Haiguste märksõnad

Sünnitus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, mis on seotud sünnitusega, selle kergendamisega ja tüsistuste vältimisega.

Sünnitust võtsid vanasti vastu kohalikud ämmaemandad ja ravijad ning sünnitusel ikka juhtus, et mõni sünnitaja või laps suri. Siis kasutati igaks juhuks ennetavat ravi, et sünnitusel kõik hästi läheks ja et tüsistusi ei tekiks.
- - siis olla käik heaste läind, ei tulnd haigust ega muud viga ei emale ega lapsele. ERA II 148, 296 (42) < Märjamaa - E. Poom (1937)

Vaata ka: .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 42, 913 (1) < Karksi khk., Kurimetsa (1893)
Naiste-päästje. Kuivata vilus, et päe pääle ei putu, ja keeda ummussen tee ja joo teevee viisi suhkruga enne latse sünmist. Sis on latse sundimine hõlpsep ku muido.

H II 46, 635 (96) < Kadrina khk. (1895)
Raskejalgselle antakse kolm rukkipiad, mis kõige enne olid õitsenud - see kergitab raskust. (Need piad on rukkiemad).

H II 46, 881 (14) < Ambla khk., Tapa (1894)
Kui nurganaisel paistetus ei alaneda, otsitakse metsast 3 tuulepesa ja keedetakse veega - siis selle veega määritakse.

H II 53, 504 (478) < Simuna khk. (1895)
Kui nurganaine ei saa ilmale tuua, siis sooja vihaga haududa ja leili visata, põrandalt kõrssa korjata, nendega ja kaetiserohtudega suitseda.

E, StK 28, 39 (39) < Lutsi (1925)
[Kui naisel sünnituse ajal veri hakkab jooksma]
Hea anda süüa vanu hautatud sibulakoori.

E, StK 28, 40 (40) < Lutsi (1925)
Kui laps ellu ei tule sünnituse juures, siis on vaja last veeretada soojade kaerade peal, mis ahjulauale on puistatud. Läbi ahjuluua siputada lapse peale vett.

EKS c, 56 (3) < Torma khk. (1892)
Matricaria chamomilla
Kamelid. Nurganaestele, kõhuvalule ja rinnahaigetele teeveeks.

EKS c, 68 (1b) < Jõhvi khk. (1891)
[Papilionaceae]
Trifolium montanum
Valged nupud. Kui naesterahvas nurgavoodis on, siis antakse temale selle rohu õite ja lehtide teed juua, siis peab tervis varsti tagasi tulema.

EKS c, 71 (1e) < Karksi khk. (1891)
Naestepäästja. Vilus kuivatada, nii et päike pääle ei puutu, ummukses veega keeta ja teeveena suhkruga enne lapse sündimist tarvitada, siis olla lapse sündimine hõlpsam kui muidu.

EKS c, 73 (a) < Torma khk. (1891)
[Valerianaceae]
Valeriana officinalis
Baldrian.
Taime õied ja juured keedetakse veega ummukses ja antakse nurganaestele juua, kui neil valu on, mis valu vähendada.

EKS c, 74 (b4) < Jõhvi khk. (1891)
[Plantaginaceae. Plantago major]
Teelehe seemneid antakse ka naesterahvastele siis sisse, kui enneaegust mahasaamist karta on, üks noaotsatäis korraga.

ERA II 24, 619 (12) < Türi khk., Türi l. < Türi khk., Käru k. (1930)
Rukkiõisa korjati ja anti viinaga sisse, et siis pole sünnitamisel valu.

ERA II 193, 558 (43.2) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Kui pärast sünnitust olid suured valud, siis aeti viina palavaks ja pandi sellele mett hulka ning anti haigele sisse. Ka pandi sel puhul ristluudele palavaks aetud kaerakott.

ERA II 193, 560 (44.1) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
Keegi härra väitis, et kortslehel (Alchemilla vulgaris L.) olevat imettegev mõju veremürgistuse korral, eriti aga lapsevoodipalaviku puhul. Saksa kirjanduses olevat sellest taimest üksinda umbes 200-leheküljeline raamat ilmunud. Kortslehe teed tulevat juua 2-3 klaasi päevas 5-10 päeva.

ERA II 193, 561 (45.3) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kaavere k. (1938)
Arnikateed on tarvitatud kõiksuguste sisemiste verejooksude puhul, samuti ka verejooksu puhul pärast sünnitust.

ERA II 285, 57c < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Rukkilill, sinise õitega, kasvab rukki- ja suivilja-põllul. Rukkilille teed antakse sünnitajatele valu vaigistamiseks.

RKM II 12, 19 (10) < Otepää khk. < Tartu l. (1944) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sünnitusvalud suured, siis väriseja lille teed teha ja seda sisse anda. See vaigistavat valusid.

RKM II 65, 172/3 (27) < Harju-Jaani khk. (1957)
Vanaema tundis maarohtusid. Tahtis, et õpiks ära, aga ei õppind keegi. Korjas tungalpäid, andis sisse, kui lapsevaevas keegi oli. Ta õppis natuke aega, Peningi krahv laskis õppida. Luges raamatuid, neist ka õppis, aga neid mulle ei näidanud.

RKM II 81, 219/20 (31b) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Ja sünnitamise ajal, ku laps kudagi ära ei tule, toodaks tuuleaaga, lahutataks ära ja keedetaks, antaks seda vett juua või suitsetataks sünnitajat tuuleaadega. (Kuidas suitsetati?) Noh nii, kaks inimest on, üks hoiab riided lahti, teine laseb pannist või väikse pajast söte päält suitsu elamise ümmer, riietealuse sooja suitsu täis.

RKM II 111, 53 (150) < Muhu khk., Suuremõisa II k. (1961)
Kui pärast sünnitust ettevaatamatu söömise tagajärjel kõht kinni ja ajab üles, siis võtta punase koorega sibulaid, koorida need, keeta sibulavett. Seda vett haigele juua anda - kohe annab tagasi.

RKM II 160, 161 (13) < Viru-Nigula khk., Kalvi Puhkekodu (1961)
Nurganaine jõi kummeliteed, see suurendas piima hulka. Vett ei tohtinud nurganaine üldse juua.

RKM II 175, 265/6 (19) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Naistepuna on maas laiali, valged sakilised lehed, kollased õied. Kui käsi on paistend, siis selle veega pesta, ja peale sünnitust.

RKM II 283, 226/7 < Rakvere khk., Laanemõisa k. (1971)
Hapukapsa vedelik on nõrkuse vastu. Üks naine peale sünnitust jäi nõrgaks. Ta hakkas jooma hapukapsa vedelikku ja sai terveks.

RKM II 381, 88/92 (17)m < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Krooklehe teed tarvitasid naised kõhuvalu või põletiku korral, anti ka sünnitushaigele seda teed.

RKM II 400, 343 (12) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Luka kub., Selenski eesti as. (1987)
Kui naistel peale lapse on rinnapaistetus, siis toomeoksa kaabet rinna peale panna, villane või nahane kinnas või sukk - midagi peale panna.

RKM II 451, 454 (57) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Ja see kortsleht, peab olema puhta koha pealt korjatud. Kui rase naine on, siis peab seda teed jooma, on sünnitus kerge.

KKI 10, 383 (14) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Sünnitajale lasti paekivi auru. Rukkiöitsmise helmed on ka head, neid antakse enne sünnitamist.

KKI 10, 517 (10) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Sünnitamise kergendamiseks lasti naistele paekivi auru. Antakse veel rugiöitsemise ölmeid.

KKI 10, 606 (18) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Sünnituse kergendus: rugiöitsmise helved. Korjatakse, antakse kuiva puru, helved nena alla.

KKI 68, 508 < Mustjala khk., Võhma k. (1978)
Kurduskuub (kortsleht) on sünnitajatele emadele palavikurohi.

Vilbaste, TN 1, 570 (11), 510 (K7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kummeltee [kammeltee]. Müüakse ka apteegist. Ämmaemandad soovitavad „nurganaestel“ mõni päev seda juua. Ka juuakse seda teed külmetuse järel ja kergema kaelahaiguse (kurguhaiguse) puhul külmetuse järel, et higistamist tekitada.

Vilbaste, TN 2, 639 (XIV) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Põldhumal - kasutatav sünnitamisel.

Vilbaste, TN 2, 639 (XV) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Tammekoored - kasutatav sünnitamisel.

Vilbaste, TN 7, 46 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Kaetisrohi (Thymus serpyllum). Õitest keedeti teed. Teed joodi ka seesthaiguse puhul. Naised tarvitasid joogiks sünnitamise puhul. Varsi ühes õite ja lehtedega keedeti lehmadele piimatulemise ajal.

Vilbaste, TN 7, 64 (49) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Hypericum perforatum: naistepune (naiste kuuhaiguse vastu ja nurgavoodis).

RKM II 17, 265 (7) < Tõstamaa khk., Tõhela k., Jaanimardi t. < Tõstamaa khk., Kastna k. (1948)
Kui naistel peale lapse oli verejooks, siis ruiti kõik sõrmed punaste paeltega kinni. Tungalterad aitasid ka.

Vilbaste, TN 10, 254 (19a) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Krookleht. Peale lapse sünnitamist antakse ka emale seda teed juua.

Vilbaste, TN 10, 271 (33b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kameliteed anti lapsele peale sündimist, see puhastas seest ära.

Vilbaste, TN 10, 368 (13) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Oravasaba - tee ja auruvannid nurganaiste verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (14) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Raudrohi - haavast verejooksu ja ka nurganaiste verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (23) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kortsperse leht - mädapaisetele peale panna, ka nurganaiste rohi.

RKM I 12, 234 (14a) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Vastsündinule naba peale panti viina ehk kummeliteed, niisama ka kusekompresse.

RKM I 12, 266 (123) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Seaköömel. Keedetakse theed, on imetajatele naistele väga kosutav ning tervendav. Mõjub puhastavalt emakale.

Vilbaste, TN 5, 16 (4) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Filipendula ulmaria. Naistel juua pärast sünnitamist õie teed, on hää abinõu palaviku vastu, mis muidu võib tekkida.

Vilbaste, TN 7, 1242/3 (II, X) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Osi [Eqisetum]
Siinne rahvas tunneb kahesuguseid osikujulist taimi ja selle pärast ei ole ime, et nii mõnelgi pool rahvas neid mõlemaid “osideks” kutsub. Ta on ka kirjakeeles nii. Ometigi Lääne-Nigula ja Noarootsi ümbruses kutsutakse ühte neist “põldkuuseks“, teist aga “põldosiks”, sest nad mõlemad on sageli mitmel pool ülituntud põllul kasvava umbrohuna. Vaatame neid mõlemaid algul taime tutvustamise suhtes ning võtame esmalt “osi” läbi. Sageli näeme madalail maa-alul asuvail põldel kasvamas omapärast taime, mille järguline tüvi üksinda ilma lehtedeta ja oksteta ülespoole sirutab. Too ongi vesiseil mail kasvav taim “osi”, siinse rahva keeles kutsutav “põldosi”, ka “konnosi”. Ehkki tema ei ole muistne ravimisvahend, ometigi on tema poolvend, keda meie allpool tähendame, ülitähtis ravind ühele kaunis halvale haigusele.
Põldkuusk - ta kasvab samul maa-alul kui põldosi, kuid ehitus on veidi teisem. Pikk sirge sõlmiline tüvi, mille sõlmede kohtadelt kasvavad rattakodarite taoliselt laiali minevad lehtedeta harud, see on üldine kirjeldus temast. Ravimisvahendena oli ta tarvitatav leotiskeedisena sisemiste verevooluste suhtes, kuid ainult niinimetatud naistehaiguste ajal naistel või selgemas mõistes - sünnitusjäreldustel tarvitatav ravimisvahend. Tol korral tunti teda kui ainukest taime, kellega võis ravida eelmainitud haigust.
Ta on veidi varem tarvitusel old kui “verihurmarohi” ja selletõttu ka kaunis hääbumas juba oma tarvitusalalt.

ERA II 193, 374 (10.2) < Põltsamaa khk., Neanurme k. (1938)
Et ei tuleks enneaegne sünnitus, peab puulähkri (piimanõu) päält 9 rukkileiva suutäit läbi aidavõtme pära võtma ja ära sööma.

ERA II 193, 379 (10.24) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Raseda naise tervishoid, et ei tuleks enneaegset sünnitust, kõrvetised jne. sel ajal, oksendamine] Tedremarana juurikaid (Rhizoma Tormentilla) korjatakse sügisel ning valmistatakse sellest viinaleotis ehk tinktuur (5-10 osa viina ühe osa peenestatud juurikate kohta, lasta soojas kohas umbes nädal aega seista), kurnata ning seda võetakse umbes 1 tl täis korraga.

H, R 9, 139 (7) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Upinhain = Camilla. /---/ (Nulganaisile keedetas timast tsäid. Apteegist ostetas).

H, R 9, 140 (22a) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Pühä Maarjahain = Thymus Serpyllym. Korjatas ka jaanipäivä puolpühäl. Tetas tsäid ja rohto. Vahene, illos tsäi. Om rohohain. “Anomit havvutas. Nulganaisele.”

ERA II 193, 400 (20) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
[Kombeid sünnituse käigul ja pärast lapse ilmaletulekut] Kombeid oli väga palju, igal nurganaisel ise viisid. Nurganaine kuulas varem vanemate soovide järele ja siis vastavalt talitati lapsega. Tuntumaid kombeid on tütarlapse 3-kordne mehe püksisäärest läbi tõmbamine. Pesti metsarohtudega ja “võeti harjaseid”, mis oli üldiseks kombeks pea üle maa.

EFA I 41, 74 (31) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
Siis ma tean, üks krooksleht. Sihuke krooksleht, kasvab siin aias, ma olen korjanud. See võttis hästi ära valu. Sellest tuli teed teda. Sünnitusevalud võttis ta ka ära. Kui selle teed tegid, siis oli nii hää olla, võttis kuumaks seest ja siis ei olnud neid suuri valusid pärast järgi. See oli väga hää tee.

ERA II 193, 379 (10.23) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
Kõrvetised, mis on tingitud rasedusest, kaovad apteegitilli (Foeniculum officinale) õli sisse võttes.

RKM II 160, 30 < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Rase naine peab soojas olema ja siis sooja õlut juua anda. 1 pudel õlut soojaks teha ja mett hulka panna. Hoida kuumas. See teeb raseduse lahti ja tagumised ka tulevad lahti. Safrani pandi viina sisse ja joodi. Raseduse võtab lahti.

ERA II 193, 448 (22.9) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Vastsündinule anti esmalt toiduna ainult vett teelusikaga, kummeliteed suhkruga.

RKM II 355, 447 (110) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Sündinud imikutele oli kõige esimeseks söögiks lahja kummelitee. Ka hiljem, kui lapsel juhtus kõht korrast ära minema, jäeti toidukord vahele ja anti kummeliteed.

Vilbaste, TN 7, 1089 (15) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Pujujuured - tarvitatakse teeks - raskejalgsuse vastu.

H II 52, 48 (29) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Küümne.
Juuri ja varsi taarilõ sillas, et paremb maitsõs. Küümne leevä sisse ja kõrvõtetu piimaga sisemise haigusõ ja purutemise rohos, pääle latsõ olõmise. Silmärohos, katski hõõrutult, viina seen liutadu pr.

RKM II 216, 269 < Kose khk. (1966)
/---/ Oli juhtumeid, et loote heitmine juhtus mõninga raske töö või õnnetuse tõttu, siis sulgesid sellega kaasnevat verejooksu naistepuna (Hypericum perforatum) keedise joomisega.

KKI 10, 605/6 (17, 18) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Sünnituse kergendus: paekiviauru lasti naistele. Sünnituse kergendus: rugi öitsmise elved. Korjatakse antakse kuiva puru, elved nena alla nink.

KKI 11, 520 (14) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Sünnitamise kergendamiseks pole midagi just suurt ette võetud. On tehtud paekivi auru palava kivi pääle. Rugiõitsmise helvede puru kästi alla neelata, muud ei tea. Mahasaaja peab ikka tagasi hoidma töö juures.