Haiguste märksõnad
Muhk
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse muhku, siiski enamasti põrutusmuhku. Kui on võimalik eristada, on teised “muhud” paigutatud “paise” märksõna alla.
Muhu nimetusega tähistati küllalt erinevaid haigusi: põrutus- või kukkumistraumaga kaasnevat muhku, kooljaluu sarnast vohandit, ka paiset ja koguni katku (Kõiva 1988).
Taimeravi kasutati peamiselt põrutusel saadud muhu raviks.
Ära lööma: vastu lööma. Kui juhtub midagi õnnetust, et pea ehk käsi, ehk mõni muu kondine kehaosa vastu löödakse, millegi kõva asja vasta; või midagi peale kukub; siis on esimene ravi aigetsaanud kohta terariistaga vajutada. - - RKM II 121, 227 (28) < Väike-Maarja - M. Priimets (1960/61)
Teiste muhkude korral oli oluline nende päritolu.
Külmkingamuhk - on niisugune ilma pääta (muhk) kasvaja, koeranaela taoline. Seda peab saama külmkinga jälgedelt, ja ka kuri silm võib teise inimesele muhud selga teha. ERA II 40, 177 (4) < Reigi - E. Espenberg (1927)
Muhutõve kohta arvati, et see on ravimatu haigus, mis levis tuulega, ehk siis, et tegemist oli katkuga. Katku peeti ravimatuks haiguseks, selle pärast katku taimravi praktiliselt puudub.
Muhutõbi. Vanast oll üts väega halv haigus - muhutõbi. Kui inimene vai elläi sinna haigustõ jäi, see pidi koolma. Tuu haigus oll väega kergehe nakahtuv. Vahel kandsõ tuud haigust tuul edesi. Läts talost tallu, külast küllä. - - ERA II 186, 32 (12) < Rõuge - L. Raudsepp (1938)
60 a. tagasi ollu muhutõbi. Haanin koolu 15-20 inimest päevas. Kui muhk lahki lännu, sis koolu. ERA II 26, 71 (12) < Rõuge - H. Tampere (1930)
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H III 18, 57 (26) < Paide khk. (1894)
Kui kasepahaga kolm neljapäeva õhtud järgmööda kasvjaid, muhkusi, narisi ja kahepoolseid vaotab, siis peavad nad ära kaduma.
E 50374 (45) < Põltsamaa khk. (1917)
Kui mõni muhk tekkib siis peab seda kasepahaga hõõruma, siis kaob ta ära.
ERA II 125, 219 (47) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Muhu vasta aitab raudnõges. Teha raudnõgesest, leivataignast ja äädikapiiritusest plaaster ja pääle panna.
RKM II 14, 50 (120) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Muhud ehk paised kutsuti. Panti pääle paiselehte ja võid, pekiliha kah, seni kui juuksma hakkas, sie jahutas. Pigista ei või, jookseb ise vällä.
Vilbaste, TN 7, 478i < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Teelehti pandi vana haigete ja muhkude peale.
Vilbaste, TN 7, 642 (9) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Paiselehed muhurohuks.
RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.