Haiguste märksõnad
Läkaköha
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse läkaköha, läkatuseköha, läkatsköha, läkatisköha, läkatsiköha, läkatuse köha.
Läkaköhaks nimetati tugevat köha, mis pani läkastama. Peeti rohkem laste haiguseks.
Läkatuse-köha, läkats köha. “väga kange köha, mis läkastama paneb”. Lastel om läkatse köha, siis rinnust oid latse kinni, et ärä ei läkaste. - - AES < Karksi - L. Lepp (1932)
Läkaköha peeti ohtlikumaks kui tavalist köha, kuna arvati, et sellele võib järgneda surm.
Köha sugulaseks loeti “läkatav köha”, mida kardetavaks loeti, sest sellele arvati mõni kord järgnevad ka surm. ERA 134, 436 (21) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/36)
Haigus arvati pärinevat ka tuulest.
Läkatuse-köha tuli lapsile kevade, nagu vilud tuuled. - - KKI, WS < Kodavere - A. Univere (1941)
Vaata ka: köha.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- aaloe
- kadakas
- kaer
- kaetisrohi
- kaetusetee
- kail
- kannike
- kannikesed
- kartul
- karusammal
- kassirattad
- kollane karikakar
- krooklehed
- kukehari
- kukekellad
- kuusk
- lagritsajuured
- liivarohi
- liivatee
- mänd
- nurmenukk
- nõges
- paiseleht
- pihlakas
- põdrasammal
- pärn
- raudrohi
- sibul
- sinilill
- tamm
- mustad sõstrad
- taimenimetus tuvastamata
- üheksamaõied
- ristikhein
- hanijalg
- hobukastan
- nõmmeliivatee
- kadakarasv
- niinepuu
- põdrasarved
- karukell
- musta hõrakad
- hirvesammal
- krõmpskaunapuu
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 42, 187 (17a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Läkatusköha vastu lastele sinililletee.
ERA II 193, 506 (33.14) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Nõmavere k. (1938)
Läkaköha puhul anti põdrasamblateed. Oli sagedasi surmajuhtumeid.
ERA II 193, 510/1 (35.3) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Läkaköha vastu]
Hobukastani (Aesculus hippocastanum L.) lehtedest valmistatud viinaleotis.
ERA II 193, 511 (35.4) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Läkaköha vastu]
Tee, mis valmistatud kailudest (Ledum palustre L.).
ERA II 193, 511 (35.5) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Läkaköha vastu]
Kaetisrohu (nõmmeliivatee - Thymus serpyllum) tee.
ERA II 193, 511 (35.6) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Läkaköha vastu]
Põdrasamblatee.
ERA II 207, 442/3 (36a) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Laste köha vastu, kui on läkaköha, siis mustasõstralehe tee väga hea.
ERA II 285, 58/61 (3u) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Kopsupõletiku vastu on hea raud- ehk plekk-asi tuliseks teha, tõrva peale tilgutada, seda auru haigele nina alla panna sissehingamiseks on väga hea. Olen ise sellest abi saand, kui hingamine oli nii raske, et vaevalt veel kõõksuda sain.
Kadakarasva korjatakse, pannakse pudelisse, kork kõvaste kuusevaiguga pealt kinni, lähäb seistes rohekaks haljaks vedelikuks. Võetakse rinnahaiguse ja läkaköha vastu.
RKM II 52, 430 (154) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Krooklehest keedeti teed, eriti läkaköha ja veel 99 haiguse vastu.
RKM II 146, 380 (2) < Lüganuse khk., Piilse k. < Lüganuse khk., Lüganuse k. (1961/2)
Läkaköha.
Läkaköha vastu pandi üks kadakaoks katla, keedeti ja seda vett anti haigele juua. See pidi terveks tegema.
RKM II 194, 333 (22) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Üheksamaõied - kasvab pikk ja õis on mitmevärviline - need on läkaköha vastu.
RKM II 234, 351 (fii) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Nurmenuku tee väikeste laste läkaköha rohi.
RKM II 240, 290/1 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Köha oli kuiv ja lahtine. Kuiva köha nimetati ka kinniseks köhaks, see ajas köhatama, aga lahti ei saandud köhida. Lahtine köha oli rögaga. Tugeva köha liik oli läkatis, mis tugevate hoogudena tuleb. Kuuma liivarohu teed anti igal juhul, et pehmemaks ja lahtisemaks teeks.
RKM II 257, 406 < Palamuse khk. (1968)
Läkaköha. Sibulateed ja ristikheina õie teed joodi. Minu oma pojale aitas. Äkki ei tohi ära jääda, vaid pikkamisi, muidu mõjub kopsudesse.
RKM II 287, 115 (17) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Kadakamarja tee läkaköha korral.
RKM II 307, 473 (8) < Karula khk., Alaküla k., Võidu t. (1973)
Ristikheina sees kasvavad kollased karikakrad. Nende tee on läkaköha vastu.
RKM II 317, 81 (7) < Torma khk., Litsema k. < Laiuse khk., Kivijärve k. ja < Torma khk., Ookatku k. < Laiuse khk., Leedi k. (Peterson), s. 1898 ja Maria Saar, s. 1899 (1975)
Tädi õpetas, et kassirattad - vääntaim, pruunid varred, veiklased ümmargused lehed - on läkaköha vastu. Ema keetis piimaga, soojalt tuli juua. Läkaköhale see aitas küll. Tädi oli Palamuse köstri kasvandik.
RKM II 380, 37 (80) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Hanejalatee oli hea läkaköha ja astma vastu.
RKM II 383, 431 (55) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Läkaköha.
See on väga nakkav ja söödeti mett ja aaloed. Ma olin pooleaastaselt ja kardetud surevat. See on väga nakkav ja peab minema teise õhu sisse.
RKM II 385, 584 (6) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Läkaköha hakkas külmetusest, kestis 3-4 nädalat. Niiskel ajal kestis kauemini. Elukoha muutmisel olevat paranenud kergesti. Jõe äärest tuli minna metsa sisse elama. Männikasvudest tehtud teed anti juua.
Vilbaste, TN 3, 714/5 (40) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Nõmmeliivatee. Tee on läkatisköha vastu. Tee lapid pea ümber on peavalu vastu.
Vilbaste, TN 11, 148 (16) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Kaetusetee - palaviku, läkaköha, köha ja maohaiguste vastu.
Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pihlakaõied [Sorbus aucuparia]. Teena - köharohi, rinnahaigusele. Marjad teena - läkaköhale; rinnahaigusele.
Vilbaste, TN 1, 493 (2) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pihlakamarja siirup [Sorbus aucuparia] ja krõpskaunad [?] kokku keedetud - läkaköhale.
Vilbaste, TN 1, 805 (1 a) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Nõmmeliivatee (Thumus serpyllum L.). Liivatee. Tee vartest ja õitest ravimiks läkaköha vastu.
Vilbaste, TN 2, 270g < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Kannikesed - läkaköha vastu.
Vilbaste, TN 2, 274 (25) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kannikese teed - läkaköha, tiisikuse ja peavalu vastu.
Vilbaste, TN 2, 415 (6) < Jõhvi khk., Künnapõhja k. (1930)
Kannikesi tarvitatakse läkaköha arstimiseks.
Vilbaste, TN 7, 131 (13) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Läkaköha arstiti pihlakakoore veega. Seda joodi teena ja leotati selle vee sees ka jalgu.
Vilbaste, TN 7, 148 (9) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Läkaköha rohuks tarvitatakse kukeharju. Need kuivatatakse ära ning keedetakse ja juuakse teena. Neid taimi tarvitatakse inimese haiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 161 (If) < Räpina khk. (1930)
Ka tammekoore teed joodi läkastava köha ära arstimiseks.
Vilbaste, TN 7, 230 (2) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Kahrusamõl. Karusammalt tarvitatakse läkastava köhale.
Vilbaste, TN 7, 461/2 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Paiselehti kuivatati ja tehti teed, seda jõid, kes olid läkastavas köhas.
Vilbaste, TN 7, 463g < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Paiselehti kuivatatakse ja tehakse neist teed, seda joovad need, kes on läkastavas köhas.
Vilbaste, TN 9, 525 (2) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Läkaköha.
Hirvesammal, kasvab siin männimetsa all, keedeti, anti sooja piimaga lastele.
Kiviungrud, lagritsajuured, kasvab Viimsi metsas, kohtades, kus on raudkive, kivide otsas, lapsed närinud neid juuri. Viimsis piirivalve keeluala?
Vilbaste, TN 7, 489 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Pihlakaõie tee läkaköha arstimiseks.
Vilbaste, TN 7, 610 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Läkastuseköha vastu tarvitati loomulikul kujul süües mustaid sõstraid.
Vilbaste, TN 7, 659 (8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Niinepuu õied - läkatusköha rohi.
Vilbaste, TN 7, 659 (9) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kannikesed - läkatusköha rohi.
Vilbaste, TN 10, 42 (1) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Vähesed kukekellad. [(Sinised õied, kellukad) Väheste kukekellade teed tarvitatakse rahvaravimina läkaköha vastu. Samaks otstarbeks kasutatakse ka kartuliõie teed.]
RKM I 12, 256 (88) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kaeraõle theed tehti läkaköha pärast.
RKM I 35, 212 (3) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Kui tekib läkaköha, juua teed, kus on raudrohtu, nõgeseõisi (lehti) ja paiselehti (1 liitri kohta iga rohtu 1 supilusikatäis). Samal ajal viibida värske õhu käes ja suvel magada ruumis, kus ööselgi on aken lahti. Köha vaibub 3-4 nädala jooksul, ent võib veel hooti kesta ligemale aasta. Värske õhk ja viibimine kuuse- ja männimetsa all (seal on fütontsiide) mõjub tervistavalt. Siin kirjeldatud arstimisviis on mul läbi proovitud. Sel suvel haigestus mu tütrepoeg Joosep läkaköhasse ja nii teda sai ravitud. Algul arst andis ka ampitsilliini tablette.
Vilbaste, TN 7, 1024 (4) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Musta hõrakad - mustad sõstrad - kasutatakse läkaköha vastu.
Vilbaste, TN 7, 1255 (10) < Lääne-Nigula khk., Niibi-Nõmmküla (1934)
Erilise ravimisvahendina esineb veel rabakõrgustikel kasvav hall põdrasarvede taoline sammal, mida siinne rahvas kutsub “põdra sarvedeks”. Teda tarvitatakse sageli ka kaunistuse esemeina akende vahel talvel. Kuid oma tähtsuse omab ta arstirohuna läkaköhale. Selleks korjati eelmainitud sammalt rabalt, kuivatati seda päeva käes ning sellest kuivatisest tehti leotiskeedis, mis külmalt vähe tarretas, kuid ka külmalt joodi. See olla old kõige parim abinõu läkaköhale.
EFA II 36, 272 (37) < Paistu khk., Raasilla k. (2000)
Ma olin väikses peas läkaköhan. Papa tõi pärnakoort. Tehti teed, me saime terves.
EFA I 101, 180 (9) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Karukell (Pulsatilla pratensis) - tinktuuri (õied-lehed värskelt) võtta sisse süüfilise, läkaköha ja melanhoolia puhul. (Teave kuuldud 64 a naiselt (endine kooliõpetaja), Ahjal 1970 a.-l.)