Rahvapärased taimenimetused
Luuvalurohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- haisev jooksjarohi Ononis arvensis
- harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris
- harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum
- harilik maavits Solanum dulcamara
- harilik nõiahammas Lotus corniculatus
- harilik rass Cynoglossum officinale
- liht-naistepuna Hypericum perforatum
- roomav jooksjarohi Ononis repens
- ümaralehine uibuleht Pyrola rotundifolia
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERM 168, 3 (1) < Nõo khk., Meeri v. (1921)
Külmarohi.
Salevi tee, palderjaani tee, luuvalu tee (?) om väga hää rohi, kui külma vett ehk pajast oled joonu, kui sinul lämi om olnu.
ERA II 15, 233 (1-9) < Halliste khk. (1920-1929)
Arstirohtude nimekiri.
1. Nõiapiim.
2. Arnikujuured.
3. Seitsmet sugu õiesegu.
4. Luuvaluroht.
5. Jooksjavalurohi.
6. Südamerõigas.
7. Venitsejuured.
8. Lagritsejuured.
9. Maaliseheina mahl.
ERA II 201, 421 (31) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. (1938)
Luuvalurohust keedetud teed joodud siis, kui luud valutanud. Luuvalurohi see on päris-maavits.
ERA II 285, 58/61 (3h) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Tammekoored, heinputke juured ja linaseemned seita keeta on looma punasekusemise vastu heaks rohuks, võib anda kohe mitu toopi korraga, võib ka loomarasva juure keeta.
Luuvalurohi, valge õitega, kasvab kivivarede peal, keedetakse loomadele luuhaiguse vastu, inimestele tehakse vanni jooksvahaiguse vastu.
ERA II 289, 226 (18) < Kaarma khk., Kaarma v., Tõrise k. (1940)
Luuvalurohi (Ononis repens).
Nendest rohtudest keedeti kanged teed ja joodi siis, kui kondid valutasid, aitas kohe.
ERA II 285, 48 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Talihallakaid kasvab rohkem pajumaa küngaste peal, õied on roosakad-valged, lehed seisavad läbi talve haljad rohelised, sellest ka nende nimi. Neid keedetakse luuhaiguse rohuks, nimetakse ka luuvalurohuks.
RKM II 14, 52 (130) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Luuvalurohi peab kasvama. Luud-kondid valutavad, kui oled külma saanud ja paha ilma järgi. Seesama ta on, mis jooksjagi. Kutsutakse luujooksja ja soonte jooksja. Luujooksja on pal'lu hullem, teeb koledat valu. Käib surmani.
Vilbaste, TN 7, 1123 (2) < Karja khk., Pärsamaa v., Purtsa k., Pamma as. (1937)
Rahvapäraseid taimenimesid.
Luuvalurohi (päris maavits). Kuivatatud lehtedest ja vartest keedetud vanasti teed ja joodud luuvalu puhul.