Haiguste märksõnad

Luuhaigused

Antud märksõna alla on koondatud tekstid, kus on öeldud, et on ravitud luuhaigust, kondihaigust. Nende nimetustega märgiti väga mitmeid erinevaid haigusi, mis olid seotud luudega.

Vaata ka: jooksva, luusööja, reuma.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERA II 39, 209 (150) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Luuderohu juure tee luuhaiguse vastu.

ERA II 193, 518 (38.8) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Kohv tammetõrudest (Quercus robur L.) parajalt tarvitatuna on rohuks luunõrkuse ja verevaesuse puhul.

RKM II 379, 466/71 (7) < Viru-Jaagupi khk. < Lüganuse khk. (1985)
Luudehaigused.
Minu õemees jäi haigeks. Saand arugi, mis tal viga oli. Karjus kondivalu ja keha läks tal sihukeseks imelikuks, oli paistes ja tursus ära siit-sealt, oli plekiline, kohe kole oli igatepidi näo ja teo poolest. /---/ Üks nendest, Miili Koljal, kuulus kodus ja kaugemal. Tema teadis ja tundis maarohtusi, tema oskas sõnu, tema mõistis masseerida ja veel muud, mida harilikud surelikud ei teadnud. Tema juurde mindi hädaga. Miili tuli ja lubas mehe terveks teha. Käskis osta mitu pudelit tinaturkat (denatureeritud piiritus, mida eesti ajal müüdi). Käskis metsast ja rabast korjata porssa, saarepungi, saarekoort, pohlavarsi, kasekäsna, mustikavarsi, seal oli teisi rohtusid veel, ma kõiki enam ei mäleta. Läksime metsa ja korjasime neid mitu kotitäit. Panime sealt igat sorti vanni ja valasime keeva vett peale, sinna hulka tinaturkat ka. Vanni peale paar-kolm pudelit. See polnd ju kallis, seda jõudis osta. Ja kui nüüd oli vesi paralt ära jahtunud, segati vett ja siis tuli haigel vanni minna. Pidi ennast seal leotama, liigutama, loputama ja soputama. Sedasama vannivett pidi ta ka mõne lonksu sisse võtma, et oleks seespool ja väljaspool. Iga päev oli pool tundi vannis. Tegime talle 22 vanni ja siis oli mees terve ka. Iga vanniga mehe tervis läks paremaks, viimaks täitsa hea. /---/

Vilbaste, TN 7, 77 (1) < Martna khk., Martna v. (1929)
Taimede rahvapärased tarvitamisviisid Läänemaalt, Martna vallast.
Arstirohutaimed.
Inimestele.
Acorus calamus L. (kalmujuured). Juurikaid tarvitati luutõve (!) vastu. Neid keedeti vees (toorelt ja kuivatatult) ja saadud veega määriti haiget kohta.

Vilbaste, TN 7, 77 (6) < Martna khk., Martna v. (1929)
Ononis arvensis L. (inimese luutõberohi). Tervest taimest (kuivatatud) keedetud veega leotati luuhaiguse (!) korral haiget kohta.

Vilbaste, TN 7, 309e < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k., Arusti Mihkli t. (1930)
Luude haiguse vastu: „koerakuserohte“.

Vilbaste, TN 7, 517 (1) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Korjata teateid Kihelkonna vallas leiduvate taimede kohta.
Saksasaanirohud. Neid keedetakse inimestele ja loomadele luudehaiguste vastu.

H II 21, 64 (38) < Tori khk. (1888)
Luutõbe rohud loomade luutõbe vasta. Nad kasvavad kevade vara metsas kõrge maa pial lepametsa (ka kuuse metsa) all, kust nend sahvtised juurikad välla kaevatakse koju viiasse ja loomadele supise kiedetasse. (Väga otsitavad rohud tänase päävani) Nied on loomade luutõbe rohud. Inimese luutõbe rohud kasvavd põllupiinardel ja o teist moodi, ia mauga juurerohud. Neid ei ole ma näinud, ega ei tea ka sellepärast mis rohud nad ette o.

Vilbaste, TN 7, 271 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Maavitsad kondihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sassaparilad kondihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 403 (3) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Kaljud - arstirohi luu-kondihaiguse vastu, tehakse vanni.

ERA II 183, 473 (30) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. (1938)
Kui juhtus naistel mingisugune kondihaigus, kas maast hakand või mõne kurja silma läbi, siis korjati loomakonta, enamasti labaluukondid. Pandi kerisele, kööti ahju, siis visati kontide peale leili ja viheldi. Siis need kondid pandi kotti sisse ja viidi võera saksa maa peale ja visati üle pahema õla maha, aga viskaja ei tohtinud tagasi vaadata nende kontide poole, siis pidi haigus jäädavalt kaduma.

EKS c, 75 (1) < Jõhvi khk. (1891)
[Ericaceae] Andromeda polifolia. Soosassaparillad. Jooksva ja kondihaiguse vastu ummukses keeta ja hästi kangelt juua.

ERA II 308, 84 (14) < Keila khk., Keila v., Nahkjala k., Sepasauna t. (1944)
Kondipuid keedetakse ja antakse sisse kondihaiguse vasta seda vett. Luuvalupuuks kutsuti seda puud koa.

RKM II 106, 85/6 (11) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kondihaigus. Üäldi, kääluid närib, jalaluid närib. Kääluud valutavad (käevarred), jalaluud (sääreluud). Kas siis õli palavik kaa vai ei õld, õli külmäväri vai ei õld, õli muidu kondihaigus. Ikke õli haigus kimpus, vai üäldi haigus vimmas, haiguse vimm sies. Kontisid närib, pia on uimane, südämä pääl on paha, niisikene raske õlemine. Viina võeti naps, tulist, kiemne, vehvermentsi tied, et ikke higistama ajaks, siis ajab haiguse menema. /---/

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Vaarikad [Rubus idaeus]. Varred keeta teena - köhale; õied, lehed, varred teena - köhale, külmavärinatele; noored kasvud teena - kondihaigusele.

Vilbaste, TN 2, 421 (3) < Lihula khk., Lihula v., Peanse II k. (1930)
Kaselehed. Värviti vanaste - tegi riide kollaseks. Lisaaineid juurde ei pandud. Kaselehe vann olevat abi kondihaiguse vastu.

ERA II 285, 48 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Talihallakaid kasvab rohkem pajumaa küngaste peal, õied on roosakad-valged, lehed seisavad läbi talve haljad rohelised, sellest ka nende nimi. Neid keedetakse luuhaiguse rohuks, nimetakse ka luuvalurohuks.

RKM II 204, 556/7 (15a) < Keila khk. < Torma khk. (1965)
Tormas arvati, et haigete luude-liikmete vihtlemine nõgestega toob kergendust.

RKM II 338, 357/8 (24) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.

Vilbaste, TN 1, 574 (20)a < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kuusk. Vees, milles palju kuusepuid sees liguneb, nagu puumasse vabrikutest pealpool tammi, pestakse haavu, mis muidu visad paranema on. Ka suplemine niisuguses vees mõjuda parandavalt haavadele, katkistele nahahaigustele, isegi seesmistele (liikmete) ja luuhaigustele.

Vilbaste, TN 1, 581 (46) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Luuokka puu. Sellega arstitakse luu- ja liikmetehaigust järgmiselt. Võetakse luuokka puu oksi, raiutakse peeneks ja keedetakse hästi läbi. Selles, nii tulises vees, kui inimene välja kannatab, vannitatakse haiget kohta. Ka sellega niisutatud tulised mähised pannakse haigele kohale ümber (või peale).

Vilbaste, TN 7, 518 (22) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Luurohi. On kondid haiged, keedetakse neid ja juuakse seda vett.

Vilbaste, TN 7, 1151 (6) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Nõgesevihta tarvitatakse saunas vihtlemisel jooksva ja teiste luuhaiguste arstimiseks.

RKM II 380, 315 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Luutiisikust ravisime kuuskjala (kuuskjalg, oravasaba - väljakasvanud osi) kiedissega. Tegime paksu kiedisse ja paksult piale, nigu kompressi muodi sai tehtud. Kietasime vierand tundi kohe. Kuuskjalga kutsusivad ka oravasaba.

RKM II 380, 224/5 (33) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Põldosi on küll kasulik. Ennemast inimesed rääkisid siin siapiip vai piibuska. Põldosja juured pidada kõlbama leiva hulka panna, kui on näljaaeg.
Põldosja kompressidega arstiti siin ühes peres lapse luutiisikust. Kompressid panivad aukude kuhale. Laps oli arvata kas nii kaheteistkümmeaastane, kui nad teda ravima hakkasid.

ERA II 172, 604 (67) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Koirohi leotati kohvi hulgas ja võeti luukondi haiguse vastu.