Haiguste märksõnad
Veresoonte lupjumine
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- jõhvikad
- jõhvikas
- kirburohi
- kõbjas
- küüslauk
- liivatee
- linnurohi
- mustikas
- mädarõigas
- nurmenukk
- palderjan
- pihlakas
- põldosi
- päevalill
- pärn
- sibul
- võilill
- kalmusejuur
- lauk
- linnutatar
- mais
- verehurmarohi
- pärm
- tatar
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
RKM II 169, 398/9 (507e) < Sangaste khk. (1963)
Kes sibulat tarvitanu, ei tunnud soonde lupjamist ega vererõhu haigust.
RKM II 159, 119/20 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Veresoonte lupjamine.
1 liiter jõhvikaid, 200 g mädarõigast ja 200 g küüslauku lasta läbi hakklihamasina. 1 spl täis 2 korda päevas enne sööki sisse võtta.
RKM II 362, 170 (33) < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Veresoone lubjanemise vastu ma võtan mustikavarre teed.
RKM II 380, 40 (96) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Maisi- ja päevalille õli pidavat vähendama veresoonte lupjumist. Üldiselt kasutatakse meil neid siiski vähe.
RKM II 385, 34 (47g) < Tori khk., Levi k. (1985)
Küüslauk - veresoonte lubjastuse ärahoidmiseks.
RKM II 400, 391/2 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kui kõrv oli lukus, puhus pilli ja nii edasi, seda peeti meil veresoonte lubjastumise tunnuseks, siis ei tohtinud süüa palju liha, suitsetada ega ka viina võtta.
Vanema võttis siis veega jooditinktuuri, ema aga sõi sibulat ja küüslauku. Joodi ka palderjani- ja pärnaõie teed (soojalt).
RKM II 429, 524 (15) < Kursi khk., Tõrve k. (1989)
Veresoonte lupjumise puhul oli hea võilille lehtedest tee.
RKM II 445, 730/1 (16) < Simuna khk., Kullissaare k., Kullissaare t. (1991)
Põldosi laiendab veresooni.
RKM II 447, 453 (5) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Tatar, tatraõied on rohuks. Laiendab veresooni, on veresoonte lupjumise vastu.
KKI 69, 342 (2) < Viru-Nigula khk., Laheküla k., Juurami < Viru-Nigula khk., Härjapea k. (1975)
Liivanõmmetie - vererõhu, veresoonte lupjamise, põiehaiguste vastu. Õisi korjavad.
KKI 2, 308/9 (10b) < Haljala khk. (1940)
Oli niinimetatud kõbjas, kasvab kase külles, kust on kask viga saand, enamasti kust on oks katki tõmmatud. Sellest tehti teed, mis on veresoonte lubjastuse vastu. /---/
Vilbaste, TN 7, 265 (32) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kirburohed on soonte lupjastuse vastu.
Vilbaste, TN 9, 321 (2) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Kalmus (Acorus calamus L.): juurte pulber veresoonte lubjastuse vastu.
Kalmusejuure mõstas puhtes, kuivatets vilun ärä, jahvatets peenikses ja sedä pulbert võets üits supilusikutäus egä pääle söögi. Jalutu hakkab jälle kõndme.
Vilbaste, TN 10, 369 (43) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Jõhvikamarja happe - veresoonte lupjamise vastu.
Vilbaste, TN 10, 369 (44) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Küislauk - veresoonte lupjamise vastu.
RKM I 9, 674 (h,1) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Veresoonte lupjumise vastu süüakse rohkesti küüslauku ja jõhvikaid.
RKM I 9, 674 (h,3) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Kasulik on ka ka pärmi juua suhkru ja sooja veega [? kõrge vererõhk, veresoonte lupjumine].
RKM I 18, 118/9 < Tallinn (1984)
Hiina homöopaatilise rohu retsept.
Raviomadused: puhastab veresooni rasvadest ja lupjuvatest sadestustest, skleroosist, aeglustunud tegevusest ja nii edasi. Kaob kohin kõrvust ja paraneb nägemine.
Koostis: hoolikalt puhastada ja pesta 350 grammi küüslauku ning ajada kahekordselt läbi hakkmasina. Kaaluda 200 grammi saadud massi (see tuleb võtta altpoolt, kus on enam mahla). Mass panna pudelisse ja valada üle 200 grammi 96-protsendilise piiritusega. Pudel sulgeda tihedalt korgiga ning panna pimedasse jahedasse kohta. Kümne päeva möödudes kurnata läbi tiheda riide, pigistades segust välja vedelikku. Jääk visata ära. Ravi võib alustada kahe-kolme päeva möödudes peale vedeliku seismist.
Ravi: segu on sissevõtmiseks alates ühest tilgast kuni 25 tilgani. Sisse tuleb võtta külma varem läbikeedetud piimaga (30-50 grammi) 3 korda päevas 30 minutit enne sööki järgmise skeemi kohaselt:
Hommikusöök-Lõunasöök-Õhtusöök. Päevad: 1 - 1 tilk, 2 tilka, 3 tilka. 2 - 4 tilka, 5 tilka,6 tilka. 3 - 7 tilka, 8 tilka, 9 tilka. 4 - 10 tilka, 11 tilka, 12 tilka. 5 - 13 tilka, 14 tilka, 15 tilka. 6 - 15 tilka, 14 tilka, 13 tilka. 7 - 12 tilka, 11 tilka, 10 tilka. 8 - 9 tilka, 8 tilka, 7 tilka. 9 - 6 tilka, 5 tilka, 4 tilka. 10 - 3 tilka, 2 tilka, 1 tilk. 11 - 25 tilka, 25 tilka, 25 tilka. 12 - 25 tilka, 25 tilka, 25 tilka.
Edasi jätkata 25 tilka 3 korda päevas, kuni segu on ära kasutatud. Ravikuuri korrata sama skeemi kohaselt viie aasta pärast.
RKM I 23, 202 (12) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Pihlakakeedis - veresoonte lubjastusele.
EFA I 101, 182 (16) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)
RKM II 338, 362 (38) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui veresooned lubjanevad, siis tuleb juua linnurohu teed - see kohe aitab. Linnurohi kasvab kõva mururohuna õues. On kitsaste lehtedega taim ja linnud nokivad nende seemneid.
RKM II 159, 231 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Verelupjamine. Liigesepõletik. Emakojavähk.
Korjati juunikuus verehurme koos juurtega. Kuivatati ära. Joodi 3 korda päevas ¾ teeklaasi peale sööki 1 nädal, siis tehti jällegi 1 nädal vaheaeg. Ravikuur kestis 4 kuud (kaasa arvatud vaheajad).
RKM II 283, 230 < Rakvere khk., Mariküla k. (1971)
Linnutatra tee on veresoonte lubjastuse vastu ja veresoonte laienemise vastu.
RKM II 283, 230/1 < Rakvere khk., Mariküla k. (1971)
Nurmenuku õie tee on veresoonte lubjastuse vastu.
RKM II 278, 92b < Suure-Jaani khk. (1970)
Küpse sibul vere lupjumise, paise ja muu rohi.