Haiguste märksõnad
Rõuged
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust nimetatakse: rõuged, rouged rõugehaigus; Lõuna-Eestis tunti seda haigust nõste, nõstme, nõstmed, nõstse, nõstva ja paiguti ka nõskmed, nõrsked nimede all. Lääne-Eesti saartel kutsuti rõugeid rubideks või ruideks.
Rõuged on kergesti nakkav, äge, sõlmjas-villilise nahalööbega ja palavikuga kulgev nakkushaigus (Sumberg 1939: 1402).
Rahvapärimustes nimetati rõugeteks haigust, mille korral kehale ilmusid iseloomulikud villid, mis kangesti sügelesid ja “mürgist” vedelikku välja ajasid. Üldiselt osati eristada rõugeid tuulerõugetest.
Rõugeid kardeti, sest neid oli raske ravida ja suure tõenäosusega lõppes see haigus surmaga.
Nõsted ‘rõuged’. Pää valuts enne mõni kaits kolm päevä. Ku lämi sait, siis olli ku korp, ku laas. Ku na vanal kuul ollive, siis jäive augu sissi. Noorel kuul kasvive vällä. Mur’s maha segämini latsi ja suuri, naisi kui mehi. Neid olli kigel, neid olli kigel pelläde. Tohter pelläs ka neid. Ku nõste tervepas akas’ saame, siis akas süitme. Rõõvastege köüdeti käsi kinni, et na süitä es saa. Sellegiperäst na nühäsive iki nende kätege sii oo ull, ku ta süidikus lää. Ku ta alt terves kasvas, siis tulli nii kestä ärä. Pidit seni laskme mõskmede olla ku terves sais. Seitse, katesa nädält mõskmede. - - AES < Karksi - Lepp (1932)
Rõuged. - Nendest õpetati, rõuged tehku katti, ku juba pehmeks löövad, mäda on villidesse tulnu, lasku mäda lahti ja pesku kange viinaga ära, siis ei mädane auku sisse. Noores kuus põdenu, siis ei jää suuri armisi. RKM II 101, 434 (86) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Rõuged, leetrid, sarlakid, need on jumalast saadetud ja sai terveks see, kellel oli elu antud, kes pidi surema, see oli surmale lubatud. ERA II 129, 475 (22) < Märjamaa - E. Poom (1934)
Ebameeldivaks peeti ka märke, mis ihu peale pärast jäid.
Arvati, et armid paranevad paremini ära, kui haiget pimedas hoida või kui põetakse noores kuus.
Rõugehaige tuleb pimedas oida. Rõuged on kui taim, mis valge käes juure sügavale ajab. Kui haiget pimedas oida, siis märkisi järele ei jää. Rõugehaigus on 7 Erodese tütart, kes nagu näitab end inimesele. Rõugehaige sonib. Leetrid, sarlakid, soojatõbi, külmatõbi ehk all, rõuged ja veel kaks on seitse Erodese tütart. RKM II 27, 359/60 (91) < Laiuse < Kodavere - S. Lõhmus (1948)
Rõugeid peeti nakkavaks haiguseks ja hoiduti kontaktist rõugehaigega.
Vaata ka: tuulerõuged.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H II 33, 188 (1) < Simuna khk. (elukoht Peterburi kub., Jamburi kr., Sagooritsa m.) (1889)
Nahahaiguste, leetre, rõuge jm. on olnud, lastele antud küpsetud herneid ja see aidanud, kõik muud apteegi ja tohtri rohud olnud tundmata asjad.
ERA II 167, 159 (25) < Koeru khk., Rakke k. (1937)
Kadakaveega pesti rõugeid, siis öeldi kuivama hakkama.
RKM II 358, 88/9 (17) < Põltsamaa khk., Annikvere k., Kuppari t. (1981)
Ma olin rõuges, aga mul ei ole ühtegi märki kuskil peal. Minu onu võttis lina, kastis piirituse sisse, keeras kuivaks ja mähkis mind sisse. Kui see kuivaks läks, võttis uue, kastis märjaks ja keeras mind jälle sisse. Nii tegi seni, kui ma terveks sain. Mul ei jäänud ühtegi märki.
Vilbaste, TN 2, 453 < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tammetõrusid tarvitatud rõugete vastu, korjatud tammetõrusid. Siis kui vaja olnud, söödud neid.
Vilbaste, TN 7, 474 (32/3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Üleühte pujukat keedetakse mandiga ja pannakse käe peale, siis kauvad rõuged ära.
EKS c, 36 (10) < Tarvastu khk., Tarvastu v. (1891)
Laste külgi pantud rõugeid (varjurõugeid), mis väga paistetama on läinud, parandatakse järgmiselt: võetakse toorest savi ja pandakse kahe linariide vahele ja pandakse rõugede peale, siis peavad nad ühe ööga terved olema.
ERA II 201, 108 (87) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Rubide ajal keedeti rohuks läätsasuppi sea- ehk lambamanga (maoga).