Rahvapärased taimenimetused
Narirohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik piimalill Euphorbia helioscopia
- harilik punand Fumaria officinalis
- kibe tulikas Ranunculus acris
- kurekell-ängelhein Thalictrum aquilegiifolium
- suur kukehari Sedum maximum
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 23, 346 (5) < Harju-Jaani khk., Kehra v. (1895)
Nari vastu.
a) Nari rohtu - kasvavad kesal (nagu kännud), kollased õied, paksud lehed, valged juured all kui kardulid, - võta pane narihaige koha peale, muidugi peab ümbert kinni siduma; b) silgusoolvett peale valada; c) kamelikala nahka peale (ümber) panna; d) kolm ühest kannust kasvava puu vahel murda, mille juures keagi teine inimene peab olema ja küsima: "Mis sa murrad?" - "Murran nari." - "Murra, murra, nõnna et äe kaub." - "Tühi päralt, kadugu!" ütleb murdja lõpeks. See kah pidada aitama.
H II 34, 772 (23) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Narirohi (jäneksemunnid), kidisevad nõndasama nagu nari (kida), on väga hää abi.
similia similibus curantur
Jooksja vastu hõeruda ja toorelt pääle panna.
Nari kaob ka, kui esimene poeglaps närib.
ERA II 18, 530 (22) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. (1929)
Nari (gen. nari) lõi käerandesse. Rodises. Põllul kasvasid paksude ja lühikeste lehtedega narirohud, neid pandi peale.
ERA II 20, 331 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. (1929)
Põllul kasvavad narirohud, nendega arstitakse nari.
ERA II 28, 706/7 (23) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Kanguristi k., Lassi t. < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Unnukse k. (1930)
Nari. Triikida ja närida läbi rädigu. - „Mis sa närid?“ - „Närin nari.“ - „Näri ninda, et tervest saab!“
Narirohud kasvavad väljal.
ERA II 31, 317 (1) < Jüri khk., Vaida v. (1930)
Nari arstitakse järgmiselt: korjatakse põllult rohtu, keda rahvas nimetab kuldimunadeks ehk narirohuks, võetakse selle rohu lehti ja mune, hõerutakse haiged kohta nendega, ja nari kadudagi ära.
ERA II 77, 265 (38) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Narirohud kasvavad, on kuuekäpilised, kollased õied peal, kasvavad põllu peal.
ERA II 125, 218 (43) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Narirohi on seesama mis maoajaja. Mõnelpool kutsutasse ka rodirohi. Seda pannasse pääle, kui nari käes on.
ERA II 167, 184 (91) < Järva-Madise khk. (1937)
Narirohi (Sedum maximum telephium) tarvitetakse nari vastu, hõõrudes.
RKM II 183, 12 (3) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Nari. Narirohud kasvavad peenardes juurvilja hulgas. Neid hõõruti katki ja pandi narile peale.
RKM II 194, 330 (14) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Narirohud kasvasid põllul maha jäänd tühja maa peal. Paksud lehed, väiksed mugulad all. Neid pannakse narile peale.
RKM II 203, 19 (4) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Nari. Musta siidipaela sisse teha korraga üheksa sõlme ja see pael ümber käe siduda. Rukki sees kasvavad narirohud: ümmargused mahlased lehed.
RKM II 203, 29 (56) < Kadrina khk. (1965)
Nari. Narirohtu seoti ümber.
RKM II 381, 85/6 (11) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Nari väi kidi raviti, seoti värviline punane villane lõng ümber, näiteks randme ümber ehk pandi narirohtu kompressiks peale. See taim kasvab harilikult kivide peal, on paksu lihava lehega, vanad inimesed kutsusivad seda narirohuks, tänapäev aga suureks kukeharjaks, mida tarvitatakse kiviktaimlas. Nari tekkis raskest pingutusest, see koht oli väga valutundlik, katsudes krudises, üteldi, laulab kui lind. Uuemal ajal tuntakse lihastepõletiku nime all.
RKM II 381, 427 (9) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Nari.
Kui käes või jalas nari oli, pandi peale narirohtu. Hõõruti selle paksud lehed katki ja seoti narile peale. Selle taime kohalik nimetus oli narirohi, kirjakeeles suur kukehari (Sedum maximum).
RKM II 409, 17 (6) < Tallinn (1988)
Nari ravib kesapõllul kasvav paksu mahlaste lehtega narirohi, kollase õitega, ja villane ese silgusoolveesse kasta ja haige kohale panna ja kuivades jälle uuesti kasta.
RKM II 459, 162 (37) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Narirohi on nisukene, luhas kasvab. Lehed krõdisevad ja see vars krõdiseb, rohi kasvab nisukene. Tal on kaunis jäme vars ja paksud lehed.
RKM II 460, 9 (16) < Tomski obl., Kaseküla k. < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Kui nari jäi kätte. Siis olid kohe ühed narirohud. Ühed paksud roosad õied on. Rukki sees olid need. Siis jälle jäi ära.
RKM II 460, 330 (24) < Tomski obl. (1993)
Nari, kui käes on nari. A vat Kaseküla luhas on rohtu. Roosa õitega, narirohi öeldi, Nii kui kätte võtad, krudiseb. Panevad piale ja seuvad kinni ja peab tegema käe terveks.
KKI 8, 433 (350) < Kuusalu khk., Mäepea k., Saare t. (1948)
Kui nari kääs oli, siis pandi kammelja nahka peale. Põllul kasvasid ühed paksud rodisevad narirohud.
Vilbaste, TN 1, 712a < Soome, Kabböle k. (eestlaste kaluriküla soomes) < Kuusalu khk., Mohni saar ja Hara k. (1931)
Arstimiseks tarvitasid minu vanemad:
Narirohtu nari vastu, om ka väga hää vana haava peale, kui pigistada lehtede seest sahvti, see parandab ka nee haavad, mis tohtrirohud ei paranda.
Vilbaste, TN 1, 1009 (2) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Narirohi taotakse peeneks ja pannakse sinna kohta, kus nari on.
Vilbaste, TN 2, 458 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Narirohud tarvitatakse nari vastu.
Vilbaste, TN 7, 251 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Narirohud - nari vastu.
Vilbaste, TN 7, 254 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Narirohtu tarvitati narihaiguse vastu. See haigus oli, kui liikmest nagisema hakkas. Tauti rohi katki ja pandi sinna kohta pääle, kus ragises.
Vilbaste, TN 7, 263 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Narirohed on nari vastu.
Vilbaste, TN 7, 264 (43) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Narirohud on nari vastu.
Vilbaste, TN 7, 265 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Narirohud on narihaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 270 (44) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Narirohud nari vastu.
Vilbaste, TN 7, 727 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kui nari kätte läks, seoti narirohi käe ümber, see pidi aitama.
RKM I 19, 156 (228) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Nari vastu aitab narri (või nari) rohi [Sedum makordaimum]
ERA II 27, 120/1 (43) < Jõelähtme khk. ja v., Ihasalu k. (1930)
Nari läheb kätte, ragiseb ja rodiseb. Mõni paneb narirohtu peale, mõni paneb silku, mõni paneb soolvett peale. Soolvesi kisub sooned kokku, need on venind kangesti.
ERA II 199, 488 (37) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938) Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Narirohtusi pandi siis, kui oli nari, nari piale.