Haiguste märksõnad
Verekusemine
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus sümptomina toodud verekusemine.
Verekusemiseks nimetati sümptomit, kus uriin oli punast värvi või veresegune.
Vere esinemist uriinis peeti halvaks nähtuseks. See viitas neerude haigusele. Neerud olid kas põrutamisel, venitamisel või mõnel muul viisil viga saanud.
Verine kusi . - Sie on neerud aiged, kas on kukkunu maha, neerud ära põrutanu või venitanu. See tuleb põrutamise asjast. - - RKM II 101, 423 (54) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- jooksvarohi
- kaer
- kumelitee
- lipstok
- naistepuna
- nõges
- petersell
- poolgas
- punarohi
- takjas
- tamm
- viinalill
- vabarna marjad
- veriurm
- karuohtja(d)
- vererohi
- vägihein
- naistepune
- viinapuna
- punerdaja
- punejas
- kráusgraun
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H I 6, 10 (10) < Tartu (1894)
Vabarnamarja juured (Rubus idaeus) tee viisi mõjuv roht verekusemise vastu (Otepää kihelk. Haige ise, kes enam kellegist abi ei saanud, sai sellest terveks, nagu ta mulle rääkis.).
H II 32, 631/2 (101) < Räpina khk. (1889)
Vererohud, takjajuured ja kahruohtja juured keedetud kokku ja antud juua, need aidanud verekusemise vastu.
E 29574 (95) < Viljandi khk. (1896)
Vererohud, takjajuured ja kahruohtja juured keedetud kokku ja antud juua, olnud head verekusemisele.
ERA II 141, 104 (57) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Verekusemise vasta punarohtu keeta ja seda vett juua.
ERA II 201, 109 (89) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Verekusemine. Vägiheinatee.
ERA II 302, 590 (395) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Meestele keedeti petersellilehti ja nendega siis seda vett jõid. Siis said terveks. Enam soojas peeti. Kui verd tuli, siis vöttis verejooksu ära. Köht sai kinni seotud, et sooled ei vaibu nii pääle. See tuli raskest tõstmisest.
RKM II 101, 423 (54) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Verine kusi. - Siis on neerud haiged, kas on kukkunu maha, neerud ära põrutanu või venitanu, see tuleb põrutamise asjast.
Selle vasta muud ma ei tää, hõeruti kangest, sooja kumeliteed joodi, sooja hautist selpääl; kel kaeru olli, panti kaeru, kel kaeru põlnu, panti tuhka - hautist, ikki hautist!
RKM II 111, 35 (77) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Veriurma [vereurmarohi - Chelidonium majus] tee (ei tea, kas kogu taim või ainult maapealne osa) on punase kuse vastu.
RKM II 111, 159 (507) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Vere kusemise korral juua nõgesevett.
KKI 68, 383 (1) < Jämaja khk., Kargi k. (1977)
Tammekoort on verekusemise vastu tarvitatud; tammekoore vesi on kõhuhädade vastu.
Vilbaste, TN 3, 703 (18) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Naistepuna ehk viinalill. Tee on verekusemise vastu ja õli kaotab tulehaavad.
Vilbaste, TN 3, 714 (36) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Naistepuna ehk viinalill, harilik. Tee on neeruhaiguse, päävalu ja verekusemise vastu. Õli kaotab jooksjahaiguse järele tekkinud paistetuse ja tulehaavad.
Vilbaste, TN 1, 307 (17) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Naiste pune (naistepuna); punerdaja; viinapuna; punejas [Hypericum perforatum].
On tarvitatav arstirohuna: tehakse teed - „puneja teed“, mida juuakse mitmesuguse haiguse vastu, nagu neeru-, jooksvahaiguse ja verekusemise vastu; parandavat ka mõned rasked sisemised haigused. Ka ehmatuserohuna tarvitatav. - Ka värvitakse sellega lõngu või riiet. Kui neid palju korjata ja padas keeta, siis saab kollakas-lilla värvi. - Pandakse ka viina hulka, siis võtab halva viinamaigu ära.
Vilbaste, TN 7, 659 (10) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Naistepunad - punast kusemise vastu
RKM I 9, 379 (6) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Jooksvarohu tee, 5-10 grammi klaasi vee kohta hommikul ja õhtul on hea hingeldustõve, kopsupõletiku, kopsukatarri, hääle kähisemine, köha ja verekusemise vastu.
Vilbaste, TN 7, 1315 (7) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
Kráusgraun (Vaccinum vitis idaea). Pohlavarre teed juuakse reumatismi vastu, peale selle keedetakse seda nendele, kes on saanud verd uriini.
ERA II 139, 322 (73) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-virtsu as., Abaja t. (1937)
Verekusemine. Toodi metsast poolgavarsi, tehti teed ja joodi ära.
ERA II 138, 615 (69) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Lipstok (roosirohi, verekusemiserohi).
EFA I 26, 20 (34) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1889-1951), kes seda ravimtaime alati kogus ja kuivatas (1997)
Verekusemise, maksahaiguse ja allakusemise korral on soovitatud tarvitada naistepuna. Kasutatakse tee joomist 1-2 klaasi päevas (tee vahekord: 30 g taimeosi, 1 l vett). Ka loomade ravimiseks (kusevad punast) on see taim vajalik. Korjata juulist septembrini.
RKM II 368, 379/80 (15a) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Ja vat petersell on hea asi jälle, kui peterselli päälseid kuivatada. Kui punaverelibled lagunevad inimesel või loomal, uriin on pruun, siis peterselli juurikast või lehtedest teed teha päevas kolm klaasi.