Haiguste märksõnad
Uriinipeetus
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse uriinipeetust, ka urineerimishäireid.
Uriinipeetust, mida arvati olevat peamiselt vanemate inimeste veaks, peeti põhjustatuks külmetamisest ja raske töö tegemisest, ka neerude halvast tööst.
Takistus kusemisel. - See on külmetamisest, venitamisest, tõstmisest. Sel ajal õlut ei tohe juua - - RKM II 101, 423/4 (55) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Vaata ka: neeru- ja põiehaigused.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- emanõges
- heinputk
- humal
- kadakas
- kaer
- kask
- kibuvits
- kirburohi
- kuuskjalg
- küüslauk
- leedripuu
- leesikad
- murakas
- petersell
- põierohi
- põldosi
- rukkilill
- seapohlad
- sibul
- takjas
- valge emanõges
- võililled
- asparid
- orjavits
- piimanõges
- päevarohi
- tuhkmarjad
- lauk
- pool
- palukmarjalehed
- osi
- verehurmarohi
- taim nimetuseta
- kurgirohi
- pärlid
- petersill
- pusirrirohi
- käbihein
- põisrohi
- peetersel
- reburõigas
- karvtilk
- leesikas
- pärm
- kohv
- haavarohi
- porirohi
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H I 6, 9 (8) < Tartu (1894)
Asparid, pärlid (Asparagus officinalis). Kuseleajamise tarvis pruugitav.
H IV 3, 775 (25) < Tartu l. (Jaaku) (1888)
Palukmarjalehed (Folia Uvae ursi) võetakse, veega keedetud (s.o. lehtede keedust), sisse, kui vee äralaskmine mitte joones ei ole, iseäranis meesterahva juures.
H, Mapp, 953 (20) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Kui kusi kinni, siis võta joo pitersellivett.
E 50940/1 (48) < Pärnu-Jaagupi khk. < Mihkli khk. (1920)
Kuse kinniolemise vastu aitab kutsika kusi (sisse võtta); ka petersillijuure vesi parandab (vesi, mille sees petersillijuuri keedetud.)
E 56673 (105) < Tallinn l. (1926)
Kui kusi kinni, siis petersillivett keeta, seda juua.
EKS c, 66 (3a1) < Jõhvi khk. (1891)
[Umbelliferae]
Archangelica officinalis
Heinputk. Heinputke juuri keedetakse veega ja võetakse seda vett sisse, kui kusta ei saa. See vesi kinnitab ka sisikonda.
ALS 3, 525 < Simuna khk., Salla k. (1931)
Kusi kinni.
Petersellilehti keeta. Aitab ka inimesele.
ALS 3, 539 < Viru-Jaagupi khk. (1931)
Kusi kinni.
Petersellikeedist.
ALS 7, 44 < Vaivara khk., Vaivara v., Perjatsi k., Pällo t. (1934)
Kusekinnisuse vastu 1/2 toopi petersellivett.
ALS 7, 52 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1934)
Kusi kinni - heinputkevarre keedist juua anda.
ERA II 39, 209 (152) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Põierohutee, kui kusi kinni.
ERA II 141, 105 (66) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Kui inimesel või loomal on kusi kinni, siis keedetasse päeva- või kirburohtu ja juuasse seda vett.
ERA II 148, 543 (24) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1937)
Vanal ajal, kui lastel kusi kinni oli, toodi vana pääsuksepesa, sellest lasti vett läbi ja seda vett anti lapsele sisse, see pidi aitama, aga heinputke juurikad on selleks head, kui neid keedetakse ja seda vett lapsele antakse.
ERA II 199, 481/2 (2) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Uskumisi ja arstirohte taimedest ja puudest.
Kadakamarju tarvitati rohuks, siis kui kusi ei ole korras. See korjab vett ihu seest välja. Marjadest tehti teed või söödi niisamuti, siis hakati ühest piale ja söödi viieteistkümneni ja jälle tagasi. Kadakaokstest tehti ka teed, kui marju ei old käepärast. Kui tuas ei old hiad haisu, siis lasti kadakaokste suitsu tuppa. Kadakaoksi pandi õlle sisse, see pidi hia maitse andma. Puunõudest võeti halba haisu ja maitset, kui sial sees põletada ja pärast ummukses lasta seista ja keeva vett siis piale valada.
Kadakapuuga nõiuti ka veel. Kadakapuust kepp, ja siis kui tuli kodukäija, siis võis välja sellega rammu katsuma hakata. Kui kodukäija oli sialpool, kust kuu paistis, siis sai võitlemise juures võidu kodukäija. Pidi olema kadakasel kepil palju ristisi otsa tehtud - siis see kääs ja ise kuu pool, siis jäi võit mehele. Mõisnikudel olid ka ainult kadakased kepid, sest need olid tugevad. Üks mees old ka nõid, ja siis mõisnik kutsund selle mehe mõisa ja ise pekst teist kadakase kepiga ja üteld: "Nõida sina mind, mina peksan sind !"
ERA II 203, 418 (5) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Põldosi (kuuskjalg, osi).
Osjateed tarvitatakse samuti põie- ja neeruhaiguste korral. Kui kellelgi on kusi kinni jäänud, siis pannakse põie kohale (kubemele) keedetud osjade vee sisse kastetud riidest kompressi või hautatakse haiget kohta osjadest keedetud sooja veega.
ERA II 252, 288 (18) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Kusõmine kinni, sis pandas sibulet ja võido, magõhõlt kõtuotsa pääle.
ERA II 289, 225/6 (16) < Karja khk., Pärsamaa v., Linnuse k. (1940)
Pool (Vaccinium vitis idaea)
Poolateed antakse hobusele, kui tol kusemise viga on. Poolaoksatee parandavat ka inimesel sama viga. Poolateed tarvitavad ka inimesed hariliku joogina, vahest ka köha puhul.
RKM II 91, 679 < Võnnu khk. (1959)
Kui kusi kinni jäi, siis oli selle rohuks petersellitee.
RKM II 169, 399 (508a) < Sangaste khk. (1963)
Kuulus ravitaim takjas.
Lehtede tee ajab higistama, kusele, ravib kõhupuhutust, kõhupõlendikku, kõhu paiseid.
RKM II 229, 11 (6) < Rakvere l. (1966/7)
Kusi kinni. Peterselliteed joodi, kui inimesel või loomal oli kusi kinni.
RKM II 234, 360 (2) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kui piss kinni, siis keedeti inimestele ja ka loomadele peterselliteed.
RKM II 238, 67/8 (15) < Püha khk. (1967)
„Kusi kinni“.
Minu isal oli tihti kusemine takistatud. Peamiselt oli see peale koduõlle joomist. Ta keetis selle raviks leesikalehtedest teed. Hiljem ta keetis õlut ainult kadakaveega. Korjas haljaid kadakaoksi (mida rohkem marju küljes, seda parem), keetis need tugevasti ära ja selle vee pani õlleveeks. Peale seda ta ütles, et selliselt keedetud õlu talle enam mingit viga ei tee. Samuti teeb praegu ka vend, kellel on sarnane haigus, ta on 69 a. vana.
RKM II 246, 615 (19) < Sangaste khk. (1970)
Uriinikinnisuse puhul juuakse kadakamarja teed.
RKM II 380, 27 (31) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Ainevahetushäirete puhul ja uriinieritust soodustavaks vahendiks on tee muraka tupplehtedest.
RKM II 380, 34 (64) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Kadakamarja tee olevat aidanud üheksa haiguse vastu. Seda teed tarvitatud neeruhaiguste vastu, see soodustanud uriinieritust. Aga ka köha ja jooksva vastu aidanud.
RKM II 381, 88/92 (17)f < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kadakamarju kasutatakse iidsest ajast uriinierituseks ja seedimist soodustava vahendina. Samuti ka neerude alatalituse ja veetõve korral. Takistavad soolte ja maogaaside teket nii inimesel kui loomadel. Vanad inimesed keetsivad kadakateed loomadele ainetepuuduse ja halva piimamaitse korral. Neerupõletiku korral ei või kadakateed juua, ärritab liig neerusid.
RKM II 381, 88/92 (17)g < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Petersell on sama toimega põiele ja neerudele, tarvitati üldiselt inimestele ja loomadele uriini lahtistajana.
RKM II 381, 286/7 (35) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kusepeetus.
Kui naised kusest kinni jäid, põis haige olli, siss pandi kaarakõlkid pangi ja tuline vesi pääle. Siss pandi takune kott pääle ja kellel põis haige olli, see istus sinna pääle, sai palavat kaarakõlka auru, see võttis kuse lahti.
RKM II 383, 427 (39) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Leesikalehed ja petersellitee on põierohi, kui piss kinni.
RKM II 459, 266 (130) < Tomski obl., Lillengofi k. < Medatatski k. (1993)
Kui veikelastel jääb kusi kinni, siis anti kasepunga vett.
Vilbaste, TN 3, 88 (8) < Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Humalavarsi tarvitatakse kuse lahtivõtmiseks.
Vilbaste, TN 3, 703 (13) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kurgirohi (Borrago offinalis L). Tee on kuse kinnioleku vastu hää arstirohi.
Vilbaste, TN 3, 712 (17) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kurgirohi (Borrago officinalis L). Tee on kuse kinnioleku vastu hää arstirohi.
Vilbaste, TN 11, 374 (14) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Pusirrirohi. Põierohi [Silene latifolia harilik põisrohi]. Valgeõieline. Kesataim. Õie all väikse oa suurune õhuline lillakate triipudega rakutaoline osa.
„Sellest pusirrirohust teevad tsäi, ku kusemisega ei ole kõik korras.“
Vilbaste, TN 1, 490 (8a) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.
Vilbaste, TN 1, 495 (6)a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Seapohlad [Arctostaphylos uva-ursi]. Teena - kuseummistuse vastu.
Vilbaste, TN 1, 580 (40) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Peetersillid. Tarvitatakse, kui kusi kinni on, olgu inimesele ehk loomale. Ravimisviis mulle teadmata.
Vilbaste, TN 1, 581 (44), 523 (P31) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Põierohud [poierohud]. Tarvitatakse, kui kusemine kinni on ehk ka muidu rikkes või haige on; olgu inimesel ehk loomal. Kuidas arstimine sünnib, on mulle teadmata.
Vilbaste, TN 1, 657 (11) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Põierohi [Silene infalata]. Keedetakse vees ja juuakse seda vett kuse kinniolemise vastu. Tarvitatakse rohkem laste juures selle häda arstimiseks.
Vilbaste, TN 2, 493 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Valge emanõges. On tuntud rohttaim. Arstimiseks korjatakse ainult õisi. Rahvas keedab neist teed, 200 grammi liitri vee peale. Juuakse üks-kaks klaasi päevas hingeldamise, kusetakistuse, kõhutõve, nahahaiguste, verevaesuse vastu.
Vilbaste, TN 9, 526 (7a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Põiehaigus. Petersil, petersili lehe teed kui ka keedetult lehti ja juuri, seda vett tarvitatud uriini vähesuse puhul.
Ka hobustele antud petersili keedist kui neil “kusi kinni”.
ERA II 201, 40 (15) < Saaremaa (1880ndad) Redigeeris Tuul Sepp 2010
Kui loodud vesi kinni, olgo loomal ehk inimesel, keeda leederbu (Fliederbusch) vett, veta sisse, see aitab.
Vilbaste, TN 10, 368 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Peetersellid - lehe tee kusekinnisuse korral loomale ja inimesele.
Vilbaste, TN 10, 369 (50) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kirburohi - parandab haudunud kohte, tee ajab kusele.
RKM I 9, 383 (17) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)
RKM I 9, 383 (21) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.
Vilbaste, TN 5, 83 (7) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Kadakas: on kõigile tuntud oma mustade marjadega arstirohuks. Nende marjade leotist tarvitatakse neerude ärritamiseks, et neid sundida palju kust kehast välja nõristama. Rahva seas on kadakas vanast ajast saadik tuntud veetõve-arstimi ja rohuna põie- ning kusetoru vigade vastu.
Vilbaste, TN 5, 197 (19) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Reborõigas. Kuse kinniolekul.
Vilbaste, TN 5, 604 (3) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Orjavitsa marja koored. Kuse kinniolemisel. Tee näol.
Vilbaste, TN 5, 604 (4) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
(Karvtilk) põldosi. Kuse kinniolemisel pannakse kuhugi nõusse ja aurutatakse ja juuakse ka sisse.
Vilbaste, TN 7, 1056 (17) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Põe- ehk põierohi = põisrohi. Tarvitatakse, kui inimesel kusi kinni ehk valudega ehk kui loom verd kuseb.
Vilbaste, TN 7, 1056 (18) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Leesigas = leesikas murdes. Tarvitatakse, kui inimesel kusi kinni ehk loom verd kuseb.
Vilbaste, TN 7, 1189 (40) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kibuvitsa, kurgirohu keedis kuse kinnioleku vastu.
RKM II 111, 76 (214) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Põierohtudest keedetud tee oli kuse kinnijäämise vastu.
ERA II 170, 697 (18a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Valge emanõges ehk piimnõges. Arstirohuks tarvitatakse ainult ta õisi. Emanõgese tee, 2-3 tassi päevas, on hääks vahendiks hingeldamise, verejooksu, verevaesuse, kusetakistuse ja kõhuvalu vastu.
EFA II 1, 314 (3) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Kovaljova k. (kutsutakse Mati Liisa), s. 1915 (1995)
Need kollased lilled on, võililled on, neid keedetakse ja juuakse, kui kusi on kinni.
EFA I 6, 500 (39) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Kui kusi kinni on, siis aitavad petersellid ja viin. See aitavat loomale, nimelt hobuselle. Kahjuks puuduvad teated, kas ka inimesele.
EFA I 26, 12 (18.1) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Uriin kinni, põiehaigused, paistes jalad.
Kui neerud ei tööta nagu tarvis, siis tuleb kasutada verehurmarohtu, väga mõistlikul hulgal, s.o panna lehti ja õisi vette, keeta tee (nõrk) ja juua õhtul seda 1 klaasitäis. Seda õpetas Linnamäe velsker.
[jutustaja] On ise kasutanud ja abi saanud. Praegu põiehaigusi pole.
EFA I 26, 12 (18.2) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Leesika e. tuhkmarja teed juua, kui uriin on kinni või põis haige või koguni jalad paistes. Seda tuleb kauem aega pidevalt tarvitada, samuti mitte suures koguses korraga.
EFA I 26, 22 (37) < Viljandi khk., Mähma k. (1997)
Lastele kehvveresuse puhul anda käbiheina teed.
Tänassilma jõe org on vesine ja siin kasvab käbiheina, mõned kutsuvad haava- e porirohuks. Seda taime korjatakse õitsmise ajal, nii latvu kui lehti, millest keedetud teed pakutakse neile lastele, kel kehvveresus või näärmetiisikus, 1-2 kl päevas. Tõstab söögiisu ja ajab ka kusele. Võtta 4-5 näpuotsatäit kuivatatud teed ja kallata keev vesi peale, las tõmbab öö otsa.
Taime leiad üles tiigi- või veekogu kaldalt, lompidest, soostuvatest kraaviäärtest. Taim kasvab 15-60 cm kõrgeks, õied pruunjad, kollakad, väga okslikud, lehed 3-5 otsalised, ahenevad, keskmine leht pikem. Seemnenutid tahavad jääda riiete külge. Leidub suvel ja septembriski.
EFA I 38, 81 (8) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Osja tsäid tiid, ku kusemise man hätä om, kuse kinni võtt.
EFA I 85, 266/7 < Võru l. (2004)
Kusekinnisus. Õnneks pole mul seda olnud, aga neerude ja üldse kuseteede haiguste puhul prooviks ära vana hea leesikatee. Kui see ei aita - kohe arsti juurde! Hullemaks ei tee leesikas kunagi.
EFA I 101, 182 (16) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)
EFA I 101, 186 (32) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Rukkilill (Centaurea cyanus) - taim, mis õitseb taliviljas, rukkis ja nisus, on 30-80 cm kõrgune, droogiks õied. Kasutatakse uriinierituse suurendamiseks, rahvarohuna valgetevoolu, kõhulahtistina ja väliselt silmahaiguste puhul (mähisteks). Õisi on kasutatud ka ruumide suitsutamiseks. (Teave pärineb emalt ja tädidelt, kes kuulsid seda 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Raplas.)
ALS 1, 120 < Püha khk., Kaarma-Suur v., Ristilaid k., Loode nr. 6 t. (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928)
Kusi kinni. Joota musta kohvi, parem kui kõvem.
ALS 1, 206 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. (Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928)
Kusi kinni. Siis anti vett, mis läbi loomuliku auguga kivi või loomuliku auguga puu lastud.
ALS 1, 227 < Püha khk., Kaarma-Suur v., Ristilaid k., Loode nr. 6 t. (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928)
Kusi kinni. Sisse anda peeterselli juure vett.
ALS 1, 360 < Pöide khk., Laimjala v. (Grünthal) < Willem Nõgu, 79 a. (1928)
Kusi kinni. Kuse kinnijääma puhul anti sisse kohvi musta veega pudelist, see aitab.