähkisin kinni. Käsi sai terveks, tänaseni terve.

Kui liikmed ehk käsivarred valutavad, siis võib neid määrida timppiiritusega, millesse on pandud 12 kuiva purustatud loorpärilehte poole liitri peale. Tuleb pudelit, kui see on heaste kinni korgitud, hoida soojas kohas ja iga päev tuleb seda paar korda loksutada.
Rohi saab valmis kahe nädalaga, määrida päeva tagant, mitte kinni mässida.

Kui käed valutavad, paned hullukoera rohi - niuksed maagud ütlevad ikka, sinised õied, üleval kollasemad, all sireenivajad. Neid lehtesi korjata, kui paistes ja valutavad. Marle sisse panin. Siin oli üks vana inimene, lätlane, see õpetas.

Sõnajalad.
Meil sõnajalgu on kahte sorti: ühed sõnajalad kasvavad suured. Nagu purjen kunagi. Neid meil ei tarvitata rohuks. Teised sõnajalad on peened, kaheoksalised. Seda sõnajalga meiepool kutsutakse jaani- või maarjasõnajalaks.
Tema juurikatest keedetakse rohtu joogi jaost. Kui inimesel käed-jalad valutavad, pannakse sõnajalgu käte ja jalgade ümber. Aitab. Kaob käte ja jalgade valu, ka kaob paistetus ära. Ühe korra tegemisest ei aita. Peab mitu korda tegema.
Meil palju inimesi on ennast nende sõnajalgadega terveks teinud. Meil ühel emal poeg jäi jalust ära. Tõsteti teist. Ema korjas sõnajalgu, pani poja ihualasti sõnajalgade sisse. Andis sõnajala juurika tsäiud (teed) juua. Poeg sai terveks. Elab praeguni. Nii tubli kerekas mees, et lase aga olla. Ühe korra tegemisest ei aita. Peab mitu korda tegema.

Kui jalg või käsi kostki punetas, siis pandi tiilehte pääle.

Sõnajalajuure viiga pestasse kehaosa, kellest „vaim ära kaob“ - see on jalg ehk käsi jääb nõrgaks, töövõimetuks. Selle vastu on ka nõgeseviht (kõrvenõges). Tõrvalill sisaldavat tõrva.

Kui olid reumahaiged jalad või jalg oli väänatud ja paistes, tehti heinapepreid ja haige jalg pandi leigesse peprevette. Võis ka nii teha, et soojad pepred tõsteti haigele kohale ja seoti lapiga kinni. Vähendas valu.