Haiguste märksõnad

Higistamaajav

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

E 49746 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Vabarnamarja tee. Korja ilusid valmid vabarnamarju, kuivata ära, nii et nad ei kopita, siis saap sest tee, mis väga hää ja inemist higistama aeap.

EKS c, 62 (4b) < Viljandi khk. (1891)
[Rosaceae]
Geum rivale. Härjapää. Õienupud, mis enne lahtilöömist korjatakse, annavad hääd teed, mis higistama ajab, kui külmetanud on.

ERA II 27, 585 (9) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Higistama paneb kadakas, arnikas ja mädarõigas.

RKM II 49, 330 (12) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Orashein, mis kasvab kõrgetel liivastel kohtadel, selle juure tee ajab higistama ja ergutab neerusid.

RKM II 111, 127 (440) < Muhu khk., Linnuse II k., Kase t. (1961)
Nurmenuku õitest keedetud teed juuakse külmetuste korral, see paneb higistama.

RKM II 169, 399 (508a) < Sangaste khk. (1963)
Kuulus ravitaim takjas.
Lehtede tee ajab higistama, kusele, ravib kõhupuhutust, kõhupõlendikku, kõhu paiseid.

RKM II 175, 145 (25) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Köömnetee on, kui väljas külma saand, viina sisse panna, võtab higistama, annab kohe tagasi. Ma käisi linnas müümas.

RKM II 269, 246/7 (209) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kui lõhmuse äitsva, siss tuleb korjata nende äitsmit ja kuivatada. Siss neid äitsmit hoida, parem om, kui om mõni kindel anum, kus neid hää hoida om. Siss kui külmetanu oled, siss noist äitsmist tuleb tii kiita, parem om, kui seda tiid enne magamaminekut hästi kuumalt juvva; siss ajab higistama ja küha kaob ära.

RKM II 357, 109 (133) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Arstiti peaasjalikult maarohtudega. Igal suvel korjati arstirohutaimi. Pärnaõied, kuivatatud vaarikad ja vaarikakeedis olid külmetamise puhul higistamapanevad vahendid.

RKM II 362, 137 (6) < Otepää khk., Koorvere k. < Rõngu khk., Uderna (1982)
Vehvermentsi tee ajab higistama. Aias kasvavad.

RKM II 385, 36 (48d) < Tori khk., Levi k. (1985)
Vaarikavarred.
Teena higistamist väljakutsuv vahend.

RKM II 396, 556 (74) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Vaarikatee paneb higistama.

RKM II 458, 302 (34) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Pärnaõied on rohkem raviks. Higistama ajab see tee, palaviku korral on hea. Hea mahl, teda võid muidu ka juua.

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Vaarikavarre tee - higistama ajav vahend külmetushaiguste korral.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Pärnaõie tee - higistama ajav vahend külmetushaiguse korral, ka köha, kopsu limastuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 704 (25) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Orashein. Tema juurikast valmistatud tee ajab kergesti higistama.

Vilbaste, TN 3, 712 (16 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Kummel (Matricania chamomilla L).] Kummelitee ajab higistama.

Vilbaste, TN 3, 715 (42) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Orashein. Juurikatee ajab higistama.

Vilbaste, TN 3, 715 (48) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Pärn. Ajab higistama ja on köha ja kopsulimasuse kõrvaldaja.

Vilbaste, TN 1, 570 (11), 510 (K7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kummeltee [kammeltee]. Müüakse ka apteegist. Ämmaemandad soovitavad „nurganaestel“ mõni päev seda juua. Ka juuakse seda teed külmetuse järel ja kergema kaelahaiguse (kurguhaiguse) puhul külmetuse järel, et higistamist tekitada.

Vilbaste, TN 1, 700 (66) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Teekummel (Matricaria chamomilla). Kommel (Jaani, Saaremaa). Kommeliõitest teed joodakse Jaani kihelkonnas sagedasti kui kergesti kättesaadavat, sest kommeleid kasvab seal külluses, ka tarvitatakse kommeliteed külmetuse puhul ja higistama ajamiseks haiguste puhul.

Vilbaste, TN 1, 794 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Pärn (Tilia cordata L.). Niinepuu. Tee õitest higistamapaneku vahendina külmetamise ja köha puhul.

Vilbaste, TN 2, 305 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Higistama panevad rohud: pärnaõied, vaarmarja varred.

Vilbaste, TN 2, 358 (4) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Kui inimene oli ennast külmetanud ja tahtis higistamisega terveks saada, siis joodi niineõite teed.

Vilbaste, TN 2, 387/8 (1, 2) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Juba vanal ajal tundsid eestlased taimi ja kasutasid neid mitmeks otstarbeks. Nii näiteks tunti arstirohutaimi, millest rohtusi valmistati. Esiotsa valmistasid igaüks omale rohte ja talveõhtutel, kui tuul toa taga tammikus mühises, andis vanaema kedrates oma ümberistuvatele lastele õpetusi ja teadmisi edasi. Aga et inimestel, kes päev otsa rasket tööd olid teinud, selleks aega üle ei jäänud, siis hakkasid üksikud inimesed endid sellest elatama. Nad käisid mööda küla ja arstisid haigeid. Et aga asja salapärasemaks teha, lugesid nad sõnu peale ja kui haige siis terveks sai, arvasid inimesed, et ka sõnadest on suur abi, ja viimaks hakkasid arstid isegi seda uskuma ja sõnade lugemine sai tähtsaks toiminguks arstimise juures. Kui aga rahvas sai rohkem haritud, ei uskunud nad enam oma arstide rohtudesse ega sõnadesse ammugi ja nii suri isa, viies teadmised enesega ühes mulla alla, sest ta ei usaldanud neid pojale rääkida, kartes, et see teda naerab ja pilkab ta arvamiste pärast. Sedasi kadusid aegade jooksul tundmaõpitud rohud ja taimed igaviku rüppe, kus neid keegi tagasi ei saa tuua.
Toodi välismaalt rohtusid kalli raha eest ja usuti, et need aitavad, aga inimesed ei võinud arvatagi, et need rohud on valmistatud samadest rohtudest, mida tarvitasid meie arstid.
Nüüd teab sellest rohtude valmistamisest rääkida mõni vana eideke.
Kuna surm juba vanasti oli inimestele olnud ähvardavaks tondiks, siis otsiti ka tema vastu hoolega rohtu.
Taimedest on valmistatud palju rohte. Mina olen neist kuulnud järgmisi.
Raudrohi kasvab põllupeenardel, kõvad varred ja valged õied. Varred ühes õitega tehti teeks ja tarvitati rinnahaiguse vastu ja higistama ajamiseks.

Vilbaste, TN 2, 394 (5) < Hageri khk., Hageri (1933)
Mitme haiguse vastu on pärnaõied. Neid korjatakse parajal õitsemise ajal ja õied kuivatatakse ära ning keedetakse teeks. Seda teed tarvitatakse higistamise tarvis.

Vilbaste, TN 2, 450 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Raudreiarohi.
Raudreia õitest tehti teed. Raudreia tee oli hää külmetuse vastu ja ajas higistama.

Vilbaste, TN 2, 682 (5) < Räpina khk. (1930)
Teekummelt rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana.

Vilbaste, TN 2, 688 (4) < Räpina khk. (1930)
Pärnaõisi tarvitati teena külmetuse vastu, millega haige higistama aeti.

Vilbaste, TN 2, 691 (2) < Räpina khk. (1930)
Siis veel teekummelit tarvitatakse higistamise tekitajana.

Vilbaste, TN 2, 707 (2) < Räpina khk. (1930)
Lõhmuseõitest valmistatud teed tarvitatakse higistamiseks,

Vilbaste, TN 7, 145 (1) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Taimede kasutamine endisel ajal (praegu).
Vanarahvas juba mõistis hoolitseda oma tervise eest hästi. Arstirohte siis veel niipalju ei tuntud kui nüüd, ja võib-olla, et üldse ei tuntud. Siis, vanal ajal, peeti arstirohtudeks mitmesuguseid taimi, mis kasvasid põllul või metsas. Suvel, kui kõigil oli neid võimalik kätte saada, siis korjati ja kuivatati neid, et siis võtta oleks, kui tarvis. Iga rohi, mis kasvas põllul või mujal, teati ta nime ja ka teati, mis haiguseks teda tarvis on. Nüüdse aja inimesed aga enam ei tea niipalju, see on juba neile seljataha jäänud. Võib-olla, et mõned vanad külaeided teavad sellest midagi jutustada. Siis usuti ka nõidadesse. Neid rohte nõiad ja külatargad aitasid ka tõendada. Kui mõnele loomale rohtu anti, siis pobiseti ikka sinna juure veel nõiasõnu, et ikka see rohi aitaks. Kui mõne haiguse vastu rohtu ei teatud, siis mindi ikka nõia või külatarga käest nõu küsima. Vahel rääkisid nad küll tõtt, kuid mitte alati. Nõiad ja külatargad oma tarkust ja saladust teistele ei avaldanud, sest see oleks nende leivapalukest vähendanud.
Õige palju rohte oli, mida tarvitati köha ja külmetuse vastu.
Liivatee õisi korjati suvel, kuivatati ja joodi nende teed. Seda kasutati siis, kui oli köha, ja see ajas hästi higistama. Ka tarvitati teda loomadele arstirohuna. Liivatee kasvab liivasel maal ja ta õied on lillad. Ka nüüdki kasutatakse liivateed.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ic) < Räpina khk. (1930)
Teekummeli teed tarvitati krampide rahustajana ja higistamise tekitajana.

Vilbaste, TN 7, 175 (9) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Teekummel - tema teed tarvitatakse rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana.

Vilbaste, TN 7, 261 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Liivatee - rabajuse ja külmetamise vastu, liivatee kuivatatakse ära ja keedetakse teed, see ajab veel keha higistama.

Vilbaste, TN 7, 448 (28) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teekummeli teed tarvitatakse krampide rahustajana ja higistamise tekitajana.

Vilbaste, TN 9, 312 (12) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Vabarnaõie (Rubus idaeus L.) tee ajab higistama.

Vilbaste, TN 9, 312 (13) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Ahtalehise pärna (Thilia parvifolia) õie tee meega ajab higistama.

Vilbaste, TN 9, 326 (20) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Mustasõstra (Ribes nigrum) keedise tee ajab higistama.

Vilbaste, TN 9, 348 (8) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Pärn - õitest tee paneb higistama, kaotab palaviku, annab söögiisu.

Vilbaste, TN 9, 489 (16) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Pärnaõied ravimtaimena. Palaviku puhul higistama ajava vahendina kasutati väga sageli pärnaõie teed. Mäletan, et Tormas kogusid pärnaõisi paljud perenaised. Ei teagi nimetada teist ravimtaime, mida niivõrd eelistati. Üks “traditsiooniline” kogumispaik oli Vaiatu külas Aia talu lähedal (endine mõisasüda ja mõisaaed), kus kasvas palju pärnasid.

Vilbaste, TN 9, 525 (1b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Köha] Pihlakaõied, teed palavalt juua, higistada.
Pihlakamarju söödi toorelt, tule peal küpsetatult, külmavõetult, kuivatatult teena, viinaleotises.

Vilbaste, TN 9, 541 (11) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Pärnaõie tee: üks peotäis teed ühes liitris keeta, õhtal juua külmetuse juures. Kange tee mõjub higiajavalt. Päeval soovitav lahjemat teed juua, parem enne voodi minekut.

Vilbaste, TN 7, 489 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Vahrakad. Vartest tehakse teed. Higistamiseks.

Vilbaste, TN 7, 584 (9) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Pärnaõite tee ajab higistama.

Vilbaste, TN 7, 607 (20) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Pärnaõiede tee ajab higistama.

Vilbaste, TN 7, 621 (20) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Teekummel - rahustaja krampide korral ja higistamise tekitaja.

Vilbaste, TN 7, 621 (21) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu õied - külmetumise vastu ja verepuhastaja neeruhaiguste korral, higistama ajamise vahendina.

Vilbaste, TN 10, 369 (35) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Vaarikavarred - metsikud, tee hästi kange, ajab tugevasti higistama.

RKM I 9, 381 (14) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

RKM I 12, 241 (41) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Pärna-, lõhmuseõie theed juua külmetuse puhul, ajab higistama.

RKM I 18, 180 < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Külmetuse puhul on tarvitatud higistama paneva vahendina vaarmarja (vaarika) teed.

Vilbaste, TN 5, 16 (2) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Köömne (Carum carvi) teed tarvitatakse higistama ajava abinõuna ja tarvitatakse külmetamise puhul. Mõned tunnevad teed kasuliku olevat kõhu lahtioleku korral. Tee peab laskma hästi tugevaks tõmbuda, parem ühes veega keeta.

Vilbaste, TN 5, 21 (a4) < Tartu l. (1934)
Vabarnaid ja mustesõstraid tarvitakse teena külmetuse puhul higistamise abinõuna.

Vilbaste, TN 5, 80 (1) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
Kodumaa sagedamad arstirohutaimed.
Teed.
Pärn: on meie sagedam pargi ilutaim. Tema õis on lennutiivaga varustatud. Neid õisi kogutakse juunis-juulis, kui nad täiel õiel, tee valmistamiseks; õitel on õige hea lõhn, mis tingitud õites erituvast kergesti lõhnavast õlist ja meest. Varjulises kohas kuivatatud pärnaõisi võib apteekidesse müüa. Rahvas tarvitab pärnateed tähtsa arstirohuna külmetumisel ja verepuhastajana neeruhaiguste puhul. Arstid pruugivad teda aga higistama ajamise vahendiks.

Vilbaste, TN 5, 80/1 (2) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Teekummel: kasvab haruldase taimena meie põldudel. Tema teed võib pruukida rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana. Saadaval apteekides. Meie võiksime teekummelit eduga kasvatada kui hoolealust taime.
Harilikult korjatakse meil teekummeli asemel lõhnava kummeli ehk ubinheina õienuppe, millel valged keelõied puuduvad. Lõhnav kummel kasvab tihti sõtkutud teedel ja õuedel. Lõhnaval kummelil puuduvad teekummeli arstimiomadused. Ekslik on teda korjata kummeliteena.

Vilbaste, TN 5, 102 (4) < Tartu l. (1933)
Pärna- ehk lõhmuseõie teed on siis hää juua, kui oled külmetanud, nii tuleb juua, et higistama hakkad.

Vilbaste, TN 5, 198 (30) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Orashain. Ajab higistama.

Vilbaste, TN 5, 198 (32) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Takjas. Kurgu kuristamiseks, ajab higistama, sammaspoolikute ja seedimisrikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1118 (6) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Vabarnaõie (Rubus idaeus L.) tee ajab higistama.

vaba

Vilbaste, TN 7, 1118 (8) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Pärn (Tilia cordata Mill) meega ajab higistama.

Vilbaste, TN 7, 1163 (56) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Pähn. Pärn. Tilia cordata Mill. Tilia parvifolia Ebrh. Õitest tehakse teed - higistamise vahend.

Vilbaste, TN 7, 1224 (20b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Õunalehe teed tarvitatakse higistama ajava vahendina.

Vilbaste, TN 7, 1224 (20c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Samaks [higistama ajava vahendina] tarvitatakse ka vaarikavarre ja palukavarre teed ning mustasõstra keedist palava teega.

ERA II 170, 691 (11) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Pärn. Tähtsust arstimisel omavad ta õied. Nendest keedetakse teed, mis ajab hästi higistama ja on sellepärast hääks arstimiks külmetushaiguste puhul. Kollakas pärnaõiemesi on nii hääks toiduks kui ka arstimiks.

ERA II 170, 695 (15) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

EFA II 1, 115/6 (83) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (1995)
Kolmekordne teehain kutsutas: siukse madala (ca 15 cm) puhma kasuse, valsstsireni õie omma. Ja tost saa väega hea tee. Ja see on hea võtta, kui oled külmetanud, no aevastad ja kurk on kibe ja temperatuur ja. See ajab higistama ja on vägade hää.

RKM II 376, 517 (6) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Vanarahvas oskas loodusest palju haiguste vastu saada. Pärnaõisi sai korjata ja talveks kuivatada ja nendest keedeti teed. Selleks sai vesi keema lasta ja kuivad pärnaõied sisse, siis veel vast minut keeda, siis muutus kangemaks. Seda teed oli hea juua palaviku puhul, ajas higistama, kui tulisena juua, ja siis teki alla kohe. Pärnaõie teed sai ka muidu igapäevases elus hea maitse pärast juua, joodi suhkruga.

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

KKI 69, 294 (28) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Pärnaõie tie on jälle köha vastu. Juuakse palavat tied. Ajab higistama.