Rahvapärased taimenimetused
Kassirattad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik kortsleht Alchemilla vulgaris
- harilik maajalg Glechoma hederacea
- harilik sinilill Hepatica nobilis
- ümaralehine kassinaeris Malva pusilla
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 42, 87 (10a ja b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Maaliste ravitsemiseks: 1) võeti kassirataste (maajalg - Glechoma hederacea L.) lehti ja hõeruti nendega maalisi; 2) kaabiti vanahõbedat sellele kohale maa piale, kust arvati haigus oleva saadud. Maalised tekkivad sellel kohal maa pial istudes, kus kohal maa hingab.
ERA II 42, 185 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Maastsaanuid (maalised) määritasse pialt kassiratta (kassiratas, kassirattad, kassiratta) salviga. Kassirattad hõerutasse peovahel katki ja määritasse sellega iga õhta (õhtul) pialt ära.
ERA II 196, 55 (645) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s.1859 (1937)
Ohatuse vastu on: Keedeti kassirattaid (taim) ja selle veega pesti ohatatud kohta. Pesti ka maavitsa veega.
RKM II 317, 81 (7) < Torma khk., Litsema k. < Laiuse khk., Kivijärve k. ja < Torma khk., Ookatku k. < Laiuse khk., Leedi k. (Peterson), s. 1898 ja Maria Saar, s. 1899 (1975)
Tädi õpetas, et kassirattad - vääntaim, pruunid varred, veiklased ümmargused lehed - on läkaköha vastu. Ema keetis piimaga, soojalt tuli juua. Läkaköhale see aitas küll. Tädi oli Palamuse köstri kasvandik.
RKM II 446, 555 (13) < Torma khk., Rääbise k. < Torma khk., Vaiatu k. (1991)
Oli palju ravimtaimesid.
Maavitsad või kassirattad, sellised sinised õiekesed ja ümarikud lehed. Minu ema keetis neid. Kui lapsed said maast vistrikud, kui mängisid, siis määriti.
Vilbaste, TN 11, 287 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Siis on üks roomav rohi, kasvab aedade ääres, pruuni varrega; väiksed ümarad lehed ja väiksed sinised õied. Rahvapärane nimetus on kassirattad. Aga kuda ta õige nimi on, ei tea.
Seda kassiratta vett keedeti ja määriti ihu peale, kui neskesed vistrikud aas ihu peale, mis sügelesid. Lastele tehti vanni, kui nesksed vistrikud aas. Ega need ei olnud mitte sügelised (vai lilled), vaid vistrikud.
Vilbaste, TN 11, 336 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Kassirattad. Kui ihu hirmsasti sügeleb, kui ei ole kärnasid, aga ikka sügeleb, siis võta aja jäärest kassirattaid ja nendega hõeru ja pese saunas. See võtab sügelemise ära.
Vilbaste, TN 11, 339 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Maast hinganud. Aitavad maavitsad ja kassirattad. Kasvavad, pikad varred on ja seal külles ümmargused lehed ja sinised väikesed õied külles. Neid hõigatakse kassirattad. Siis nendega hõerutakse.
Maavitsad keedetakse ja selle veega pestakse.
Haavad nagu villid. Nad suured villid ei ole. Nagu kärnad, nagu punane plaat, ise sügelevad hirmsasti.
Vahest ütlevad: maast-võtnud.
Vilbaste, TN 1, 603 (3) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Kassirattad ja tikutajanokad - maastsaanurohi.