Haiguste märksõnad

Raseduse vältimine

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus soovitakse vältida või katkestada rasedust.

Vanasti rasestumisvastaseid vahendeid ei olnud, aga rasestumist peeti vajalikuks ja oodati ainult juhul, kui naine oli abielus. Abieluväliselt sündinud lapsel oli elu väga raske, samuti nagu tema emalgi. Eriti trööstituks muutus noorte tütarlaste olukord, kui nad rasedaks jäid.
Samuti püüti uuest rasedusest hoiduda mõne aasta jooksul peale sünnitust.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERA II 207, 415 (70) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Raseduse eest hoitakse sedamoodi, tehakse saarelehevanni ja enne seda hõerutakse tugevaste.

RKM II 194, 86 (3) < Järva-Madise khk., Albu as., Kabeli koht (1965)
Oli üks naine, kes keetis sireliõisi abordi jaoks

RKM II 229, 664 (4) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Raseduse katkestamiseks võeti sisse kanget teelehe juure teed. See pani vered jooksma ja sai lahti. Pärast anti lepakäbi teed. Siis see pani jälle verejooksu kinni.

RKM II 372, 249/50 (4) < Pärnu l. < Saarde khk., Laiksaare v. (1984)
Annekollad mitme häda vastu.
Annekolladega suitsetamist pidas ka minu ema heaks rohuks ja seda on juba vanal ajal teatud ja tuntud, sest temast on juttu „Kalevipojas“ ka. Aga teda kasvab harva ja võib karukoldadega ära vahetada.
Meie emal oli alati väike nutsuke neid nõiarohte sahvris seina peal kuivamas, kust siis võeti, kui vaja tuli. Väga mürgine taim, leotisega pead pestes kadusid täied ja tappis tingudki ära. Olla teda ka raseduse katkestamiseks tarvitatud. /---/

Vilbaste, TN 10, 369 (53) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Hundisavad - tõin poisikesepõlves eidele. Eit käskis minema visata, väga „kihtised“ rohud. Pärimise peale ütles, et tüdrukud tapavad oma tittesid nendega.

RKM II 274, 290/1 (10a) < Lüganuse khk. (1970)
Tütrikulapsed.
Minu ämm ikke rääkis, et neiega old ikke tego, kui tahetud lahti saada. Mõni jätand elo sinne kaasa.
Õld siis ikke külatargad (eided), kääkatsujad, soolapuhujad, kaardipanijad, vee päält vahtijad, maarohtode kietajad, need kõik õld hävitäjäd.
Rohtode keitäjäd, nee old kõige kangemad, tooned metsast kiuhtisi rohtosi: näsäniinepuud, kuradikäppasi ja muid kiuhtise rohtosi. Neist keidetud vett ja joodetud abiõtsiajatele, minest poli õlid surred, tittetoomisel.

Vilbaste, TN 7, 1052/3 (1) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Tõriserohud - ka selle nime teatasin eelmine kord teile. Tõriserohtu korjati paastumaarjapäeva ja jüripäeva vahel. Tarvitati kui loomadel oli “võõra viga”, s.o. ei söö ega joo, tähendab kuri silm oli üle käinud. Siis kuivatati tõriserohud pliidil, muljuti puruks ja anti millegiga loomadele sisse. Kui tüdruk on poisi omale järele jooksma pannud ehk vastupidi, siis aitab jällegi tõriserohi. Minu ligidal Purtsa külas on vanaeit, kes paar aastat tagasi oma poja nii tüdruku järelt ära “võõrutas”, andes talle tubakat suitsetada, millesse tõriserohtu segatud. Kui tüdrukud tahavad rasedusest lahti saada (aborti teha), siis juuakse tõriserohu teed. Tehakse vahet suurte tõriserohtude vahel, mis meeste jaoks on, ja väikeste tõriserohu tuttide vahel, mis naistele tarvitatakse. Tõriserohi on tulnud nähtavasti sõnast “terise rohi” (siin Saaremaa murdes ei räägita mitte tervis, vaid öeldakse teris). Saaremaa Loona vallas on Tõrise küla, mille nimi on pärit sellest taimest, sest sääl on just maasi, millel need kasvavad.

Vilbaste, TN 7, 1173 (21) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Sookaela estrakt tiisikuse vastu ja ka abordi jaoks (Dr. Ostrov).

Vilbaste, TN 7, 1181 (80) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kullerkupp: keedis jahedalt, et rasedaks ei jää, pool teeklaasi.

Vilbaste, TN 7, 1182 (87) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Valge karikakar: keedis. Naised joovad abordi jaoks.

ERA II 193, 369 (9.1) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
[abortimine] Kanepuu orgiga torgitakse.

ERA II 193, 369 (9.3) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
[abortimine] Sibulakoore vett raseduse alul juua.

ERA II 193, 371 (9.11) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Räsna k. (1938)
[abortimine] Joodi hanetõve rohu teed, mis võttis vere lahti.

ERA II 193, 372 (9.13) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Anikvere k. (1938)
[abortimine] Istuda soojas vannis niikaua kui jaksab ja juua pärast seda liikvat, võib võtta ka kiniinpulbrit, juua kanget kummeliteed. Mõjub kuni kolme kuuni.

ERA II 193, 372/3 (9.16) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Anikvere k. (1938)
[abortimine] Juua üks klaas päevas maasapi (põldhumala, angervarte, Erythraea centaurium Pers.) teed.

ERA II 193, 373 (9.17) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Anikvere k. (1938)
[abortimine] Juuakse saialille (Calendula officinalis) ehk krõnkslille, rõngaslille keedist või tinktuuri (lehed ja õied 5-10 osa, viina 1 osale taimedele, soojas kohas seda segu seista lasta).

Vilbaste, TN 7, 1217 (13) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Tungalterad - loote hävitamiseks (süüa kuivalt mõni tera).

ERA II 193, 369 (110) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Rasedusest hoidumine] Loputada tuppe nõrga äädikalahusega ehk väike tükk sidrunit pärast sugulist läbikäimist asetada tuppe.

EFA I 7, 16/7 (37) < Püha khk., Reeküla k., Jaani t. (1995)
Üks mees Valjalas. Arstijaoskond oli Kaubil. Velskriks oli seal. Pidime koolid läbi käima, ma käisin kaasas, õpilased läbi vaatama. Õpetaja küsib, et kuidas nüüdsel ajal ka see aborditegemine käib. See on lihtne: viis liitrit leesikalehe teed tuleb teha ja juua, aga kusele ei tohi minna. Noh, ei jõua ju pidada. Sellepärast ongi, et loode upub pissi sisse ära. Tema oli ka selline anekdoodimees.

EFA I 19, 17 (32) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Tšebrets - nii on ta hea tsaid juua, a meesterahvale ei ole hea palju juua, et nendel ei ole hea siis oma tööd teha.

RKM II 216, 269 < Kose khk. (1966)
Peaaegu ükski naine ei katkestanud oma rasedust ja kui seda keegi tegi, et jõi nõiakolla keedist, mis teda öökima ajas kuni loode väljaheitmiseni, siis oli selline tark näitsik harukordne.

RKM II 2, 340 (37) < Kihelkonna khk., Kipi k. (1947)
Ärjavitsa tüüga arstiti tüdrukuid, et nee äi saa ennast vastu (rasedaks). Sellega löödi siis tüdrukuid kolm korda.