Haiguste märksõnad

Konnasilm

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud konnasilmaks.

Konnasilm on sarvkile piirdunud paksenemine, mis on tekkinud kestva suurema rõhumise tagajärjel. Konnasilma paksemast kohast tungib sügavale kudedesse jätke, mille alatise rõhumise tõttu tekib nahasse lehtrikujuline süvend ja nõrgakujuline nahapõletik, mistõttu konnasilm on alati valus (Sumberg 1939: 1240).

Konnasilmaks nimetati jalal (varbal) asuvat naha paksendust, mis käies valu tekitas.
Konnasilm oo varba kurgu all, ku varvas alt lõhki om. Katik sorkist, või mõni ohtje konts olli. See raks või lõhek, mis sääl varba all om, see on siis konnasilm. - - AES < Karksi - L. Lepp (1932)
Konnasilma teket seostati tavaliselt konna vastu patustamisega, või siis oli kuidagi teistmoodi konnaga seotud.
Konnasilmad on tuttav haigus, asuvad enamiste jala pääl ja varvaste vahel, nõnda, et see, kellel on konnasilmad, näeb käies häda. Konnasilmad olla vanajutu järel sellest saadud, kui kevadel kogemata või meeleli konnale silma pääle on astutud. - - ERA II 134, 450 (54) < Saarde - J.P. Sõggel (1936/37)
Konna silm pidada jalavarba vahele kasvama, kui konn palja jala pääle kuseb. H III 19, 817 (269) < Viljandi < Halliste - J. Riiet (1893)
Mõnikord seostati konnasilma teket ka sobimatute jalatsitega.

Vaata ka: koeranael.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 70, 694 (28) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Kesvajahu om hüä kunnasilmä vasta, mis talorahvalõ sagedast varbastõ vaihõlõ kuräs külälises tulõ. Kesväjahu pääl piteh saa ta ar lõpma.

ERA II 167, 157 (6) < Koeru khk., Rakke k. (1937)
Konnasilmadele pandi piale äädika sees liutatud sibulat.

ERA II 193, 617 (59.29) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Udu k. (1938)
Vanade müüride ääres kasvab vahtralehti meenutavate lehtedega kollaste õitega, vartes kollast vedelikku sisaldav taim, vereurmarohi (Chelidonium majus L.), mille mahl "lõikab ära" kõik käsnad ja konnasilmad.

ERA II 205, 419 (1) < Tallinn l. < Keila khk., Saue v., Äesma k. (1939)
Lehtorn ja konnasilmad kauvad siis, kui pane linase riide peale mädareika kaapet. Ja mässi haige koht sinna sisse, pea seni, kui nad pehmeks lähevad ja kauvad.

ERA II 254, 546 (2) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Heiste k., Valgu t. (1939)
Soolatüide ja konnasilmade peale pane raudnõgese-vett, siis kaduvad nemad nagu tina tuhka.

ERA II 273, 28 (5) < Tallinn? (1939)
Lehtorn ja konnasilmad kauta ära niimoodi.
Pressi mädareika sahvti ehk kaabi mädareika kaabet. Pane seda puhta lapiga lehtorni ehk konnasilma peale ja pea seda seal seni, kui ära kaub.

RKM II 49, 228 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Konnasilma puhul pandi varba vahele tubakat ja vaske.

RKM II 111, 92 (290) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Konnasilmadele pandi peale põllul kasvavaid vaeselapselehti.

RKM II 155, 295 (10) < Kursi khk., Tõrve as. (1961)
„Konnasilma“ rohutamine.
Kõige lihtsam „konnasilma“ rohi on sibul ja äädikaga. Väiksed seemnest kasvatatud sibulad. (Rahvatarkus)

RKM II 159, 186 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Konnasilmad ja soolatüükad.
Määritakse konnasilmadele ja soolatüüle verihurma lehtedest saadud joodisarnase vedelikuga.

RKM II 159, 231 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Soolatüükad ja konnasilmad.
Murti verehurma vars jatku kohalt. Väljub joodile sarnanev pruun vedelik. Selle vedelikuga pintseldad soolatüükaid ja konnasilme.

RKM II 160, 111 (41) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Konnasilmad. Ühe kollaste õitega lille mahla pigistati konnasilmale.

RKM II 168, 360/1 (V) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Konnasilmade rohi.
Värsked sibulad lõigatakse keskelt pooleks ja pannakse äädika piiritusse kuueks tunniks likku. Õhtul enne magamaminekut pannakse üks sibulapool konnasilmale ja köidetakse linase lapiga kinni. Teisel hommikul on konnasilm nõnda pehme, et võib ära kaapida. Sibulate asemel võib tarvitada ka leiba.

RKM II 169, 403 (607) < Sangaste khk. (1963)
Konnasilma rohi.
Värske sibul lõigatakse keskelt pooleks ja pantas äädikapiiretuse sisse 6 tunniks likku, enne magama minemist pannakse 1 sibulapool konnasilma peale, köidetakse linase lapiga kinni, teisel hommingul olla konnasilm nii pehme, et võib ära kaapi, sibula asemel võib ka leiba tarvitada.

RKM II 169, 404 (701) < Sangaste khk. (1963)
Harilik sibul ehk küüslaug hakitaks peeneks, pannakse lapiga konnasilma peale, aga enne iga rohu ajal tuleb konnasilma soojas vees leotada.

RKM II 178, 203 (72) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
[Konnasilm.] Äädika sees leotasime sibulast [ - peale panna].

RKM II 183, 27 (22) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Konnasilmad. Sibul leotada äädikas ja panna peale. Olen ise teinud.

RKM II 229, 419 (52) < Rakvere l. (1966/7)
Konnasilmad. Rakvere raibe kaotab konnasilmad ära. Vars katki murda ja mahlaga määrida. Mul omal kadusid ära.

RKM II 254, 454 (2) < Haljala khk., Vihula k. (1969)
Verehurmarohu piim on hea pigistada konnasilmale.

RKM II 371, 529 (5) < Viru-Jaagupi khk., Inju k., Loigu t. (1984)
Kuumas tuhas küpsetatud sibul pandi haavale ja konnasilmale peale.

RKM II 372, 50 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Konnasilmad.
Konnasilmi raviti äädika ja sibulaga. Sibulas leigati pooleks ning pandi äädika sisse likku 24 tunniks. Siis pandi äädika sees leos olnud sibul haigele konnasilmale peale ning linuse riide lapp ümber. Nii kaua peeti äädika sees leos olnud sibul haigel konnasilmal peal, kuni see ära kuivis ja kadus.

RKM II 375, 124/6 (3) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Konnasilmad olid väga tüütud ja need tekkisid inimesel siis, kui kandis ebasobivaid jalanõusid, mis olid kas kitsad või muidu hõõrusid jalgu. Kui jalanõu oli eest ninast kitsas, tekkisid sel juhul konnasilmad varvastele ja see koht oli siis väga valus, kui oli kitsam jalanõu jalas. Haigele kohale tekkis paks nahk, mis pidevalt paksenes ja muutus tugevaks ja peale tuli ümmargune kõva tükk, mis teravikuna tungis lihasse ja kui oli selline konnasilm, siis jalanõu litsuskäies vastu ja oli väga valus. Konnasilmast tuli lahti saada nii prooviti seda kõva tükki eemaldada. Pesemise ajal sai jalga soojas vees leotada ja noaga konnasilma eemaldada. Konnasilmale võis peale panna toorest sibulat, mis hoiti peal kompressina. Nii muutus konnasilm pealt pehmeks ja sai siis eemaldada. Kõige parem oli, kui jalanõud olid kandmiseks parajad, siis ei teki ka konnasilmi.

RKM II 375, 196/7 (3) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Konnasilmad tulid siis varvastele, kui tarvitati väikesi, kitsaid jalanõusid. Raviks pandi peale sibulat, mis oli äädika sees leotatud. See tegi konnasilma pehmemaks ja selle kõva kord tuli pealt ära ja heal juhul kadus kogu konnasilm ära. Vajaduse korral tuli seda ravi veel korrata. Ka jalgade pesemisel sooja vee ja seebiga muutus konnasilm pehmemaks ja siis noaga kaapides sai konnasilma vähendada. Konnasilmal oli selline kõva kõrge nahk, paks südamik ulatus terava otsaga sissepoole ja kui kitsad kingad olid jalas, oligi kohe valus. Kui see tükk saadi konnasilmast välja, jäi kohe tühi auk järele ja võis loota, et konnasilm kaob ära.

RKM II 375, 521/3 (23) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Konnasilmad tulid enamasti jalgadele ja just varvastele, kui inimene on käinud kitsaste jalanõudega ja need on hõõrunud jalale, eriti varvastele katkise koha. /---/ Heaks raviks oli toores sibul. Selleks tuli toores sibulalõik peeneks tampida ja mahlakas osa riidelapi peale ja konnasilmale kompressiks peale. Selle kange vedeliku mõjul muutus konnasilm hästi pehmeks ja siis sai noaga tõmmates see juureosa ka liha seest kõige täiega kätte. /---/

RKM II 379, 373 (17) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Kasvab üks rohi. Kui seda murrad, ajab piima välja. See piim parandab konnasilmad ära. Neti sovhoosikontori ees kasvab ka seda rohtu. Mis ta nimi on, seda ma ei tea. Ei jää meelde.

RKM II 380, 510 (5) < Viru-Nigula khk. (1985)
[Verehurmarohu mahlaga] Sama ravi kõlbas ka koeranaelale. Konnasilmi raviti taimemahlaga: toore- ja küpsetatud sibulaga, oakauna sametise sisepoolega, verehurmarohuga. On ka „lõngaeliga“ põletatud, tulise oraga püütud välja kõrvetada.

RKM II 381, 71/3 (5)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/

RKM II 383, 325/6 (10) < Tallinn < Võru l. (1984)
Konnasilmad leotati esiteks saunas või soojas vannis hästi pehmeks, siis hõeruti kuusepuu vaiguga, seda sai ise puu küljest korjata, olid veiksed vaigupisarad. No seda vaiku määriti peale, see hoidis ta pehme ja eks lõpuks pidid ta südame jala seest välja lõikama, ega muidu sa tast lahti ei saand. /---/

RKM II 383, 378/9 (24) < Jüri khk., Mõisa k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v. (1984)
Konnasilmad arstitakse siin ja arstiti meil Taeblas ka küpsesibulaga. Sibulas koori või pane koos koorega küpsema või keema, kaua ei keeda, nii et aga natuke pehmemaks läheb. Nii tuliselt, kui vähegi võid aga, pane konnasilma peale, seo ta riidega kinni, las seisab. Mind on see küll mitu korda aitand, kui jala peal on, jala all ei mõju, nahk on liig kõva.

RKM II 383, 424 (24) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Lööbed, käsnad, maalised, koeranaelad, konnasilmad.
Taimed on verehurmarohud, neid pigistatakse konnasilmade peale, koeranaeladele pannakse võileivapuru ja seotakse kinni.
/---/ Kui oli soola-leiva puruga ihu hõõrutud, siis pidi kas maavitsa veega üle pesema või 9 söe veega. 9 elavat sütt visati vette. Maavitsad kasvavad jõe- või kraavikaldal, roosad õied küljes, sügisel mustad marjad küljes.

RKM II 384, 130 (5) < Kaarma khk., Käku k. (1985)
Kui sul konnasilmad on, siis luuderohi parandab ära, pane luuderohu virtsa pele, annab kõre nii kenasti laht.

RKM II 384, 157/8 (4) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Konnasilm. Sinisekirju seebi tükk pandi kaussi ja palavat vett valati peale. Kui võis jala juba sisse panna, hoiti, leotati, konnasilma tugevasti oma pool tundi palavat vett juurde lisades. Veriurma lehtedest oli tehtud puditaoline mass, mida peale pandi ja tehti nagu kompressi, pärgamentpaberi ja marliga kinni sidudes. Sellist teguviisi korrati mitu korda, kuni viimati pea välja ajas. Seda oli tehtud ka küpsetatud sibulaga ja samuti tagajärgi annud. Sõnu selleks ei loetud.

RKM II 385, 231/2 (7) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Konnasilmad ja jalakandade lõhkemised. Konnasilmad esinevad harilikult jalgadel siis, kui paksenenud sarvkihti hoolikalt ei kõrvaldata. Neid oli kõigil. Saunas leotati neid siis soojas vees, kuni nad ülesse pondusid, pehmeks läksid. Siis lõigati habemenoaga paksenenud nahk sinnamaale ära, kuni verepisar välja tuli ja suvel määriti siis lõikekoht üle ühe hallilehelise taime, mille nimi on vist vereurmarohi, tugevalt oranši mahlaga. Muidugi ei aidanud ühekordsest määrimisest, vaid seda tuli korrata iga saunaskäimise järele. /---/

RKM II 385, 493 (7) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Konnasilmad.
Pandi peale sibul ja jalga pehmed jalanõud, mis ei pigistanud - nii paranes ära.

RKM II 385, 627 (2) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Konnasilmad tekkisid varvastel jalanõude rõhumisest. Pandi äädikas leotatud sibulat peale.

RKM II 390, 33 (6) < Viljandi l. (1985)
Konnasilmade korral tuleb sibulat 3 päeva leotada äädika sees ja siis konnasilmale peale panna.

RKM II 390, 121/2 (3a) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Konnasilmad ja koeranaelad raviti ilma posijata sibula ja küüslaugu pudrutaolise massiga. Sibul või küüslauk tambiti toorelt haamriga puruks. Seoti ööseks linase lapiga haigele kohale. Hommikul pesti haav või konnasilm puhtaks surnupesu seebiga.

RKM II 391, 382 (25) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Konnasilmi hävitab küpsetatud sibul tuliste süte peal. Küpseta sibul ära ja pane konnasilmale peale, keedulapiga kinni õhtul ja hommikul tuleb kui korp varbalt maha.

RKM II 396, 429 (22) < Võnnu khk., Kosova k. (1986)
Konnasilmale sibulat küpsetati peale.

RKM II 400, 86 (18a) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Varbarohi (verihurmarohi), konnasilmarohi, soolatüükadele kätel vai lehma udarale piigistada selle kollast, piimast mahla ja keedetult anda lehmale, kui see punast kuseb.

RKM II 401, 296 (24) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Mina olen käsna ravinud vereurmarohuga, konnasilmad ka. Aga minu mees ravis sõjaväes, et noorekuu ajal läks raudtee siini peale - raudteeroopad, ja nende peale hõõrus ja võttis ära.

RKM II 402, 249 (12) < Türi khk., Suurekivi k. (endine Leedi k.) < Juuru khk., Paluküla k. (1987)
Konnasilma peale pandi paiselehte.

RKM II 413, 328 (26) < Rõngu khk., Uderna k., Külaotsa t. (1988)
Konnasilmale pidi vist kuusevaiku pääle panema ja kinni mässima.

RKM II 414, 501 (10) < Puhja khk., Mõisanurme k. (1988)
Konnasilmi ja käsnad, seda pidi. Praegust üks tohter siin ütles: „Terve mägi on seda kollast rohtu täis.“ [Mõtleb verehurmarohtu.]

RKM II 429, 243 (6) < Kursi khk., Saduküla k., Uuetoa t. (s. Kört), s. 1898 (1989)
Veriurma mahla pandi konnasilmade peale. Olgal omal oli varba all, võtab kohe ära.

RKM II 429, 542 (4) < Kursi khk., Laasme k. (1989)
Konnasilmale pannakse peale vereheina rohi. Aia ääres kasvab. Kui otsa ära tõmbad, varrest tuleb punane piim. Seda peale panna. Kaob.

RKM II 433, 642 (30) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Kõrtsi t. < Lääne-Nigula khk., Oru v., Keedika k. (1990)
Soolatüügastel ja konnasilmadel on ka jälle maarohud. Kui sa murrad teda, kollast vedelat ajab välja, pidi väga mürgine olema. Seda korjati, ka lehma tissid parandati sellega.

RKM II 451, 121 (46) < Laiuse khk., Laiuse al. < Suure-Jaani khk. (naine), u. 80 a. (1992)
Teelehti pandi peale konnasilmadele.

RKM II 451, 456 (67) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Sibul panna äädika sisse ja siis hoida jalga kuumas vees, et pehmest läheb ja panna peale see sibul - konnasilmale.

RKM II 457, 166 (20) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Venevere k. (s. Lang), s. 1932 (1993)
Aias kasvas üks vereurmarohi, see võtab ka soolatüükad ja konnasilmad. Temal jah, tee see vars katki, temal selline oranž vedelik tuleb välja, sellega hõõruda.

RKM II 457, 321/2 (4) < Pilistvere khk., Kõo k. (end. Mõisaküla) (s. Kütsaar), s. 1918 (1993)
Konnasilmale - oli üks taim, kollase õitega, oranž - piima ajas välla, sellega kastis seda.

RKM II 458, 25 (13) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Konnasilma peale pandi kollaste õitega rohi, punane tilk tuleb varre otsa. Veiseröögatuse rohi või kuda ta nimi on.

RKM II 461, 370 (23) < Võnnu khk., Koorvere k., Vassoja < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1981)
Paiselehte vai toda pandas konnasilmale pääle.

KKI 22, 695 < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna al. (1957)
Konnasilmi võib hävitada koduselt, verehurmarohu mahlaga (vaiguga), samuti hävitab see soolatüükad (koeranaastud). Selles olen mina teadlik ja olen sellega arstinud.

KKI 57, 104 (1) < Urvaste khk., Antsla l. (1977)
Käsna ja konnasilma tuleb ravida veriurmaheina mahlaga, seda peale pigistada.

Vilbaste, TN 3, 705 (39) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Vereurmarohi. Tema piimataoline vedelik kaotab soolatüükad ja konnasilmad.

Vilbaste, TN 3, 717 (64) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Verehurmarohi. Piimataoline vedelik kaotab soolatüükad ja konnasilmad.

Vilbaste, TN 2, 222 (4) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Paiselehte pannakse paisete, haavade, konnasilmade peale.

Vilbaste, TN 9, 549 (10) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Männavaik konnasilmade vastu.
Ka toores seanahk vaheldumisi vannitades iga kord õhtati üks kord vähemalt päevas.
Soovitan töötavale inimesele, kes kroonilisi haigusi põeb ehk muidu veidi haigestunud, töökohtas tarvitada vaheajal. Teesi ja ravimeid töökohtas.

Vilbaste, TN 7, 578k < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Konnasilmade vastu sibul, kuusepuu vaik (peale panna).

Vilbaste, TN 7, 610 (12) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Konnasilmade ravitsemisel tarvitati siibul, kuusepuu vaik (peale panna).

Vilbaste, TN 10, 311 (6b) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Sibulaga on kaotatud ka konnasilmi.

Vilbaste, TN 10, 369 (28) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kukkehari - kautab soolatüikad, ka konnasilmad, hõõruda selle mahlaga.

RKM I 12, 258 (98) < Tartu l. < Nõo khk. ja Kanepi khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Vereurmarohi, mürgine. Temast pigistati mahla käsnade ja konnasilmade peale.

RKM I 18, 176 (4) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Soolatüügastele ja konnasilmadele pandi (ööseks) peale toores sibulalõik, mida oli enne üks ööpäev leotatud lahjendatud äädikas (süldiäädikas).

RKM I 18, 175/6 (3) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Soolatüügastele ja konnasilmadele pandi peale verihurmast saadud joodisarnast vedelikku.

RKM I 35, 210 (5) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Täiesti kindel on see abi, kui soolatüükaid (ka konnasilmi) hõõruda 1-2 korda verehurmarohu mahlaga.

Vilbaste, TN 7, 1197 (34) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
----?--- (Chelidonium majus): arstirohi suletüüde (soolatüügas) ja konnasilmade vastu.
Tähendus: lapsi ei lubatud sulgedega mängida, sest siis ka kasvavad suletüüd kätte ja silmnäu pääle, nii on vist sõna tähendus õige, aga mitte soolatüügas ega käsn.

Vilbaste, TN 7, 1210 (13a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kuusevaik haavade ja konnasilmade arstimiseks.

ERA II 160, 332 (44) < Põlva khk., Kääpa k., Peedo t. (1937)
Palomaa sehen umma musta muna. Pääl um kõva koor, a sehen um pulbrõ. Tood piät varba vaihõlõ pandma, sõs kaosõ kunnasilmä är.

EFA I 12, 97 (4.2) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1996)
Konnasilmadest saab lahti, kui neid suvel pritsida verehurmarohu mahlaga 3-4 korda järjest (hoida 3-4 päeva vahet. (See rohi on mürgine.)
Olen ise seda kogenud.

EFA I 16, 3 (19) < Martna khk., Rõude k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Turvalepa k. (Hein), s. 1926 (1996)
Kobruleht pandi vastu konnasilma.

EFA I 26, 16 (27) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Paisetele pandi teelehti.
Teeleht aitab välja kiskuda mädanevatest haavadest palavikku. Lömastatud tooreid teelehti pandi koeranaeltele, paisetele, villidele, nendega arstiti ka konnasilmi ja kärnasid.

EFA I 38, 48 (17) < Tarvastu khk., Karu k. (1999)
Konnasilmale, mul tütrel käis üks sõbranna siin ja tal oli jala päka all ja siis see on sihuke kõllane lill, õitseb. Kakkad selle varre ja siis pigistad. Siis tuleb sihuke kõllane vedelik välja, sellega määrid. Vereurmarohi.

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

RKM II 75, 371 (20) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Kui oli konnasilm, siis lõigata kartul katki vanal kuul, kolm korda muljuda, panna lauta sõnniku sisse ja isi ütelda: „Kau nüid!“.