Haiguste märksõnad
Pind
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 113, 588 (22) < Saarde khk. (1930)
Piste küüne all on arstitav, kui kasetohu likkega saab haava määritud (likke = märg, niiske).
ERA II 113, 593 (46) < Saarde khk. (1932)
On pind kusagile sisse läinud, kas käe ehk jala sisse, siis tuleb sinna kohta pääle panna kuuse-hapusseid (need on noored kuusekasvud), hapused oma mahla abil kisuvad pinnu väljapoole, nii et pärast siis võimalusi leidub pindu lõpulikult välja tõmmata.
ERA II 174, 20 (3a) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Ku määne umbõ palanu vai tsusat, sis pandas pänulite lehti kohopiimäga pääle.
ERA II 193, 596 (57.13) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tamsi k. (1938)
Sibula ja soola segu aitas mädanemise, nikastuse, umbekasvanu ja pinnu korral.
ERA II 292, 423 (51) < Tallinn l. (1941)
Pind võeti välja kas küüntega, noaga, sügavamalt nõelaga, vajaduse korral leigati ka nahk katki, kui muidu kätte ei saand. Oli väljas, siis piigisteti vähe verd välja, veike pind, siis jäi niisamate, kui oli suur, siis suvel pandi peale teetiteleht, silgunahk, sulavõid ehk kusi peale, hülgerasv kisub ka pinna välja.
ERA II 1, 810 (2) < Tallinn l. (1928)
Kui on puupind läind ihu sisse, siis tule see hõlpsalt välja, kui võetakse pähklituum, näritakse suus purule ja pannakse see puru selle koha peale, kus pind sees on. See puru kiskuda pinna peagi ihu seest välja.
ERA II 183, 21 (9) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1938)
Kui kuhugi pind läks ja kättä ei saand, siis pandi päälä mageda võid ja mageda sealiha ja leivapuru, taigina ja teedite lehti.
RKM II 111, 119 (399) < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Sõrm hakkas alt valvama - ork läks sõrme ja pärast veel kalarasv pääses haava sisse. Õpetati peale panna musta lepa lehti, ühtelugu vahetada. Varsti paraneb.
RKM II 249, 571/2 (939) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Pinnu arstimine.
/---/ Kui pind läks nii sügavale, et seda kätte ei saanud, siis kui ta juba valutama hakkas, pandi haige koha peale kas küpsetatud tuline sibulatükk ehk rukileiva tainast, mis hästi hapnend oli, millele juurde segati mett ja soolast võid, seoti hoolega kinni ja hoiti nii kaua, kui haige koht tõmbas valgeks ja pehmeks, siis torgati peenikene nõel selle koha pealt nahast läbi ja leigati terava nuaga altpoolt nõela valge naha tükk ära, aga hästi ettevaatlikult, et nuga veresse ei puutunud. Siis pigistati mäda ja pind välja. Peale selle pandi haige koha peale õhukene soolase seapeki tükk ehk soolast võid ja paari päeva pärast oli haige koht terve.
RKM II 373, 609 (93) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui haav oli sõrmes või jalga sai astutud ork, siis haav paranes kiiresti, kui sai kaalileht peale panna ja alles siis riidelapiga kinni siduda. Kaalileht aidanud põletikku ära hoida.
RKM II 375, 164/5 (40) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui pind läks sõrme või jalga ja pinnuots veel paistis, siis sai pindu kergesti kätte küüne ja sõrme abil tõmmates või võeti nuga appi. Selleks asetati noatera pinnuotsa vastu ja teinepoolt suruti küünega vastu ja nii tõmmates tuli pind välja, vähemalt kõvapuiduline pind tuli ilusti välja. Aga kui näiteks küüne alla läks pehkinud puidust pind, ei saanud seda muidu kätte, kui tuli terava noaga osa küünest ära lõigata. Siis sai alles lõpuosa kaugemalt kätte. Väljavõetud pinnuhaava sisse tuli viina panna, see hävitas pisikuid. Kui aga sõrmeküünealune hakkas mädanema, tuli seda ravida näiteks küpsesibulaga nagu paise puhul. Ka soolapekk aitas häda vastu.
RKM II 375, 321 (53) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kui pind läks küüne alla või muidu pehmesse lihasse, siis võeti see teravaotsalise nõelaga välja. Kui aga pind oli pehme, näiteks oli kõdunenud puidust, siis ei saanud lõpuosa pinnust kuidagi kätte. Sel juhul hakkas paratamatult see koht mädanema. Siis oli sobiv küpsesibulat peale panna, koos mädaga tulid ka pinnujäätmed välja. Küpsesibul alandas valu, kiirendas paranemist. Kuni haige koht polnud veel terve, tuli hoiduda selle pesemisest. Muidu oleks mädanemise hullemaks ajanud.
RKM II 381, 73/8 (6)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
/---/ Mina isiklikult tarvitan ainult kahte ravimit haavale, see on liha soolvesi ja toores sibul. /---/ Ja toorest sibulat tarvitan nende haavadele, kas astun naela jalga või pind läheb kätte. Valan algul soolveega üle ja kui valutama hakkab, haav läheb kinni, siis seon toore sibula lõigu peale. See puhastab haava ära ja möödub kõik normaalselt. Seega pole ma ühegi haava pärast arsti juures käinud ja pole ka ükski haav pahaks läinud.
RKM II 383, 173/6 (8)a < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Pind sõrmes.
/---/ Küpsetatud sibul aitab vahest ka kiiremat paranemist. Sibula peab koorega kohe pliidi all süte sees küpseks laskma küpseda. Siis selle musta koore võtame kohe ümbert ära ja sisu paneme haige kohale peale.
RKM II 383, 173/6 (8)b < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
[Pind sõrmes.]
Selleks valuabinõuks on veel kodus keedetud plaaster ka just eriti hea. Noh, see plaaster kiirendab seda mäda valmimist ja kui mäda välja tuleb, eks siis haav paraneb kiiresti ka. Plaastri valmistamiseks peab olema kuusevaiku, pisut vaha ja mett ka. Need ained panna kuhugile plekk-karpi ja pliidile pisut aega keema. Eks keemise ajal peab puupulgaga ikka aeg-ajalt plaastert segama ka. See plaaster aitab. Kui plaaster juba tükk aega keenud, võta pliidilt ja kata kaanega. Seismiseks, hoiuks, sobib selle karbile kõige rohkem köögikapialune. Seda kodust plaastert küll hoiti juba vanasti varuks igas peres, häda võib tulla. Kuuse küljest vaik, laseb end pussi või kirve abil kergesti eraldada. Parem on muidugi vaiku otsida suvel. Vaik seisab tükkidena riknemata alal kusagil plekist topsikus, paberile kleepub aga tugevasti külge.
Selline plaaster parandab kõik mädanevad haavad. Kuusevaigul on haavandite parandajana üldse väga suur mõju. Kunagi mäletan, rääkis üks inimene, et tema astunud naela jalga. Auk jalas ja pidanud panema jalga kummisaapa, et minna kartulipõllule. Kummijalanõuga oleks aga naelaauk hoopis võinud saada mürgituse. Tema aga leidnud metsa äärest kuuse küljest säravat vaiku ja patsutanud augule siis seda paksult kohe peale. Õhtul ei ole jalg valutanud ja saabas olnud seest märg, nii oli vaik kõik halva naelaaugust välja kiskunud.
RKM II 384, 181 (48) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Pind küüne all.
Pandi küpsetatud sibulat ehk mageda võiga tehtud rukkileiva puru peale ja seoti sõrm kinni. Paar korda päevas vahetati, sest kuivas ära, andis oma rammu välja, nagu ema ütles. Ka hani loomirasva kasutati selleks otstarbeks.
RKM II 391, 426 (9) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Kui jala sees oli pind kasvama läinud või mõni muu põletik, pandi peale teelehti, mis terveks tegi.
H I 10, 196 (5) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Kui jala vai käe lahki ajad vai pind sisse lätt, nii et inämb kätte ei saa, sõs köüdä pääle vaiku, makõ tsiärasvaga är tambit, sõs jääs valu maha ja tuu kisk pinnu vällä.
ERA II 174, 20 (3b) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
[Ku määne umbõ palanu vai tsusat] Pehmendüsest pandas ka viil tatti (seeni) ja jänese nahka.
RKM II 375, 110/1 (57) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui pind läks küüne alla või liha sisse, võeti see välja nõela otsaga. Kui aga pind oli kõdunenud puidust, siis jäi pinnust osa sisse ja kindlasti hakkas see koht siis mädanema ja pinnujäätmed tulid välja koos mädaga. Haigele kohale võis paranemiseks panna kas soolapekki, küpsesibulat või rukkileivasisu nätsutatult. Kõik need ained tõmbasid valu ja paistetust vähemaks ja haige koht paranes kiiresti.
RKM II 101, 430 (73) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Seetesest. Kui pind sisse läheb, sis akkab seetima, kus karjalastel seetisid jalad sui läbi, risu ja roisu sees joosid loomadega, ikki läksid tirlimbaki, tirlimbaki! Seetesel soolast pekiliha pääl ja küpse sibul ästi soojalt; kui katti läheb, kuse topsi sisse, pese sellega. Egas käega põle tarvis: linane lupakas orgi otsa, sellega suditad (=pitseldad). Märkus: sudi on pintsel.