Haiguste märksõnad

Kidi

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kidi, kidu, kida, kide, kidija, kidijooksija, kidsi, kitsi, kidajas, mis tulnud sellest, et liigesed liigutades teevad kidisevat või ragisevat-rogisevat häält, ja paiguti nii Virumaal kui Lääne-Eestis tuntigi seda haigust seetõttu rodi, krodi, rogi, krogi, rodijooksja, rogijooksi, rogijuuksi, rogijooksja nimetuste all. Sõna jooksja liidetakse, et rõhutada liigutamisega kaasnevat valu. Põhja-, Kesk- ja paiguti ka Lääne-Eestis tunti kidi hoopis nari, narihaigus nimetuste all.

Kidi (käerandme liiges on painutamisel valus ja krudiseb, "kidiseb" - Kihnu) - tendovaginiit või bursiit (tendovaginitis; bursitis) (M. Kase märkus). Kidsi (käerandmel kaob vältavast tööst, eriti rukkilõikamisel liikmeõli ja käe liigutamine on valuga seotud ning käsi paistetab üles - Räp). (Vilbaste 1993: 84).
Nari (käerandmest on valus, rudiseb - tuleb raskest tööst, kus käeranne sagedasti paindub, näiteks rukkilõikamisel - Kuu Kaberla); narihaigus (Pal Kaarepere) kõõlustupõletik (tendovaginitis) (M. Kase seletus). (Vilbaste 1993:88).
Kidi põhjuseks peeti tavaliselt ühesuguseid liigutusi või rasket tööd (ka pika maa käimist).
Nari, kidi, ühesuguste pingutavate liigutuste tagajärjel tekkinud turse, mis liigutamisel on valus ja katsumisel krudiseb (kidiseb). KKI, KS < Iisaku - H. Jõulumaa (1976)
Kida. a) Kida võib kõige hõlpsamini sellega arstida, kui esimene poeg, veel parem aga kui üksik poeg, kätt, kus kida sees, närib ja hammastega muljub. b) Siis võida jälle metsas kahe kääksuva puu vahel litsuda ja hõõruda, ehk ka kahe kääksuva ukse vahel piigistama, mis kida ära kaotavat. H II 51, 22 (8) < Tartu - Voldemar Pärtelpoeg (1894)
Oli tugeva töö ja mehaanilise üleväsitamise tagajärjel nari liikmes, (harilikult käe randmes) (rudin) pidi haiget kohta esimene poeg “närima” s.o. hammastega näkitsema. - - RKM II 11, 92 (110) < Paide - O. Viide (1947)
Oli levinud ka arvamus, et veri ei pääse sellest kohast läbi, sellepärast valutabki.
Kidi ~ teatud haigus liigeses. Öeldaks kide ja kidi, mis nõnda krõbiseb käe siis, ju ka ikki veri seisma jäänu, vaata veri jääb seisma ja sooned venivad ära, vaata linakakkumisest akkab ka kõige kergem, sa nägu ahmerdad ikki käega. Kidel on irmus valu, mis ei mõista mõtelda, kui isi pole ära tundnud. - - KKI, KS < Häädemeeste - M. Mäesalu (1962)
Kuid harva võidi kidiks kutsuda ka haigusi, mis pole liigestega seotud.
Rahvausk nimetab ka seda kidiks, kui imikul on soolikad nabas, ja käseb arstida kidiheinalehtedega. ERA II 168, 649 (38) < Häädemeeste khk., Orajõe v. – Marta Mäesalu (1937)
Mõned näited kidi ravimisest ilma taimedeta.
Nari arstitakse: ema esimene poeg närib haiget kohta. Teine küsib kõrvalt: "Mis sa närid?" Närija vastab: "Närin nari." Nii peab 3 korda küsima ja vastama, siis nari kaob. ERA II 20, 331 (1) < Jüri khk. - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929)
Nari ehk rodi. Kui nari on käes, siis tõsta niisugust väravat, mis karjub, siis nari paraneb. Või tõsta selle aida nurka, mis on 3 korda laotud. Teine küsigu kõrvalt: "Mis sa tõstad?" Vasta: "Tõstan nari." (partitiiv) ERA II 19, 547 (1) < Juuru khk. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929)
Nari ehk rodi. Kes karuliha oli söönd, see pidi närima nari, siis see paranes. Mu ema oli söönd karuliha. Tema näris nari. Teine küsis kõrvalt: "Mis sa närid?" Ta vastas: "Närin nari." Kolm korda küsiti ja vastati. ERA II 19, 548 (3) < Juuru khk. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929)

Vaata ka: jooksva, liigesehaigused, , liikmehaigused, , reuma.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 2, 654 (7) < Vastseliina khk. (Karl) Lenzius (1888)
Kitsi rohuks pruugitakse peni kust ja ka kitsihaina.

H I 6, 608 (115) < Vastseliina khk. (1895)
Om kellelgi kidsi käen ehk põlven, sis om hää teda arstida sel viisil: võta kanepipakla, mähi ümbre kidsihädä, perast tsilguta kassi- ehk penikust pääle - saap varsti terves.

H II 26, 241 (101) < Suure-Jaani khk. (1888)
Kui kida käe sees on, siis keida madaratega (rohud) keedetud lõngal kolm sõlme sisse ja mässi see lõng kolm korda (ringi) ümber haige koha, ehk mässi kidaosju (rohud) ümber, ehk keida hobusesaba jõhvil, käed selja taga hoides, kolm sõlmi sisse ja mässi ümber haige koha, ehk pitsita kahe niisuguse puu vahel, mis kasudes teineteist on nüüstnud, ehk mässi ahjuluua pael, mis sa teisest talust pead varastama, ümber haige koha, ehk kui teisele haiget kohta näitad ja teine ilma sinu teadmata larinal hammastega haige koha peale kinni kargab ja pitsitab, nõnda et sa ise seeläbi ehmatad - siis kaub ära.

H II 52, 46 (18) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Kidsihain.
Kidsihain kasus põllu pääl ja tal om sahtine juur. Tima lehti vai õelmit kakutas, tambitas soola ja tõrvaga segi ja pandas haigõ käe ehk jala pääle.

H IV 8, 665/6 (36) < Palamuse khk. (1897)
On kida jalatalla all, siis aetakse kirju viiruline põld(raud) kivi tuliseks, vajutakse jalg kivi pääle kolm korda, aga ruttu. - Kui see ei aita, võetakse toores lepakepi tükk, lastakse tulise tuha sees kuumaks minna, siis toksitakse talla all haiget kohta seni, kui see tuimaks saab, selle läbi kaub kida iseeneses ära.

H IV 8, 239 (9e) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ülekse k., Tossu t. (1898)
[Kidsi]
Kuumendes haiget kohta häste tule lähiksen ning mähites juuskvaeliga määrit tubakulehe kõvaste pääle.

E 46967 (6) < Saarde khk., Voltveti (1909)
Kui "kide" käe või jala sees on, tuleb nurmelt või põllult "kideheinu" korjata ja haiguse koha pääl hoida, küll siis haigus varsi kaduma saavat.

E 47307 (63) < Rõuge khk. (1910)
Kuu vahepäeval „kitsukanepide“ õitsed paigale panna, siis saab nendest „kidsirohtu“.

E 57043 < Rõuge khk. (1926)
Kui kidsi kätte ehk põlve lööb, siis peab koerakusega pesema ehk kidsukanepi õisi peale panema ehk kriiksuva kägiseva ukse vahel pigistama ehk niisugusel inimesel pureda laskma, kes juba kolmel lapsel vader on olnud.

E 64389 (5) < Tartu l. (1923)
Kidsi arstimiseks seotakse kidsihein haige liikme kohale, kus kidsi sees, - selle järele kaob kidsi ära.
Teisend: kidsihein tambitakse katki ja pannakse kompressina haige koha pääle.

ERA II 12, 186 (39) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. (1928)
Kidale veel: metsast toodi kidarohtu ja seoti ümber. Neid vist nimetet "põllu kõrgas", krigisend väänates (= põldosjad?).

ERA II 193, 575 (51.2) < Põltsamaa khk., Kurista v., Neanurme k. (1938)
Kida puhul võeti enne jaanipäeva rukkiõlgi ja seoti vastava koha ümber.

ERM 6a, 38a < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Kidarohud kasvavad liivastel nõmmedel paksude lühikeste ragisevate lehtede ja vartega. Ei pea õitsma, hõerutaks isegi ka juured ja pandaks haigele kohale peale. On saanud terveks.

ERM 21, 44 < Rõngu khk. (1920)
Kidsihein tarvitakse kidsi arstimiseks, mis käe ehk jala sisse löönud. Heina lehed seotakse haige koha pääle.

ERM 21, 87 c < Rõngu khk. (1920)
…kidsihein om kidsi vasta…

ERM 22, 25 (5a) < Rõngu khk. (1920)
Kidsiheina tuleb haige koha pääle panna. Kasvab soos ja pehme maa pääl. Väänkasv ja kidsiseb.

ERM 151, 87 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Kidsihain.
Kasvab ristikheinapõllul. Kui lapsel kidsi kõhus, kidsihain kõhu pääle köita. Ehk kui kidsi jalas ehk käes, haige koha pääle köita.

ERM 153, 73 (31) < Võnnu khk. (1921)
Kidsi.
Paistetus ja valu käe sees. Tuleb rukilõikusest.
/---/
IV. Kidsi-hein (ei näidanud - olla saladus) võtta ja lapiga peale köita.

ERA II 39, 294 (10) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. (1931)
Kidi arstimine: a) metsas kasuvad kädisevad rohud, nendega hõõrutse, b) kirstukaane vahel pitsitatse, puusagaratega uste vahel koa, c) kes karu liha söönd, siis see hammastega hammustab.

ERA II 78, 253 (17) < Puhja khk.,Kavilda v., Pori k., Muli t. (Viidebaum) < nimi teadmata (1934)
Kidsi. Kidsihaina ümber siduda: kui õhtul siduda, homikuks terve.

ERA II 134, 443 (38) < Saarde khk. (1936)
[Kui kide käe sees]
Kodune arstimine, kui haigele kohale seotakse põllul kasvavaid kideheinu.

ERA II 143, 364 (34) < Rõuge khk., Haanja v. (1936)
Haigused, mis siinpool talurahva seas tihti ette tulevad, on kidsi künnärpää ja õlajakaus. Künnärpää kidsi lööb linarabamise ja haguderaiumise järele. Õlajakaus ühe käega pangiga veekandmise järele. Minul lööb seinakrohvi viskamise ajal hüäkäe edesõrme. Arstimiseks pruugitakse kidsakanepi otsast raiutusi õisi, mida võetakse peotäüs ja keetakse poolõ toobi vees; ära jahtudes pääle määrida.

ERA II 168, 649 (38a) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Kidiheina (kuldimunnid) lehti pannakse pääle, kui ihu sees on kusagil kidi.

ERA II 193, 576 (51.5) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Kui kida käes oli, seoti kiiksuva puu koor ümber.
Seoti kinni ka lüliliste nn. kidaosjadega.

ERA II 252, 295 (34) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Kidsi jaost ommava' üte' palohaina', väiga paksa lehtega, ko võtat, sis kõik muudkui kidsises õnnõ. Nuu' palohaina' köüdetäse' haigõlõ kotusõlõ pääle.

ERA II 296, 322/3 (20) < Setu, Vilo v., Ojavere k. (1940)
Roho haina'. Kidsihain: Ma olõ harva nännü kitsihaina. Tuu om hahkjas haljidõ lehtiga rägiseja hain, kasus tiiveerih. Kui om käeh kidsi, sis hakkas käsi jagust rägisemä vai kidsisema. Ja muud api olõ-õi sis kidsihainast ku', õt timä ka niisama kidsises, kui haigõ luuliigõh. Sis muud midägi, ku võõdas hain ja mähitäs ümbre tuu kotusõ, koh kidsi om, ja räistedäs niisama haigõ ümbrel.
Tuu kidsihain tähendä-äi' muud, ku õt arvatas hainaga vasta rägisteh haigusõst vallalõ saia.
Vanast ol'l sääne sõna ku kiäki kaibas tõõsolõ, õt timä minnu naard, timä minnu tõrõli, timä minnu sõimas. Sis opati alati, naardnu vasta, sõimanu vasta vai tõrõlnu vasta. Nii sis arvati hainaga räistäminõ pidi ka avitama.

ERA II 26, 29 (8) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu (1930)
Vanast, kui põimeti, sis kidsi lei kätte. Rägisejä usse olli, sis panti usse vaihele; kõnõldi kah, et pini kusi ollev hää. Kidsihainu kah - rogisese ja kidsisese, sis noidega mähiti ja kanepidega kah mähiti.

RKM II 17, 437 (6) < Tõstamaa khk., Seliste v., Manija k. < Kihnu khk. (1948)
Kui palju töötan, siis tulõb kidi, hakkab kägisema. Madarase* lõngale üheksa sõlme peale panna ja mässida ümber, see võtab ää.
*madara juurikatega värvitud punane.

RKM II 27, 349 (65) < Kodavere khk. (1948)
Maa peal kasvavad kidiubinad, on veikesed (umb- 10-kopika suurused) munakesed varre küljes, pisikesed, hallid lehed. See pannasse ümber kidise koha, köidetasse pealt villase rätiku või salliga kinni. Sii pidada aitama.

RKM II 59, 577/8 < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Vanast ku kõik tüü kässiga teti, sis lei pallolõ noorilõ inemisile rutulistõ tüütegemistõga kässi kidsi. Kidsiga naas käsi kas ola jagust, kunnärpääst, käsivarrõst ehk peo kotalt roksma. Ja kost käsi roksahti säält oll ka väega halluus. Kabõhisil lei [578] kidsi rüäpõimisõst, linakakmisõst, kangakudamisõst ja niitmisõst. Inäbüisi lei õks kidsi noilõ kijä all tüüd ja vaiva veidebä nänü; õks noorõbilõ. Käumisõst lei mõnõlõ harvakult jalga ka kidsi. Kui kidsi oll sis õs saa tuust inäp tüütegijat. Kogoni paar vai ka rohkole nädalit või-is haigõ käega õigõhõ midägi tetä.
Omma olõmah kidsihaina. Noid om harva löüdä, a abi näist ka kidsile määnestki olõ-õs. Nuu haina omma jo ku kõkõ pikebä, siis paari vassa pikkutsõ. Hain om hahkjatõ lehtiga ni vardõga. Ja lihava plaaniga. Eläjä näid süüje. Ku kidsihaina peoh pitsitä, siis timä tege säänest samma kidsinät ja roginat ku haigõ luujagi. Siis vanast otsti noid rogisõiji kidsihainu ja pejeti haigõ käe pääl. Mõni ütel tuust abi ka saavat. Muud ma roho poolist olõ-õi kuuldnu.

RKM II 64, 105 (16) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1957)
Kidsihaina hõõru õlile, pane käe pääle, kui kidsi on, mähi kinni.

RKM II 101, 417 (33) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kidi ehk kide. (Nari-sõna siin ei tunta.)
Kide-heinad, kidisevad teised, panti pääl, siuti kinni, et ümmer seisab, ja näriti, lasti teist inimest närida ja pääle lugeda, kis oskasid. Ega mina neid sõnu ei tää, need hoitaks salaja. Märkus: Taim on Sedum purpureum Link, mida ka püsilillena kasvatatakse, rahvakeelne nimetus kidihein. Tähenduselt mullu kirjutatud kidivastased abinõud jäävad siin märkimata.

RKM II 147, 304 (1) < Tori khk. (1962)
Kidi ehk rodi oli luuhaigus, tuli raskest tööst. Selle haiguse puhul liiges rudiseb. Enamasti esines kidi käerandmes. Peale pandi kidikapsast, see rudises, ja mässiti vööga kinni.

RKM II 177, 254/5 (10) < Tõstamaa khk., Alu k., Männikualuse t. (1964)
Kidi oli, siis pandi kidiosjad peale. Kidiosjad (kidihein) pandi siidirätikusse, siis villasega käe ümber ja hoiti rahulikult soojas. Kidihein rogiseb, kui puutud.

RKM II 179, 167 (24) < Räpina khk., Tooste k. (1964)
Kidsi arstmesest võeti jakaline hain, kidsihain. Pante käe pääle, mähite musta rätiga kinni. Ütelde: "Kidsi kaogo!"

RKM II 287, 116 (20) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Kitsileht.
Need on paksud lehed. Neid korjati toorelt ja seoti sinna kohale rätiga või marliga, kus kitsi oli, kas käejaku sees või jalajaku sees.

RKM II 304, 442 < Setumaa (1973)
Kidsihaiguse vasta kasusõ viil kidsihaina - kõllastõ häärmitõga, häste maad liki. Ku kätte võtta, siis kidsisõsõ.
(Kasutamist ei tea täpselt.)

RKM II 329, 273 (36) < Rõuge khk., Rebase k. (1977)
Kidsile es tiä muud midagi tetä, et kait, ku pini kohegi kussi, siis tuu pini kusega määriti. Metsah kasusi sääntse haina kah, mis kidsisi, noid ka pandi pääle.

RKM II 347, 139 (44) < Räpina khk., Leevaku k. (1980)
Kidsi olli. Paiselehega mähit kinni. Kus uss [uks] rüük, siis too usse paigal vaoti ka.

RKM II 347, 139 (45) < Räpina khk., Leevaku k. (1980)
Maarjasõnajalaga ka pandi - mähiti ümbre kidsi.

RKM II 329, 240/1 (8) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Käekidsi käü ka ütest liikmest tõise. Tuut arstitas koeranaerisega või haisulill - haisurohi. Tuul om sinidse häitsmekese ja mõtsa all ta kasus.

RKM II 359, 253 (2) < Põltsamaa khk., Tõremäe k. (1981)
Kidirohtusi saab väljast korjata, katki tampida. Kauaks ei tohi peale panna. Mäe ääres kasvab väike madal, paksud hallikad lehed, kollakad õied. Kui jalg on ära väänatud, siis ka peale panna. [Ilmselt hiidkukehari.]

RKM II 380, 150 (6) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Kidi või nari, Tudulinnas nimetati seda rodiks. Tavaliselt tekkis see käerandmes ja sel korral pandi randmele rodirohu pakse lehti ja seoti pehme sidemega kõvasti kinni.

RKM II 381, 85/6 (11) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Nari väi kidi raviti, seoti värviline punane villane lõng ümber, näiteks randme ümber ehk pandi narirohtu kompressiks peale. See taim kasvab harilikult kivide peal, on paksu lihava lehega, vanad inimesed kutsusivad seda narirohuks, tänapäev aga suureks kukeharjaks, mida tarvitatakse kiviktaimlas. Nari tekkis raskest pingutusest, see koht oli väga valutundlik, katsudes krudises, üteldi, laulab kui lind. Uuemal ajal tuntakse lihastepõletiku nime all.

RKM II 381, 115 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Liigese kidi (krobi).
Õues kasvab kidirohi. Võtta kidirohu lehti, hõõruda nendega haiget kohta, siduda soojalt kinni, parem õhtul, siis on jalg rahus. Nii teha paar-kolm korda ja on terve.

E 16947 (15) < Viljandi khk. (1895)
Kui kida käe sees on, siis keida maranatega keedetud lõngal kolm sõlme sisse ja mässi see sõlmiline lõng kolm korda ümber haige koha, ehk mässi kida osju ümber, ehk keida hobusesaba jõhvil käed selja taga hoides kolm sõlme sisse ja mässi ümber haige koha, ehk pitsita niisuguse kahe puu vahel, mis teineteist on kasudes hõerunud, seda haiged kohta ehk mässi varastud ahjuluua pael ümber haige koha ehk kui teisele seda haiget kohta näitad ja teine ilma sinu täädmata larinal hammastega selle haige koha pääle kinni kargab ja pigistab nõnda, et sa isi järsku ehmatad, siis kaub ära.

RKM II 385, 584 (5) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Kidi ehk rodi oli luuhaigus, tuli raskest tööst. Esines enamasti käerandmes, liiges rudises. Kidi puhul pandi rudisevat rohtu liigesele ja seoti vööga kinni. Kidikapsast pandi rudisevale kohale.

RKM II 391, 380 (17) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ka kitsitaim, krudiseva lehtega, lilla õitega, kas kidsile kohe peale panna või kuivata ära ja keeda mahl välja ja pane kitsimahl peale. Kasta lappi ja hoia kitsi koha peal.

RKM II 391, 419 (28) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Kitsi.
Kitsi arstitakse taimedega. Minul aias kasvab kitsitaim, paksu krudiseva lehtega, lilla õiedega. Võetakse lehed, pandakse kitsi peale ja üteldakse: kitsi, sina oled ilmast tullu, mine kae sisse, ilma pead sina minema, kitsiheina peava sinu ära kaotama, merde viskama, kust sina ei kuule koera haukumist ega lehma müügimist ega varsa hirnumist. Sina pead kaduma kui vari päikese eest. Nii panna kitsile peale, kuni ta ära kaob.

RKM II 391, 426 (7) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Kidsi oli käe sees, õigemini ranne rogiseb ja on valulik. Korjati nurmelt kidsihainu, hõõruti purus ja mähiti haigele kohale. Mõne päeva pärast kadus valu. Kidsihain on hallikasroheline kukeharja-taoliste lehtedega kõrgem (20 cm) taim.

RKM II 395, 206 (37) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Ja siis ühed heinad olid kidsile. Kakuti väljast, niisugused pikad kõrre moodi, neid pandi ümber, mitu päeva lasti olla. Soojalt seoti kinni. Õhtu pandi sooja vette ja soendati ja siis seoti jälle lõng peale. Niserduslõng öeldi seda ikka - vanaema ütles.

RKM II 397, 567 (1) < Tartu l. < Leningradi obl., Solna k. (1986)
Nikastuserohi olli kitsi. Tol oliva lillaka õie, õie kitsisiva, kui võtit näpu vahele. Tetti lõnga kah ja pandi ümbre.

RKM II 414, 408/9 (28) < Puhja khk., Puhja v., Saare k. (1988)
Kidijas on käe küljes, seda ravi ma tean. Mul endal oli ja ravisin selle ära. Natuke palju sai ainult. Vaata need, kevade, need ülaselehed ära tampida. Aga seda ei tohi kaua hoida, punetama hakkab, siis aitab. Ta põletab. Ma hoidsin vast pool tundi, aga kahestkümnest minutist aitab küll. See oli vanainimene, Uulas oli, see on surnud juba, see õpetas, et pane. Temal oli seljal. Ära võtab küll, aga ta, kurat, on valus. Ühest korrast aitab. Tal jääb palavik sisse, kummeliga teha hautist, siis läheb tagasi. Kui vesi läheb villidest juba välja, siis hakkab järele andma.

RKM II 430, 218 (36) < Kursi khk., Pööra k. < Põltsamaa khk., Neanurme k. (1989)
Kida oli käes. See tuli sellest hirmsast tööst. Sõnajalad toodi metsast, natuke olid närbima läinud ja need pandi ümber.

RKM II 444, 172 (56) < Halliste khk., Veelikse k. < Saarde khk., Napsu k. (1990)
Kidi käe sees? Siis käsi ragiseva. Siis oleva üks niisugune kidihein, see, mis teiste külge hakkab, see oli siis rohuks. Ja villast lõnga pandi ümber.

Vilbaste, TN 11, 82 (4) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Lepapuid on kahte seltsi. Teine on sanglepp ja teine on pasklepp, pasklepa nimetatakse veel teise nimega seatamm. Pasklepad, mis on risti vai vahelite kasvanud, nende vahel käiakse kida arstimas. Teine tõmbab lepad nii laiali, et teine suab haige kõha sinna vahele panna ja siis laseb lepaharud nii palju kokku piigistada, kui haige kannatab. Ja veel paremast suama nende leppade vahel abi, mis kriuksuvad, kui tuul liigutab.

Vilbaste, TN 11, 88/9 (22) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kidarohi. See on neskeste paksu poolümariku lehtedega rohi, lehed on nii vähe läikivad ja krudusevad, kasvab ajas aedviljapeenarde peal. Seda kidarohtu pandi kida peale, kelle kidahaigust õli. Tormas Näduveres, minu sünnikõhas, kasvas seda rohtu, aga mõjal ei ole trehvanud nägema.

Vilbaste, TN 11, 276 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Valget leppa öeldakse pasklepp, sellepärast, et ta neske lobe puu on.
/---/ Kida käidi pigistamas pasklepa vahel, mis risti oli kasvanud.

Vilbaste, TN 1, 293/4 (2) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1934)
Kidehein, kidelill [Sedum maximum.]. Kasvab põllul. Kui lehti selle taimel pigistakse, kidsisevad ja rudisevad need. Kui raskest tööst, nagu rukkilõikusest või linakitkumisest kide (Hallistes kidsi) käe sisse tekkinud, tuleb kideheinu haige kohta pääle siduda, see parandab haigust.

Vilbaste, TN 1, 293/4 (2) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1934)
Kidehein, kidelill [Sedum maximum.]. Kasvab põllul. Kui lehti selle taimel pigistakse, kidsisevad ja rudisevad need. Kui raskest tööst, nagu rukkilõikusest või linakitkumisest kide (Hallistes kidsi) käe sisse tekkinud, tuleb kideheinu haige kohta pääle siduda, see parandab haigust.

Vilbaste, TN 1, 880 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Põislill ehk kidsihein [Silene inflata]. Kasvab põllupeenrail ja ahervartel. Sellega peavad kidsihaiged kohta hõõruma.

Vilbaste, TN 1, 881 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Tõine kidsihein [Sedum maximum]. Arstimisel ka taime hõõruda. Kasvab teede ääres ja kiviaedade ümber.

Vilbaste, TN 1, 995 < Kihnu khk. (1943)
Kasutan juhust, et Teile saata paar lisateadet rahvameditsiini alalt. Andmed on pärit Kihnust.
Kidiosi (=konnaosi). Paenutades „kidiseb“. Pannakse „kidile“ peale. „Kidi“ =liiges krudiseb, „kidiseb“ paenutamisel ja on valus. Esineb eriti randmes.

Vilbaste, TN 2, 646 (2) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kidi vastu tarvitati lillakuvarsi.

Vilbaste, TN 2, 668 (4) < Räpina khk. (1930)
Kidsiheinu tarvitati kidsi kaotamiseks käest, mis tekkis tugeva töötamise tagajärjel.

Vilbaste, TN 7, 225 (8) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Kidsihainah. Kui kellelgi jala või käe sees on kidsi, siis pannakse nartsuga käe peale ja saab terveks.

Vilbaste, TN 7, 368 (2) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Kidsiheina lehed. Kui on kidsi, pannakse lehed peale.

Vilbaste, TN 7, 1161 (3) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Osi. Equisetum hiemale L. (kasvab liivasel pinnal). Kui on “kidsi” käe sees, see on, kui vältavast tööst kaob käerandme liikmel liikmeõli, käe liigutamine on valuga seotud, käsi paistetab, - siis tambitakse Equiset hiemale L. pudruks ja pannakse valutava liikme pääle, päält köidetakse nartsuga koht kinni.

H II 49, 173 (11) < Tarvastu khk., Kitsivälja (1890)
Kui mõtsan kiiksjad puud löuda om, sõs peab kolm õhtud sääl käimä kidsi vaeotaman, sõs saavat ta tervekse.

EFA II 20, 8/9 (4) < Urvaste khk., Linnamäe k. (1996)
Kidsi pidi olõma siin liigeste seen, et ku sedä kätt liigutat, et siis ta nagu nagises või ragises vai mingit häält tege. Tuu om ületüütämisest, vai sääne.
(Kuis tuust valla saia?)
Kõnõldi, et ütte kidsihaina peat olõma, määnegi ravimtaim, et toda pandas pääle, pidi aitama. A ma ei tiia, määne tu hain peat vällä nägemä. Mu imä oll targõm ku ma.

Vilbaste, TN 7, 1099 (15, 27) < Hargla khk. (1939)
Kidsihain [Rahvapärane nimi]. Põisrohi (Silene venosa) [Kirjakeelne nimi]. Kidsihain sellepärast, et kidiseb.
Kidsihain pannakse kidiseva (krudiseva) käeliigese peale.

H, Kase 103 (a) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Luumurdmist, väänamist ja kidsi parandati alati kodus; luumurdmist pandi latti, väänamist murti ja õeruti. Kidsi arstimiseks pruugiti kidsiheinu, seuti punane lõng ümber, pigistati kädiseja ukse vahel; kui abi ei saanud otsiti arst. Nikerdustega otsiti arsti juurest abi, see võttis valu ära ja säädis soone paigale.

RKM II 179, 167/8 (25) < Räpina khk., Tooste k. (1964)
Põh'apuult katusõst võete olge, pante kidsi pääle ja mähite musta rätiga kinni. Muud es üteldä, kui et "Kidsi kaogo!"

H II 51, 22 (8) < Tartu (1894)
Kida.
a) Kida võib kõige hõlpsamini sellega arstida, kui esimene poeg, veel parem aga kui üksik poeg, kätt, kus kida sees, närib ja hammastega muljub.
b) Siis võida jälle metsas kahe kääksuva puu vahel litsuda ja hõõruda, ehk ka kahe kääksuva ukse vahel piigistama, mis kida ära kaotavat.
d) Hääd olla aga kidarohud, mis põllu (kesa) pääl kasvab. Need piigistatakse limale ja pandakse siis mähkmega käe ümber.
e) Pääle selle pandavat musta värvitud lõnga pääle ja tehtavat üheksa sõlme sisse.
g) Vanad kolme ahjuluua köidised mässitavat ümber käe.

ERA II 164, 13 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. (1937)
Kida - sis võeti punast seda, mis kasekoorega on värvitud. Miu emal oli üü, sis võeti punane lõng sialt ja siuti 9 sõlme sisse ja sis siuti ümmer. Vat kasepuu värvib ka punases, sii kasepuu-värm pidi olema.

RKM II 64, 163 (8) < Rõuge khk., Varstu v., Hallimäe k., Väike-Hallimäe t. (1957)
Kidsi sõna olli ollu. Kidsihaina' olli, nu panti niisama kidsi ümbre.

RKM II 290, 169/70 (18) < Kolga-Jaani khk., Päovere k., Pikkali t. (1971)
Kui hakkasid vahel käed paistetama või öeldi kida, siis olid ühed kidakõlkad. Kasvas heinamaal või luhas, rudises. Need pandi valutava koha peale ja levaluvva köidis (see pidi varastama teisest majast), siis avitas selle kidale.

RKM II 381, 343/4 (2/3) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1982)
Kide.
Kui kide on käe sees, siis pantse paksult kideheinu pääle, pergament pääle ja villane rõõvas ümmer. /---/. Kidehein on seake lihav, seante vesine hein, väikse sõrme jämmused varred on, põõsaviisi kasvab, poolteist vaksa pikk, ladvas on haleroosad õied tutis. Lehed on seantsed suured kui kreegilehed, halerohelased, tehedasti jusku paalukul, kikk öhesuurused. Ja lehed on vett täis, maltsased ja vars on maltsane, vett täis. See vesi ei ole hallas, see on rohelane. Juur on, kui sa üles tõmmad, väike, tilluke peeniku mütsakas on. Miu kodus olli pallu kideheinu, me tegime kideheinadest lillepeendra.

Vilbaste, TN 1, 230 (a) < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Kidsukanepi häierme: köidetakse kuivalt käerandme, õla- ehk põlvejatku ümber, kui kidsi sisse löönud.

Vilbaste, TN 1, 286 (36), 292 (15) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1931)
Kidehein. (On leida Voltveti-Räägu põldudelt.) Vanal ajal tarvitati seda heina kuivatatult arstirohuna kidehaiguse vastu, kui raske töö pärast kide käe sees juhtus olema.
Kidehein [Sedum max.]. Kasvab põldudel, lihavate lehtedega. Lehti kokku pigistades rogisevad, nagu oleks kide käe sees, mis mõnikord raskest tööst tekib. Kui neid lehti käe pääle pannakse, kaob haigus.

ERA II 141, 378/9 (50) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937)
Kui kida olli, siis panti "ranat" (kandilised ja peo vahel kärisesid) helmed ümmer ja luuaköitmid seoti kah. Kidakõrkid seoti kah ümmer. Siis jälle, kui kaks puud kokku käisid, üksteise vasta hõõrudes karjusid, siis võeti nende vahepialt koort ja sioti kida piale. Kõige enam olli kida käes.

H II 49, 914 (15) < Pilistvere khk., Kõo v., Kulple t. (1894)
Kui käel kida sees on, siis peab teda kahe puu vahel, mis tuule käes kidisevad, litsuma.

H I 5, 563/4 (1) < Viljandi khk., Karula v. (Palu) (1894)
Kida võib käe seest ära kaotada järgmistel viisidel: 1) metsas niisugused kaks puud üles otsida, kes ükstõist hõeruvad, ja käsi sinna vahele panna ja seal pigistada; 2) kus siga ennast vastu nurka on hõerunud, seal oma kätt hõeru; 3) üheksa ahjuluua köidist kusagilt tõisest talust ära varastada ja need ümber oma käe mässi; 4) kes karuleha on söönud, lasku seda inimest oma kätt sealt kohalt närida, kus kida sees on; ning 5) sidugu punase lõngale üheksa sõlme sisse ja mässi see ümber käe. Kui nõnda tehtud, nagu eelpool nimetatud, siis kaduvat kida ära.

H III 18, 57 (26) < Paide khk. (1894)
Kui kasepahaga kolm neljapäeva õhtud järgmööda kasvjaid, muhkusi, narisi ja kahepoolseid vaotab, siis peavad nad ära kaduma.

H III 23, 346 (5) < Harju-Jaani khk., Kehra v. (1895)
Nari vastu.
a) Nari rohtu - kasvavad kesal (nagu kännud), kollased õied, paksud lehed, valged juured all kui kardulid, - võta pane narihaige koha peale, muidugi peab ümbert kinni siduma; b) silgusoolvett peale valada; c) kamelikala nahka peale (ümber) panna; d) kolm ühest kannust kasvava puu vahel murda, mille juures keagi teine inimene peab olema ja küsima: "Mis sa murrad?" - "Murran nari." - "Murra, murra, nõnna et äe kaub." - "Tühi päralt, kadugu!" ütleb murdja lõpeks. See kah pidada aitama.

E 37525 (10) < Jüri khk., Kurna (= Jaan Saalverk) (1898)
Kui nari käes ehk jalgas on, siis kolmenurgeline valge haavapuulaast peale panna, siis kaob ära.

E 56675 (5) < Tallinn l. (1926)
[Nari]
Haige koht panna kahe lepa vahele, lepad peavad olema niisugused, mis teineteist hõeruvad.

ERA II 18, 284 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. (1929)
Nari arstiti kuldimunarohuga, vaskrahaga või vaskketiga.
"Kuldimunad" kasvavad siin me karjamaal. Neil on niisugused munad all nagu kuldimunad ja sellepärast neid nimetatakse nõnda.

ERA II 18, 530 (22) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. (1929)
Nari (gen. nari) lõi käerandesse. Rodises. Põllul kasvasid paksude ja lühikeste lehtedega narirohud, neid pandi peale.

ERA II 20, 331 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. (1929)
Põllul kasvavad narirohud, nendega arstitakse nari.

ERA II 24, 672 (33) < Türi khk., Särevere v., Enari k., Matsi t. (1930)
Nari. Esimene laps pidi närima, siis kadus ää.
Põldosisi pandi peale, siis kadus ka ää.

ERA II 28, 706/7 (23) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Kanguristi k., Lassi t. < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Unnukse k. (1930)
Nari. Triikida ja närida läbi rädigu. - „Mis sa närid?“ - „Närin nari.“ - „Näri ninda, et tervest saab!“
Narirohud kasvavad väljal.

ERA II 31, 317 (1) < Jüri khk., Vaida v. (1930)
Nari arstitakse järgmiselt: korjatakse põllult rohtu, keda rahvas nimetab kuldimunadeks ehk narirohuks, võetakse selle rohu lehti ja mune, hõerutakse haiged kohta nendega, ja nari kadudagi ära.

ERA II 77, 265 (38) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Narirohud kasvavad, on kuuekäpilised, kollased õied peal, kasvavad põllu peal.

ERA II 125, 218 (43) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Narirohi on seesama mis maoajaja. Mõnelpool kutsutasse ka rodirohi. Seda pannasse pääle, kui nari käes on.

ERA II 158, 259 (22) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Narrarohud - arstitakse narra liikme sees; kui liigutad, siis on hirmus valus.

ERA II 167, 184 (91) < Järva-Madise khk. (1937)
Narirohi (Sedum maximum telephium) tarvitetakse nari vastu, hõõrudes.

ERA II 19, 548 (4) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. (1929)
Nari ehk rodi arstitakse: 1.Seotakse niinega kinni. 2.Pigistatakse haige käsi puu vahele, mis kasvades krigiseb. 3.Ema esimene poeg närib nari. Küsitakse: "Mis sa närid?" - "Närin nari," ta vastab.

H III 30, 188 (10) < Jüri khk., Kurna k. (1903)
Kui kusagil liikme sees nari on ja on ta juba kauaks jäend, et ei taha kudagi ära kaduda, siis pidada viimane hea rohi või abinõu veel olema, mida üks tark rahvaarst õpetanud, kes mitukümmend aastat Kurna mõisa peametsavaht oli ja mõne aasta eest ära suri. Temal olla seitsme Moosese raamatuga Piibel olnud.
See arstimine on järgmine: Haige inimene vihelgu ennast tubliste palavas saunas, iseäranis aga seda kohta, kus nari sees on. Saab ta viheldud, siis kuivatagu ennast kuivaks, võtku kolm Türgi-pipra kauna, kastku leigesse vette ja nühkigu nendega nii kaua, kui neid on, see teeb küll suurt valu, aga aitab ka tõeste. Kui kaunad juba nühkides ära on kulunud, saagu särk selga pandud ja veel rätikuga see koht kinni seutud. Siis on haige koht varsti terve.

RKM II 183, 12 (3) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Nari. Narirohud kasvavad peenardes juurvilja hulgas. Neid hõõruti katki ja pandi narile peale.

RKM II 194, 311 (13) < Järva-Madise khk, Vetepere k (1965)
Kui käsi liikmest ragises, oli rodi. Siin kasvab niisugune hea rohi: paksud laiad lehed ja väiksed nupsud all - rodirohi. Leht tehti katki. Seda pandi peale.

RKM II 194, 330 (14) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Narirohud kasvasid põllul maha jäänd tühja maa peal. Paksud lehed, väiksed mugulad all. Neid pannakse narile peale.

RKM II 203, 19 (4) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Nari. Musta siidipaela sisse teha korraga üheksa sõlme ja see pael ümber käe siduda. Rukki sees kasvavad narirohud: ümmargused mahlased lehed.

RKM II 203, 29 (56) < Kadrina khk. (1965)
Nari. Narirohtu seoti ümber.

RKM II 254, 451 (7) < Haljala khk. (1969)
Naistepuna - narirohi.
Nari - käsi ragiseb, tuleb see taim kõvaste ümmer panna ja marliga kinni siduda.

RKM II 346, 112 (9) < Jüri khk., Patika k. (1980)
Kui käe sees nari on, pane talle nartsu sees kastanimune ümber, siis saab ruttu terveks.
(Nari - kämblaluu põletik.)

RKM II 351, 265 (11) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Nariks ööldi, kui kääranne üles-alla liigutamisel ragises ja valu oli. Randme ümmer siuti kastanimune villase rätikuga, hoiti soojas. Kui kastanimune ei old, määriti lapp paksu hapukoorega ja soojalt ümmer käärandme, lasti olla mitu pääva. Mõni pani ka küpsesibulast soojalt piale.

RKM II 381, 427 (9) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Nari.
Kui käes või jalas nari oli, pandi peale narirohtu. Hõõruti selle paksud lehed katki ja seoti narile peale. Selle taime kohalik nimetus oli narirohi, kirjakeeles suur kukehari (Sedum maximum).

RKM II 382, 262 (16) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Nari oli põhiliselt käterandmete haigus, mille tunnuseks oli paistetus, valutundlikkus ja käe liigutamisel rudin. Ühed kasutasid käele soojavee vanne ja kummelimähiseid, teised kasutasid nõidumist ja muid võtteid. /---/

RKM II 409, 17 (6) < Tallinn (1988)
Nari ravib kesapõllul kasvav paksu mahlaste lehtega narirohi, kollase õitega, ja villane ese silgusoolveesse kasta ja haige kohale panna ja kuivades jälle uuesti kasta.

RKM II 433, 416 (26) < Nissi khk., Siimika k., Mäe t. < Tallinn (1990)
Õla ja käe sees oli nari. Naabriperenaine oli, tal kõik käed ragisesid. Paiselehti ja mis nad peale panid.

RKM II 447, 455/6 (18) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Narilill on, kui nari käes on, pani peale.

RKM II 459, 162 (37) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Narirohi on nisukene, luhas kasvab. Lehed krõdisevad ja see vars krõdiseb, rohi kasvab nisukene. Tal on kaunis jäme vars ja paksud lehed.

RKM II 460, 9 (16) < Tomski obl., Kaseküla k. < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Kui nari jäi kätte. Siis olid kohe ühed narirohud. Ühed paksud roosad õied on. Rukki sees olid need. Siis jälle jäi ära.

RKM II 460, 330 (24) < Tomski obl. (1993)
Nari, kui käes on nari. A vat Kaseküla luhas on rohtu. Roosa õitega, narirohi öeldi, Nii kui kätte võtad, krudiseb. Panevad piale ja seuvad kinni ja peab tegema käe terveks.

KKI 8, 433 (350) < Kuusalu khk., Mäepea k., Saare t. (1948)
Kui nari kääs oli, siis pandi kammelja nahka peale. Põllul kasvasid ühed paksud rodisevad narirohud.

Vilbaste, TN 11, 4f < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Galium verum - narrarohi (arstimiseks narra vastu), roosirohi.

Vilbaste, TN 1, 481 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Rodirohi [? Sedum maximum]. Kui käes rodi, siis ümber siduda.

Vilbaste, TN 1, 616 (7) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Soonerohi: armastab vesises maas kasvada. Kasvab pikki maad edasi. Peened pikad lehed. Soonerohi on venimise vastu ja nari vastu. Keeta rohud ära ja veekompressid.

Vilbaste, TN 1, 712a < Soome, Kabböle k. (eestlaste kaluriküla soomes) < Kuusalu khk., Mohni saar ja Hara k. (1931)
Arstimiseks tarvitasid minu vanemad:
Narirohtu nari vastu, om ka väga hää vana haava peale, kui pigistada lehtede seest sahvti, see parandab ka nee haavad, mis tohtrirohud ei paranda.

Vilbaste, TN 1, 1009 (2) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Narirohi taotakse peeneks ja pannakse sinna kohta, kus nari on.

Vilbaste, TN 2, 458 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Narirohud tarvitatakse nari vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Narirohud - nari vastu.

Vilbaste, TN 7, 254 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Narirohtu tarvitati narihaiguse vastu. See haigus oli, kui liikmest nagisema hakkas. Tauti rohi katki ja pandi sinna kohta pääle, kus ragises.

Vilbaste, TN 7, 263 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Narirohed on nari vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (43) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Narirohud on nari vastu.

Vilbaste, TN 7, 265 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Narirohud on narihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 270 (44) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Narirohud nari vastu.

Vilbaste, TN 7, 727 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kui nari kätte läks, seoti narirohi käe ümber, see pidi aitama.

RKM I 19, 156 (228) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Nari vastu aitab narri (või nari) rohi [Sedum makordaimum]

ERA II 27, 120/1 (43) < Jõelähtme khk. ja v., Ihasalu k. (1930)
Nari läheb kätte, ragiseb ja rodiseb. Mõni paneb narirohtu peale, mõni paneb silku, mõni paneb soolvett peale. Soolvesi kisub sooned kokku, need on venind kangesti.

ERA II 16, 414 (29) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. (1929)
Naret või rodi arstiti nii: a) Kirstukaane vahel vaotati kolm korda, kus kaan kräuksus. b) Kus kaks puud üksteise vastu käisid, selle vahel arstiti. c) Aholuua pallad varastatakse ää ja seotakse senna ümmer. d) Punane lõng koa ümmer ja ühüssa sõlme sisse ja loetakse ühüssast üheni. e) Esimene poeglaps, see siis näris kolm korda.

H II 39, 325 (443) < Koeru khk., Vaali k. (1890)
Kolmas kunts:
Kui sest veel abi ei ole, siis mine metsa ja otsi kaks puud, mis teineteisega ühte on kasvanud, ja kui tuul neid puid liigutab, siis kriiksuvad. Siis pane see koht, kus nari sul kää sees on, sinna kahe puu vahele. Lase neid puid seda kohta, kus nari on, natukene pigistada ja hõeruda, siis kaob nari ära. Aga kui see koa ei aita, siis on juba nari kauaks arstimata jäänd ja siis piad kuppu sinna kohta laskma panna, kus nari on. Kupp kisub siis vee ihu pinna ja liikme vahelt välla ja käsi saab terveks ja nari kaob kohe ära.
Vana arstimise kunts.

H III 18, 686 (11) < Vigala khk., Päärdu v. (1895)
Kui nare käe sees on, siis seutakse haige koht kõvaste tõrvatud nööriga kinni.

H III 23, 779 (1) < Vigala khk., Päärdu k. (1895)
Kui nare käe sees on, siis seutakse haige koht kõvaste tõrvatud nööriga kinni.

ERA II 199, 488 (37) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938) Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Narirohtusi pandi siis, kui oli nari, nari piale.

H II 34, 772 (23) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Narirohi (jäneksemunnid), kidisevad nõndasama nagu nari (kida), on väga hää abi.
similia similibus curantur
Jooksja vastu hõeruda ja toorelt pääle panna.
Nari kaob ka, kui esimene poeglaps närib.

H II 37, 314 (3) < Jõhvi khk., Toila (1892)
Nari arstimisel närib sie haiget kõhta, kes esimine poiglaps on. Keski küsib viel, et: "Mis sa närid?" Närija vastab: "Närin nari!" Tõine ütleb jälle: "Näri ninda, et tervest saab." Närija vastab: "Seda Jumal ka tehkogi!"
Ka arstita narid ühe seltsi rohtodega mis põldudel kivide ümber armastab kasvada mööda maad, lehed piaaigu seda muadi kui tuaruasil Epheil/?/. Seda rohto kasteta tulise vie sisse ja hõõruta haiget kõhta, mis pia seda parandab.

RKM II 21, 105 (29) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Lepp. Kui käte sisse raske töögä nari löönd, siss olnd eä oht, pigistatud risti kasvand leppäde vahel aiget kohta. See pidand aitama. Lepä koorega värvitud vanaste lõnga.

H II 65, 678 (10) < Jüri khk. (1898)
Kui nari käes ehk jalgas on, siis valget haavapuu laastu peale panna, siis kaub ära.

ERA II 130, 289 (59) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. (1937)
Kidi. Seda lõugutati kahe puu vahel, mis teineteise vastu kiiksuvad.

RKM II 238, 63/4 (11) < Püha khk., Kaali k. (1967)
Kidi (Saaremaal „narr“) tekkis peamiselt käe labaliikmesse. Liigeses oli valu ja kui teise käega ületõmmati, siis krudises. Selle ravimiseks seoti vask kett ümber haige koha. Terveks pidi veel saama - kui minna metsa, otsida puud, mis tuulega teineteise vastu hõõruvad, krudisevad. Nende puude vahele tuli panna haige käsi ja lasta puudel pigistada või hõõruda. Kui seda tehti täiskuu ajal oli terveks saamine päris kindel.

ALS 1, 641 < Muhu khk., Muhu-Suur v., Rässa k., Luiskamaa t. (Grünthal) < Riste Grünthal, 57 a. (1928)
Kidi käes (valu käerandmes). Kidikätt lasti seal kus kaks puud üksteist hõõrusid seal nende puude vahel pigistada. Kidikäele seoti veel vaskkellaahelad (vasest ahelad) ümber.

H I 5, 212 (47) < Kaarma khk. < Pöide khk. (1894)
Haige käiga (mis liigutades kägised) tõsteti tühja maja põhja poolist nurka; ehk väänti põhja poolsete ukse sagarate vahel; ehk metsas puude vahel, mis üks teist õerusivad.

E 63047 (3) < Jämaja khk. (1928)
Kui narr käe sees on, siis tuleb käsi kohe maripuu vahel pidada, mis kokku hõõruvad, siis kaduda narr ära.

ERA II 201, 260 (42) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k., Tõnu t. (1938)
Rogi vastu; kollane löga, leelis, mis kahe puu hõõrumise vahelt jooseb. Pääle määrida.

ERA II 201, 106 (72) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Rogi ähk narr. Siuti villane punane lõng ümber, ka vaskkett ehk vasktraat. Kus kaks puud teineteist hõõrusid sääl vahel lasti muljuda.