Haiguste märksõnad

Nutt

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse imiku või väikelapse nuttu või rahutust kui sümptomit ja ei ole viiteid nutu põhjusele.

Seda, et väikelapsed aeg-ajalt nutsid, ebaloomulikuks ei peetud (näiteks hammaste tulekul). Küll aga läks asi kahtlaseks kui see muutus süstemaatiliseks või kestis pikemat aega.
Arvati, et laps karjub venituse pärast, ka näiteks nabasööja pärast või et keegi on lapse “ära kaetanud” või et on nututaja peal (Grünthal 1924: 490).
Laps karjub, kui ta on end liialt venitanud. - - ERA II 193, 469 (1) < Põltsamaa - J. Lääts (1938)
Kui arvati, et laps karjub naba sööja pärast - - ERA II 193, 472 (14) < Põltsamaa - J. Lääts (1938)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 14, 597/8 (47) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa k., Vaiasaare t. (1892)
Kui veike laps karjub, siis lõikab ämmanaene iga kolme kadaka küljest kolm pulka ja paneb vee sisse, ja peseb selle veega last, siis laps ei pea karjuma enam.

H III 14, 618/9 (35) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa k., Vaiasaare t. (1892)
Kui veike laps karjub, siis lõigatakse kolme kadaka küljest kolm pulka (koku 9 pulka), siis pannakse need pulgad vee sisse keema ja siis pestakse selle veega last. Siis laps ei karju enam.

E XIV 19 (138) < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. - Matthias Johann Eisen < E. Kaarin
Laste nutmist ja karjumist kaotatakse, kui palderjani juurte teed keedetakse ja seda neile antakse juua.

ERA II 187, 281 (97) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. (1938)
Kui laps kangesti nutab, antakse lapsele kommelivett.

ERA II 193, 469 (24.1) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Laps karjub, kui ta on end liialt venitanud. Ravi: panna nabale tubakalehti, toomingakaabet.

ERA II 193, 473 (24.15) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Karjuvat last suitsetati nisujuure või linaseemne suitsuga.

ERA II 193, 474 (24.19) < Põltsamaa khk., Rutikvere k. (1938)
Karjuvale lapsele panna kõhule viina ja koirohu leotist, samuti toomingakaabet.

ERA II 201, 105 (67) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Nutmise vastu anti lastele kommeliteed.

RKM II 90, 359 (42) < Häädemeeste khk., Kägiste k. (1958)
Annekollad on igavesti suur rohe. Teste memm rääkis, nende tüdrik viitu võerutsel senna teise vanaema juure, nuttis, es pane suudki kinni. Vana Bärta pannu lapse tooli pääl istuma, tooli alt suitsetanu annekolladega - jusku piuga võttis nutu ära.

Vilbaste, TN 7, 262 (47) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Põierohud - väikestele lastele põiehaiguse vastu, kui nutavad ja rahutud on.

E 17412 (13) < Tõstamaa khk. (1895)
Kui laps palju nutab siis võetakse ristinurgast samblid ja suitsetakse.

Vilbaste, TN 7, 703 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Riisirohu tee. Õied tehakse teeks ning antakse lastele, kui lapsed palju nutavad, ta rahustab teda.

E 85167 (4) < Pärnu khk., Sauga v., Ridalepa k. (1933)
Lapse haiguse või karjumise puhul tuleb anda mooniteed, ja kui laps alla kuseb, siis anda tuhkpoolga teed.

ERA II 193, 496 (24.23) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
[kui laps karjub ja on ehmatanud] Anti juua mooniseemne teed.

EKS c, 52 (2a) < Vaivara khk., Kutterküla k. (1888)
Öö itkuks kutsutakse väikeste laste öösist karjumist. Seda arstitakse järgmiselt: üks vana köis pandakse vee sisse ja selle veega viheldakse last; pääle vihtlemist tõmmatakse last 3 korda läbi köie keeru; vesi visatakse maha ja köis pannakse oma paiga pääle tagasi.

RKM II 466, 521 (27) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Petker), s. 1932 (1994)
Kui krõža lapsel on, siis ka midagi räägiti. Tuomingakuort pandi piale, selle rohelist kaabet. Nabasse ta kõige rohkem lõi. Lapsed nutavad, aru ei saa.