Haiguste märksõnad

Bronhiit

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

RKM II 380, 34 (62) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Üheksavägisel pidi olema üheksa „salaväge“ ja pidi aitama üheksa haiguse vastu. Üheksavägise keedist on kasutatud haavade, ohatiste parandamisel. Ka köha ja bronhiidi vastu pidi tee üheksavägise õitest aitama.

RKM II 383, 521 (6)a < Tallinn < Läänemaa (1985)
Mu isal oli krooniline bronhiit. Ta jõi kaseseemne teed, põdrasambla teed, mett piimaga. Köha vähenes. Hingata oli kergem.

RKM II 385, 497/20 (20)b < Saarde khk., Räisa k. (1985)
/---/ Bronhiiti raviti kuuma piima, mee ja soodaga, joodi teed vaarikakeedisega. Raviti ka sibula ja küüslauguga ning tärpentini sisaldava veeauru sissehingamisega.

RKM II 396, 618 (7) < Võnnu khk., Võõpste k. (1986)
Männikasvu droogi teed, auru ka - bronhiidi vastu, ega muud rohtu ei olegi.

RKM II 401, 292 (7) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Nõgesetee astmahaigusele, bronhiidile, köhale.

RKM II 414, 312/3 (13) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Soovaveski k. (1988)
Kalmus tehakse ka vanni. Raudnõgese juur, kalmus ja mädarõika juur ja põdrasammal. Seda tehakse ka vanni. On väga hea vann tuberkuloosi ja bronhiidi ja sellise vastu.

RKM II 431, 223 (10) < Kursi khk., Puurmani v., Jüriküla k. < vanemad Ingerimaalt (1989)
Bronhiit on mul krooniline ja röga ei ole sugugi, siis mul on paiselehe tee üks rohi.

RKM II 449, 2 (3) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Mati-matsiha, podorožnikud ja romaškad on bronhihaiguste vastu.
Mati-matsihal on pikergune leht, päeva pool roheline ja külm, allapäeva soe, valge ja pehme. Seda lehte korjavad augustikuus.

KKI 67, 178 (5d) < Jämaja khk., Mässa k., Jõepõllu t. (1976)
Raudreierohud - teed tehakse, ka bronhiidi vastu.

RKM I 23, 202 (16) < Urvaste khk., Kaika k. (1990)
Kartuliõied (lillad) - kroonilisele bronhiidile. Mõjub eriti, kui haigus on rohkem kopsudes.

Vilbaste, TN 7, 1189 (37) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Maarja kastehein (vormirohi): keedis kurgu ja bronhide katarride puhul.

RKM II 156, 258 (12) < Tori khk., Urumarja k., Kallaste t. (1963)
Tamme otsas kasvab sammal, pisikesed hallid narmad. Võtsin neid ja keetsin ja jõin ja mina ei ole sel talvel köhend. Kel kopsubronhiit on, sel saab tammesamblast abi.

RKM II 405, 229/30 (2) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Inimesel rinnad haiged, siis on võilille mesi küll hia rohi, tieb rinnad lahti.
Aah seda teha? Teha niimuodi. Korjata 200 võililleõit. Olgu ilusad õied, mis täitsa puhkend, aga ka mitte liiga, mis jo vanad. Vanad õied ei kõlba. Võililled liitri viega kiema panna. Kievad puol tundi, siis jahutata ja kurnada ja uuest kiema, hulka panna puol kilo suhkrut ja puol tielusikatäit sidrunihapet. Suhkru ja sidrunihappega kieta kakskümmend minutit. Siis muudab värvi, kohe nigu päris mesi. Kuumalt piab panema purki ja kuumalt kaaned piale ka. Sidrunihappe kristallide asemele võib pigistada mahla ka päris sidrunist, kui on sidrunid käepärast.
Võilille mesi on rohuks, kui on köha ja bronhiit või palavik ja gripp või muidu haiglane ja paha tunne. Sisse võetakse tielusikatäis korraga kolm korda päevas.