Rahvapärased taimenimetused
Kesvad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 11, 742 (25) < Räpina khk. (1889)
Võta kolm kesväterrä ja tsusi neidega käsni sisest veri välja ja viska nee kesvätera ahjo, kui ahi palas, sis kaova ka ära. Kui käsni paljo om, sis võta villane lang ja köitä see kõige suuremba käsnä ümbrele kolm korda, ja pane sis see lang maa sisse. Kui ta ärä mädäneb, sis kaova ka käsnä ärä.
H III 16, 42/3 (5) < Paistu khk. (elukoht Peterburg) (1889)
Käsnu arstitase esiteks nende tilgadega, mes perast vihma väratepulgade küllest tilguvad. Teiseks selle veega mõstaks, mis elaja sitahuniku pääl on! Kolmandaks, kui ahjun hää tuli põleb, võta 9 kesvatera, hõõru nendega käsnu ja viska ahju. Jookse esi kolm korda vastupäeva ümmer tare! Ja ütle esi: "Käsnad põlevad, käsnad põlevad."
H III 22, 171 (8) < Sangaste khk. (1895)
Kellel käsna kässi pääl omma, see peab sis, kui kesvarihe ülevan om ja ka riheahjun tuli om, kesvaohakitega käsni tsuskma ja sis ne ohaku ahju viskama ja esi ruttu tarast välla juuskma.
H III 26, 451 (2) < Vastseliina khk., Loosi v., Kõo k. (1895)
Ku käsn om, sis tsuska kesväuhakaga ütesa kõrd, sis saa terves.
H I 6, 34 (9) < Põlva khk., Joosu k. (1894)
Käsnad (soolatüikad) kaovad, kui üheksa kesvatera võetakse, igaühega 3 korda käsna vautakse ja päraste terad ära põletakse ahjus.
H II 30, 298 (7) < Rannu khk., Valguta v. (1889)
Käsnu kautedu nii: Ütessa kesvatera korvetedu tulen pruunis, nink sis hõõrutu nende teradega seni, kui (ta) na kibedas lännuva, sis saanu terves*.
*kadunuva ära
H II 42, 274 (7) < Halliste khk. (1892)
Kui sia käsnu ära tahad kaute, sis võta ühese kesvä terä ja litsu iga teräge kolm kõrda käsna pääle. Peräst litsumist viska terä ahju ehk pane kivi ala. Käsna kaove varsti ärä.
H II 56, 620 (10) < Võnnu khk., Mäksa v. (1895)
Käsnäle võetagu ütessä kesväterrä ja vajotagu egäütega ütessä kõrd pääle, sis visatagu ahju.
H II 70, 694 (28) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Kesvajahu om hüä kunnasilmä vasta, mis talorahvalõ sagedast varbastõ vaihõlõ kuräs külälises tulõ. Kesväjahu pääl piteh saa ta ar lõpma.
E, StK 10, 110 (16) < Paistu khk., Holstre (1922)
Käsna arstitakse ninda: ütessa kesväterä võetse, vajutetse kolm kõrda käsne, hõõrutse ja nüüstetse, sis piiratse ümmer pää kolm ringi, sis visatse ahju, esi joosetse lävest vällä, ka röögitse: attatatatatt, käsnä põleve!
ERA II 56, 386 (16) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k. (1932)
Katessa kesväteräga hõõrutana käsnu ja visatana ahju, ku tuli palab.
ERA I 3, 357 (1) < Rannu khk., Valguta v. (1930)
Praegu veel ustakse Rannus käsnä parandamise ja kaotamise võimalusse. Tuleb toimida aga täpselt musta kunsti nõuete järele. Seda tehakse järgmiselt. Sala, ilma teiste nägemata hiilitakse rehekambri siis, kui parajasti reheahi köeb. Tüdruk või poiss, kes tahab käsnast lahti saada, viskab rehe küdevasse ahju kesvateri ja ütleb, ilma et keegi pealt kuulaks või näeks: "Käsnä külä palagu!" Ütleja peab ise selja tule poole hoidma ja selja tagast peoga teri ahju viskama. Hiljuti oli kord keegi tüdruk seda tempu katsunud ilma nägemata, salajas. Selga tule poole hoides heitnud kesväteri ja hüüdnud: "Kesvä külä palagu!" - Kohe tulnud tüdrukul küll meelde, et eksinud sõnaga. Öelnud veel siis tagast järele: "Ei! Käsnä külä palagu!" Kuid ei ole enam midagi aidanud. Tüdruku käsn pole kadunud, kuna see täpselt ei toiminud musta kunsti nõuete kohaselt.