Haiguste märksõnad

Vill

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: vill, villihaigus, sinivill; välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele teisele konkreetsele haigusele.

Villiks nimetati väga erinevaid haigusi. Kõige kardetavamaks peeti südame villi, mille korral võis sisuliselt tegu olla infarktiga (äkiline haigus, rabandus). Haigus tekkis äkiliselt, rabas inimese jalust ja lõppes tavaliselt surmaga. Enamasti oli vill sinist värvi mille järgi kutsuti seda sinivilliks.
Sinine vill, sinivill (suur paise, vill on pealt sinine, ei saa enam kuidagi terveks - Rei Heistesoo) - arvatavasti carbunculus, aga ka siberi katk (anthrax). Sinivilli on saksa keeles edasi antud sõnaga blaue Blatter (EÕS III, 1937). Sama haigust blaue Blatter samastab J.Kõpp (Laiuse kihelkonna ajalugu, Tartu, 1937, lk. 367 jj.) mustade rõugetega (Vilbaste 1993:92).
Näkk, näku - sinivill, mis tõmbab kuivaks ja paraneb - Rei Kidaste (Vilbaste 1993: 89).
Vill, villi (sinine vistrik, lööb kuski kehal kange valuga; kellel vill välja lööb, saab abi; kellel vill lööb sissepoole, see peab surema - Lüg) (Vilbaste 1993: 94).
‘Villisi’ on üheksat seltsi, nagu roosa, punane, must jne. Must vill on surmavill. Selle vastu rohtu ei ole. - - ERA II 6, 331 (41) < Rapla - R. Viidebaum (1928)
Vill oli äkline ja pooleldi teadmat aigus. Mingisugune vesirakk pidi tulema peale. - - mõnikord oli nii kange, et isegi surmaga lõppeda võis. Siis kui mõni äkiline surm oli, arvati et, mis see muud oli kui vill. - - RKM II 252, 544/5 (7) < Varbla - E. Tampere (1968)
Villhaigus. Sinine vistrik lööb kange valuga. - - Kellel vill välja lööb, see saab abi. Kellel sissepoole, see peab surema. ERA II 28, 117 (42) < Lüganuse - R. Põldmäe (1930)
Arvati, et villi põhjustajaks on külmetus või ehmatus.
Villiaigus tuleb külmetamisest ja ehmatamisest. Vill on 3 päeva ja 9 päeva on kõige viimane. Vill akkab igale poole. Mis on südame rabavus, just see äkiline vill. - - RKM II 14, 63/4 (156) < Jõhvi - L. Pedajas (1947)

Teise võimalusena oli tegemist tulevilliga (ohatisega suul). Selle kohta arvati, et see tekkivat sellest, kui tulle sülitada või kui keegi on ära nõidunud.
Tulevill. Ennamiste tuleb tulevill sellest uulde pääle, kui vahest tulde saab süllitatud. Sellest siis ka tuleb, et vanemad inimesed lapsi kangeste keelavad tulesse süllitada, et haiguse eest hoida. ERA II 146, 700 (26) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)
Kui inimene tuld liigutab ja sorgib sääl juures, siis ise teist inimest sandist taga räägib. Siis tuleb selle inimesele suule või suu pääle vill, kelle kohta sedasi räägiti. Sõuke uhatlemine mõjub alati teisele sandist. RKM II 6, 399 (17) < Pöide- A. Toomesalu (1946)

Eristati ka keele otsas esinevat villi.
On sõuke tule vill suus keele pääl. - - RKM II 6, 399 (18) < Pöide, Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomesalu (1946)
Tekivad sulle iseenesest, järsku, villid keele pääle, siis oled sa väga palju valetanud, mille trahviks need villid sulle on antud. H I 9, 196 (147) < Viljandi - A. Suurkask (1896)

Samas võis vill esineda ka suvalises kohas kehal.
Mu lapsel oli vill. Lõua alt paistetas üles, hing läks kinni. ERA II 27, 293 (10) < Nissi, Laitse, Aruküla
Vill lõi varba ehk sõrme. Valutas, punetas ja oli ka sinine. RKM II 162, 48 (14) < Kiviõli M. Kaasik (1963)

Vaata ka: rabandus.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 20, 537 (1) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Jumala nuhtlused.
Jumala nuhtlused langevad kolme jakku: a) rasked haigused, b) kordtõbed, d) kombe vastu eksimisest tullevad haigused.
Rasked haigused. Vill. a) Villi peal hoiti küpse sibulast, b) suii aeal panndi konn aiige koha peaale, suri üks ää vitti teine kohe jälle peaal ja nõnna edasi kuni konnad änam eii surnud, siis olnd ka aiigus taganemas.

H II 27, 274 (15) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Kui inimesel ehmatamisest vill on löönud, siis söögu ta sibulad magusaga ja joogu lahjat lõngaeli (vitriol) vett.

H II 34, 772 (26) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Villirohi villi vastu.

H II 65, 715 (4) < Jüri khk., Kurna k. (1898)
Kui vill on, siis tooreid herneid puruks närida ja seda puru peale panna, siis saab varsti terveks.

H IV 1, 341 (8) < Koeru khk., Ao k. (1889)
Villi vastu.
Lõngaeli (vitriol-õli) veega segatud, et aga hapu on, umbes 1/2 kortle osa sisse võtta. Püssirohi ja ka sibul aitavad.

H, Mapp, 953 (23) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Villi vastu on hea villimari, katki tehtud.

E 33475 (35) < Otepää khk. (1897)
[Vanatarkade rohukastikene.
Vanaaja rohud olid järgmised:] Villihaigusele: sool küpsetud sibulaga segatud peale panna.

E 39599 (2) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Kui kuskil kohal äkkiste kange valu tuleb ehk veike vill üles ajab, siis keedetakse villirohtu ja juuakse seda rohuvett mee ehk ka sukruga.
See rohi kasvab kõva heinamaal, 3 ja 4 tolli pikk, valged pissikesed õied külles.

E 56656 (1) < Tallinn l. (1926)
Kui inimesele vill lööb või kõhuvalu.
Villi vastu, kui kõhu sees on. Võtta sisse paras häidik, selle sisse lõigata peened sibularaasukesed, võtta sisse. Üks sibul tambitagu puruks riide vahel, kõhu peale panna rätiga.

RKM II 320, 137 (28) < Ridala khk., Vätse k., Jaagu t. (1976)
Villile pandi sooja kaerakotti peale. See tahtis haududa saada, siis lõi lahti.

E 56657/8 (3) < Tallinn l. (1926)
Kui vill käe ehk jala peale lööb ehk verekihvtitus, siis võtku võid ja kriidipulbrit, segagu segi, tehku niisugune plaaster. Pangu seda peale, aga enne peab häidigaveega haige koht alt ära pesema, niikaua peab seda plaastrit tarvitama, kui enam ei tule verist vedelikku ja hakkab veerest kinni kasuma. Siis ei aja enam üles, kui niiviisi saab tehtud, aga sel korral, kui pealt saab rohitsetud, siis peab sisse võtma häidikat ja sibulat. Häidik ja sibul ajab seest haiguse välja ja plaaster pealt parandab.

E 56672 (99) < Tallinn l. (1926)
Villi vastu küpse sibul ehk elus konn peale panna, nii kaua peal hoida, kui konn ära sureb.

E 83161 (7) < Tori khk. (1933)
Vill paranevat kiiresti, sidudes temale villirohu marju.

E, StK 34, 171 (18) < Kursi khk., Allnuka (1926)
Haavapuu vaht on vesivillide vasta.

E, StK 40, 264 (8) < Peetri khk. (1927)
Vesivillile tuleb peale panna küpse sibulast.

E, StK 40, 264/5 (9) < Peetri khk. (1927)
Kui sisemist villi arvatakse: süüa sibulast ja juua lõngaõli- vett.

EKS c, 48 (13) < Torma khk. (1892)
Villitõbi (= Miliubrand L.)
Haigus tuleb äkitselt kange valu ja oksendamisega, ühest kohast lööb ihu siniseks, väike vill tuleb nähtavale ja ka pea surm. Selle haiguse vastu antakse haigele rohkesti sibulat ja mett süüa, see peab terveks tegema.

EKS c, 75 (2) < Äksi khk. (1891)
[Boraginaceae]
Anchusa officinalis
Villirohi. Värskelt taim hõõruda ja siis villi pääle panna, andvat hääd abi.

ERM 23, 10/1 < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla (1920)
Sinine vill ehk surmavill inimestel - mõned pannud küpsesibulat pääle, tema arstinud lihtsamalt - pannud kupu.

ERA II 1, 535 (23) < Pühalepa khk., Kuri k. (1928)
Tuulepesa on hää villirohi, kui tuulest on villid. Keeda pesa ära ja pese veega.

ERA II 1, 557 (3) < Pühalepa khk. (1928)
Vill lei ka pääle. Villi oli kahte seltsi: punane vill ja sinivill. Villi vastu aitas taim haraliste lehtedega, üks mustjassinine mari keskpaigas. Selle taime lehti või mari pandi villi pääle.

ERA II 12, 298/9 (8) < Simuna khk., Lasinurme k., Raismiku t. (1928)
Kui vill on, pannakse pääle kartulitärklist, lambasitta ja villimarju. Need villimarjad olevat sinakad ja kasvavat metsas üksikult varre otsas.

ERA II 13, 150/1 (13) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. (1929)
Villi puhul antavat sisse sibulast, "lõngaeli", "kamperid".

ERA II 27, 392 (27) < Nissi khk., Varbola v., Jutapere k., Kärneli t. < Hageri khk., Kernu v. (1930)
Vill on vihastamisest ja ehmatamisest. Minul peog suri villi. Pisike, lööb punaseks, pisike nägu mädapea peal. Kui poeg ää suri, siis selgas oli nagu suur auk, kaks sõrme läks sisse. Tuuakse magusad (= mett) ja sibulast. Sibulast küpsetakse ja pannakse peale. Aapteegist tuuakse rohtu.

ERA II 27, 548 (47) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk., Vasalemma k. (1930)
Sibulas ja lõngaeli on veel villi rohud.

ERA II 28, 117 (42) < Lüganuse khk., Püssi v., Liimala k., Kullerkupu t. (1930)
Villihaigus. Sinine vistrik lööb kange valuga. Villipujukad kasvavad tee ääres, peene lehtedega, marjadega. Keedeti neid, vett joodi. Kellel vill välja lööb, see saab abi. Kellel sissepoole, see peab surema.

ERA II 28, 547/8 (67) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Letipää k., Uulmanni t. (1930)
Vill on jälle, lööb kätte voi kuhugi mujale. Päält on sinine. Minul oli sormes. Selle vasta rohtu ma ei teadand. Üks kaupmees opedas: pane küpse sibulid pääle, see on hüva rohi.

ERA II 28, 608 (38) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Vill ajab äkiste sorme jämedast. Panna tulist sibula pääle.

ERA II 29, 737 (4) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Vill. Villil pole muud midagid tarvisend, kut veta käde, pista katki ja pane villileht pääle.

ERA II 29, 737 (5) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Näkuvill. Näkuvillile pantaks näkulehed pääle ehk valget kalingid või kriiti.

ERA II 32, 459/60 (31) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja v., Raeküla k. (1931)
Mis haigus on vill?
Vill lööb jala siniseks. Külmetamisest tuleb. Tema vastu pole muud kui sibulat, linnumagusat, see lööb ta välja ihu seest. Ja viina võtta sel ajal ei tohi. Kui viina võtad, oled kohe surnud.

ERA II 36, 500 (43) < Pilistvere khk., Imavere v., Käsukonna as. < Pilistvere khk., Tammeküla k. (1931)
Vill - äkiline haigus, ajab oksele. Antakse sibulast ja äädikast. Kui vill südamesse lööb, suretab ära.

ERA II 37, 65 (68)a < Jõhvi khk., Järve v., Kukuruse k., Joorami t. (1931)
Villile on sibul hää.

ERA II 37, 65 (68)b < Jõhvi khk., Järve v., Kukuruse k., Joorami t. (1931)
[vill] Iseäranis hääd on aga hallid pujukad, nendega haududa.

ERA II 37, 94/5 (50) < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k., Otsa t. (1931)
Vill. Kui inimese ihust lööb üles üks sinine plekk, see teeb valu. Arstitud: villirohod niiskesed, keida neid ja anna juua, pane rohod sinna villi pääle. Seapekki ka sinna peale pane.

ERA II 37, 603/4 (52a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve v., Võrme k. vanadekodu < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kiikla k. (1931)
Vill veeb surma inimese. Ajab ühe sinise rakku üles ja teeb hirmus valu. Sellele, öeldakse, kasvavad väljas kõrged hallid, öeldakse jumikad või villirohud, seda keidetakse, antakse sisse juua.

ERA II 37, 603/4 (52b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve v., Võrme k. vanadekodu < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kiikla k. (1931)
[Vill veeb surma inimese. Ajab ühe sinise rakku üles ja teeb hirmus valu.]
Sibulat pannakse peale.

ERA II 37, 604 (54) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve v., Võrme k. vanadekodu < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kiikla k. (1931)
Minu mehel oli vist südamevill. Kui südamesse hakkab, siis peab heinputke juuri keitama ja sibulaid keedetud piimaga, arstirohud ei aita. Südamest lööb läbi, siis inimene läheb sinisest.

ERA II 38, 327 (7) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja < Väike-Maarja khk., Vao v., Äntu k. (1931)
Kui oli villihaigus, siis anti lambasitta ja hiiresitta, lõngaeli, sibulad ja magusad.

ERA II 38, 641/2 (26) < Vaivara khk., Peetri v., Udria vaestemaja < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atslama k. (1931)
Vill on hakkav, lööb kätte või jalga üks sinine rakk, hakkab valu tegema. Potisinist värvi pandi, sibula, linnumagusat ja kaalilehte, need olid endised rohod.

ERA II 38, 672/3 (21) < Vaivara khk., Vaivara v., Perjatsi k., Jõgeotste t. < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. (1931)
Villi - lööb äkkiste üks vesirakku sorme. Panna sibula pääle. Pidi suretama ka, kuulin ikka, et see suri villi.

ERA II 42, 93 (28a) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oorgu k. (1931)
Villi ravitsedasse mingi kraavides kasvava taime piäle sidumisega.

ERA II 55, 444 (105) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. (1932)
Vill. Otsiti küpse sibulast, kui vill lõi, vahel oli pisike mädavill, vahel suur vill.

ERA II 79, 133 (7) < Pärnu l. (1934)
Vill. Villile pandakse toomingakoort peale. Olin ise katsund. Inimene oli segane peast ja jampsis, aga hommikuks oli terve, kui toomingakoort sai peale pandud. Musta koore korba tuleb ära kratsida ja siis peale panna.

ERA II 131, 221 (349) < Ambla khk., Tapa l. < Kadrina khk. (1936)
Villi arstimiseks.
Villi arstiti sibulaga. Nimelt küpsesibul pandi villile peale.

ERA II 42, 93 (28) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Vill. Järsku kange päävalu ja palavik. Haige kas märatseb või lamab piaaegu hingamatult, oksendab. Piäle surma lüüb kusagille nahale mitmevärviline, punase- ja sinise-viiruline ümärik laik. Arstimiseks pannasse väljapuule sibulat piäle, sisse antasse haavakoore keedist ja apteegist toodud "villirohtu". Viina ei tohi anda.

ERA II 42, 186 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Villi ei tohi enne katki teha, kui mäda siis on. Temale pannasse küpsetud sibulad piale. Ta ajab enamasti jalgadelle ja kätele. Ka pandi magust (mett) ja hiiresitta.

ERA II 55, 122/3 (55) < Ridala khk., Sinalepa v., Kiideva k., Päärna t. (1932)
Villitõbe oli koa küll. See oli ühe viskre moodi, paistetas üles. Kui ta ise ei näind, siis see oli surmavill, suri ära koa. Kui ta ise nägi, pandi küpsed sibulad peale, see võttis ta maha.

ERA II 83, 551 (22) < Karuse khk. (1924)
Villirohi
Villirohu ehk ussimarja (Paris quadrifolia [ussilakk]) lehti pannakse villi pääle.
Lastele keelati ussimarja söömist, sest ta olla mürgine.

ERA II 141, 382 (76) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Haavakoore vesi on hia villi vasta.

ERA II 148, 10 (3) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1936)
Tomingakoori keedetakse villihaiguse rohuks ja juuakse siis, et terveks saada.

ERA II 148, 250 (12) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Raudnõges on villirohuks hea, pannakse villi peale.

ERA II 167, 182 (63) < Järva-Madise khk. (1937)
Ussilakk (Paris quadrifolia) - villi vastu sisse võtta.

ERA II 188, 371 (42) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. (1938)
Sinise villi rohi kasvab metsas, selle leht peale panna, siis kaob ära.

ERA II 188, 441 (110) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. (1938)
Villiga on sedasi, et metsas on villilehed ja villimarjad: neli haru, keskelt putk üles ja seal otsas sinine mari.

ERA II 195, 215/6 (19) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Hall vill. Käsi hakkab sügelema, kui enneaegu märjaks teed. Teeb käe katki, ajab mädanema. Viimaks tuleb lihatükk välja.
Vajutatakse leivanoaga. Soola pandakse peale (kuivalt).
Villirohtu metsas ka: õitseb ja sinine mari jääb otsa.

ERA II 308, 86 (24) < Keila khk., Keila v., Nahkjala k., Sepasauna t (1944)
Villid. Lõngaeli ja sibulast piale. Mis sõnna veel kõik piale aetakse, rotisitta ja kõik. Viina ei või võtta, vill ei salli.

ERA II 285, 36 (27) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Tomingast koolutati hobuse looke, peenematest väänati vaate sidumise ja võrude tegemiseks, tominga koort keedeti villihaiguse vastu. Tominga marju süüakse, õisi tuuakse tubadesse lõhna andmiseks, oksad kasutakse hagudeks.

ERA II 285, 51 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Raudnõges on ka kõrvetaja taim, kasvab seinte ääres ja juurvilja-peenardel. Villi ja roosihaiguse korral suitsetakse raudnõgestega. Kui peenardelt sigadele rohtu kitkutakse söödaks, siis vaadatakse hoolega, et raudnõgeseid rohu sees ei oleks: kui siga raudnõgeseid sööb, jääb haigeks; eriti õrnad on põrsad, on surmajuhtumeid põrsastega olnud raudnõgese söömisest.

ERA II 166, 116 (28) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. (1937)
Vill on nisike äkiline aigus, et pääle surma läheb sinisest vai tuleb kuskil sinine plekk. Villi vasta on sibul, lõngaelivesi ehk saltserivesi.

ERA II 166, 240 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. (1937)
Villihaiguse vasta keeta segamine piima, sibulat ja hiiresitta ja anda haigele sisse.

ERA II 167, 160 (34) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. (1937)
Villi ajal anti hiiresitta ja magusat, leivaastnat loputati ja siis seda vett, ja lõngaeli ja sibulat.

RKM II 14, 63/4 (156) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Villihaiguse vastu on siasapp. Villihaigus tuleb külmetamisest ja ehmatamisest. Vill on kolm päeva ja üheksa päeva on kõige viimane. Vill hakkab igale poole. Mis on südamerabavus, just sie äkiline vill. Mina keerutasin ja karjusin kolm päeva. Õde tuleb siia: "Kas saate siasappi."
Nad valasivad minule klaasi sisse juomiseks ja siasapi nahk kõige sapiga rinna piale. Sie tuleb ninda hoida klaasi sies, et ei külmeta.
Rõõsa piim ja sibul kietada, sisse juvva ja sibul tuleb valutava kohta, tuores sibul, ehk kui lüöb raku ja hakkab suurt valu tegema. Mõnel lööb valge raku ja mõni on ka sinine ja mõnel ei löögi, jääb ihu sisse, hakkab valu tegema. Villi sõnad on kua.
Ja viel villile suur

RKM II 68, 122 (116) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Avanduse v., Määri k. (1953)
Villihaigus. Küpsesibulad pandi piale.

RKM II 90, 182 (3a) < Märjamaa khk. < Ridala khk. (1959)
Villirohi oli küpse sibulas, kohe tõmbab valu tagasi.

RKM II 111, 111 (367) < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Maalajaid arstis Lalli külast Tooma Juula. Ta uuris alati ühte suurte kiradega raamatut ja tundis väga paljusid maarohta. Inimesed käisid kaugelt tema juures. Oma saladusi ta aga ei rääkinud kellelegi. Aga nähtud oli, et ta tõi mereadrut, mis kasvab kivide küljes, villidega, veriurma rohtu, nõgeseid ja koerakuserohtu. Neid ta keetis ja selle veega pesi maaljaid – kärnu ja vistrikke ning ville.

RKM II 106, 144/5 (42) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Villipujukast tehti tied. Õtri pandi ulka. Sie õli vesi niisike. Villihaiguse vasta. Kõhuhaigus rohkemb, nagu kramp. Sinisest läks sie kõht. Tuline valu. Surid, kui vastust et saand.

RKM II 106, 142/3 (30) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Villipujuka tied juadi, kui õli villihaigus.
Villihaigus õli niisikene, et ütläma piavill. Hakkasivad äkitse koledad valud pias, pia läks sinisest. Kui abi ei saand, siis suri. Siis südämäalusevill. Südämäalune lei sinisest ja koledad valud. Siis juadi seda tied ja neid pujukuid pandi ümbär pia riidega ja sinne südämä alle.

RKM II 154, 26 < Paide l. < Türi khk., Alliku v. (1961)
Lõi jala ehk kää peale sinise raku, küpsetati sibulaid peale ja see aitas.

RKM II 159, 189 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Vill.
Jutustaja ema pani villi peale küpse sibulat, lõikas villi katki. Paranes.

RKM II 160, 23 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Vill. Süda hakkab valutama, ei või kuidagi olla. Rõõska piima keedeti sibulaga. See aitas ja haige jäi kohe vagasemaks. Püssirohtu (peenike kui jahu) võeti sisse. Saadi apteegist. Lätakad, väikesed neljakandilised tükid olid pulbriks tehtud. Kolmekandilise nõela otsast anti leiba 3 korda 3 suutäit. Ma tundsin seda inimest. Tal oli südamevill. See inimene jäi elusse. Ma olin siis laps. Minu ema tegi terveks. Ruttu pidi abi leidma, ei kannatanud mitte tundigi. Selg ja sõrmeküüned läksid siis siniseks, kui ära suri. Viina ei tohi juua, kel oli vill, umbekasvaja või haavad. Lendavat kulda anti sisse, kui südamevill oli. Lendav kuld on kuldpaber nagu kile.

RKM II 160, 110 (31) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Villirakk oli sinine rakk, pandi kuuma sibulat peale.

RKM II 162, 48 (14) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Vill. Vill lõi varba ehk sõrme. Valutas, punetas ja oli ka sinine. Vill tekkis ehmatusest.
Raviti ainult küpse sibulaga, pandi haige koha peale küpse sibul ja seoti räbalaga kinni.

RKM II 178, 200 (59) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Vill on üks sõuke v(e?)ike ümmargune ja teeb hirmsat valu. A metsas kasab üks seuke lai leht ja must mari kasub talle otsa, nagu mustikas või... Villimari, ööldase. Mõjal ei kasa kui põõste all. Ta seoke visa ka, et ei pudise mette.

RKM II 183, 27 (25) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Villirakk läheb siniseks. Söödi toorest sibulat ja ka küpsetatud sibulat. Sibul on mürgivastane rohi. Küpsesibulat pandi peale.

RKM II 186, 104 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Vill.
Vill oli äkiline sisemine haigus, mida ei tuntud, nimetati vill. Kui inimene suri, läks pea ühelt poolt siniseks.
Raviks tarvitati küpse sibul keedetud piimaga. Valutava koha peale pandi viinakompress. Toores sibul tambiti katki, pandi kahe marli vahele ja pandi haige koha peale.

RKM II 229, 22 (8) < Rakvere l. (1966/7)
Vill. Rõõsa piima sisse pandi tinapaberit teepakkide ümbert ja sibulat ja piim lasti keema minna. See aitab. Mees sai kohe terveks.

RKM II 231, 484/5 (18) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Vill pidi tulema suurest ehmatusest. Seespidist villi nimetati rahvakeeles „südamevill“. Villi tunnus oli järgmine. Nahale tekkis õhuke sinakalt läbipaistev väike puhutis, mille sees oli vesi. Raviti toore sibula mahlaga, pandi peale. Kuid sisemise villi ravi tarvis söödi toorest sibulat ja joodi palderjaniteed.

RKM II 348, 370 (21) < Äksi khk., Kõdu k. (1980)
Ehmatusvill tuli vihastamisest. Villirohi on küpse sibul ja mesi.

RKM II 351, 263/4 (9) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Vill algas alati külmavärinatega, ka siis, kui sõrme otsas oli. Villil on sinine kõva paistetus, tuleb eriti vihastamisest. /---/ Sui ja sügise sai villimarja mahla piale panna, mari oli niisama sinine kui villipaistetus. Villi aal ei tohi mingit haput süia, ka hapupiima ega kapsasuppi mitte, see pidi villi halvaks aama. Kõige halvem pidi veel olema värske koduõlu.

RKM II 351, 317 (15) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Villimari.
Villirohi kasvas heinamaadel, tal on lehed nelja nurka ümmer varre, lehtede pial kasvab üksainus mari, esteks roheline ja pärast läheb siniseks. Lastele keelati kõvasti ära, et neid marju ei tohtind suhugi võtta: on kihvtised. Marjad siuti koos varte ja lehtedega villipaise piale: võttis paistuse alla küll.

RKM II 380, 18/9 (16) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Villide puhul pandi sõrmele küpsetatud sibulat või ka toorest sibulat, seoti kinni. Kui mäda kogunes, torgati kuumutatud nõelaga auk sisse ning lasti mäda välja.

RKM II 381, 122 (3) < Tallinn < Rakvere khk., Rakvere l. (1985)
Villiraku rohuks tulises tuhas küpsetatud sibul. Katki ei tohtinud teha. Olin ise haige ka.

RKM II 409, 17 (9) < Tallinn (1988)
Villi arstiti metsaskasvavate villimarjadega ja tulel küpsetud sibulaga.

RKM II 429, 403 (57) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Nõelaots kõrvetati ära ja torgati vill katki ja küpsesibul pandi nagu plaaster peale.

RKM II 460, 328 (14) < Tomski obl. (1993)
Sinised sibulad on villirohi. Mul lõi südamesse. Ma olin lüpsja, seal oli arst ja kaaluti loomi. Hobune läks peruks, arst hüüdis: „Hoia ratsmetest kinni!“ Hobune lõi ülesse, mina ei last. Hommikul tööle minna ei või. Viktor läks onunaise järgi. Tuli Veebri Ella: „Mis sul viga on?“ Nii valge olin juba näost. „Siin nii suur häda.“ Jutt hakkas kinni jääma. Sibula purustas ära, paled hakkasid roosaks minema. /---/

KKI 63, 153/4 (7b) < Kuusalu khk., Kiiu-Aabla k., Liivani t. (1973)
Ja tielehte jälle - ma parandasin oma jala ära, kui vill ajas.

KKI 67, 396 (4) < Jämaja khk., Tammuna k., Pigi t. (1976)
Ussimarja pandi sinise villi peale.

Vilbaste, TN 1, 488 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Paiseleht [Tussilago farfara]. Teena - tiisikusele; ummuksis keeta ja veega pesta - ohatusele, villile; leht - paise pääle, kisub mäda ja alandab paistetust.

Vilbaste, TN 1, 583 (53) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Sibulat tarvitatakse mitmel viisil ja mitme haiguse vastu. Paljalt tules küpsetatud sibulat pannakse paisele, vesivillile ja mõne muu veikese haavale peale, mis mädanema on läinud.
Kui kurk ehk rinnad valusad on, kas külmetuse ehk tuule läbitõmbamise tagajärjel, siis keedetakse piima sibulatega sisse lõigatult ja juuakse nii kuumalt, kui juua kannatab.

Vilbaste, TN 1, 585 (60) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Vaeselapselehed. Seda lehti värskelt ehk kuivatatult villikeste, paisekeste, mädanema kippuvate niblikute ja mädanema läinud veikeste haavade peale panna, olla hea rohi nende paranemiseks (olen ka ise seda tarvitanud ja hea tagajärjega.)

Vilbaste, TN 1, 603 (4) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Võha on villirohi.

Vilbaste, TN 1, 964 (40) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Ussilakk - villimari. Mari villile.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.21) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Villilill on villi vasta.

Vilbaste, TN 2, 267 (d)< Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Jumikaid tarvitati villihaiguste ja peavalude vastu.

Vilbaste, TN 2, 328 (23) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Ussilakk on villi vastu, sisse võtta ehk jälle leotada.

Vilbaste, TN 2, 413 (7) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Villirohi villihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 421 (7) < Lihula khk., Lihula v., Peanse II k. (1930)
Raudnõgesed. Neid pannakse roosi või villi peale ja need kisuvad sealt „pahanduse“ välja.

Vilbaste, TN 2, 651 (7e) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Arstirohuks tarvitatakse veel kummelid ja teelehti. Kummeliteed ja teelehti pandakse haiguste peale nagu paised, villid ja muud.

Vilbaste, TN 7, 78 (13) < Martna khk., Martna v. (1929)
Paris quadrifolius L. (villileht). Värsked lehed villide pääle pandult kaotanud need varsti.

Vilbaste, TN 7, 87 (8) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Koduhernes ja -sibul - villi vastu.

Vilbaste, TN 7, 131 (12) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Paiset, “villi”, mida kaunis tihti vanad inimesed arvasid olema, arstiti küpse sibulaga. Juhtus ka seda, et oli mõni teine viga, tuli ette, et haav ei paranenud sarnasel arstimisel ja läks koguni pahaks.

Vilbaste, TN 7, 262 (32) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Villililled villi vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (49) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohed on põletamise ja villide vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (50) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Villirohed on villide vastu. Karedad lehed ja väikesed sinised õied.

Vilbaste, TN 7, 269 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sibulas villi ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Villilill on villi vasta.

Vilbaste, TN 7, 281 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Sibul aoti tules ära ja pandi villile, kuhu ta kasvas.

Vilbaste, TN 7, 401 (41) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Haavakoor - villi vastu.

Vilbaste, TN 7, 429 (35) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Haavakoor - villirohi.

Vilbaste, TN 7, 431 (26) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Kaalejaanid - villi rohuks.

Vilbaste, TN 7, 458 (13) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Villirohi villide vastu.

Vilbaste, TN 7, 644 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Villi kaotamiseks tarvitati villirohtu.

Vilbaste, TN 10, 271 (34b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Toored herned ja küpsesibul näriti peeneks ja pandi villirakule peale.

Vilbaste, TN 10, 271 (34c) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Rõõska piima keedeti sibulaga ja anti haigele sisse, kui vill oli. Sibulakoortega värviti kollast.

Vilbaste, TN 10, 272 (40) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Hernes. Herned näriti suus katki ja hernepuru pandi villirakule peale. See oli esimene villirohi.

Vilbaste, TN 7, 1237/9 (II, VI), 1249 < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Kortsleht [Herba Alchemillae].
Veel üks vanemaid ravimisvahendeid astub siin esile, mis liigistub vaid noile vanemail ajul tarvitusel olevatele ravimisvahendeile, näiteks eelmainitud tüümijaile, ungrurohule ja muud sellised. Noil ajul, kui need veel lugupeetuna tarvitusalul püsisid, oli temagi üks ausamaid ravimisvahendeid. Too taim on ka pisut traditsiooniline selles suhtes, et ta mujal kusag[pag 1238]il nii hoogsalt ei kasva kui elamute läheduses, näiteks õuedel ja rohtaedus. Muidugi tegelik mõiste on sellega lahendet, kui paneme ta kasuala sihitavaks maapinna suhtes. Tähendab, ta vajab kaunis rammusad maapinda. Ja selles suhtes on ta nii suur elamute sõber. Taime välimus on kaunis ilutu ja ei võida selletõttu kuigi suurt tähelpanu kellegi poolt. Kuid ometigi on ta old austatav muistsete läänlaste poolt. Kaunis suured ja tüsedavõitu kortsudega lehed, päälsed pooled tumerohelised, alumised aga valkjashallid. Suvel mais või juunis ajab ta lehtede vahelt juurelt, sest ta on kolmik- kuni neljakalusleheline taim, putketaolise pisut karvase tüve, mis on seest õensad, välja. Selle otsa asuvad juuni lõpus või juulikuu algul valkjashallid seemnenupud, mis asuvad jämedail saarikail. Sügisel valmivad neis seemned, mis nuppudega ühes takjataoliselt kinni hakkavad. See on tema üldine kirjeldus tervelt, kuid lühidalt. Ja nüüd läheme edasi tema käsitsusviisi alale arstimisvahendina. Ülilihtne on see. Lihtsamalt toimitakse temaga kui ühe teise taimega, mida eelpool oleme maininud. Arstimisvahendiks korjati ainult lehed (folia Alchemillae), mitte tüvega ühes (herba Alchemillae), ja tarvitadi niisamma tooresainena, ilma ümber töötamata. Temaga raviti väliseid lahtiseid ja kinniseid, rahvakeelselt “umbseid” haavu. Kuna haavad, mida siin rahvakeeles olen käsitanud sõna “umbsete” all, tekitavad veidi arusaamatust, milleks siis kõrva sean mõnesõnalise selgituse. Selle mõiste all, et see arusaadav oleks, tarvitan mina ühte teist murrakud, milles esineb sõna “lööde”, “lõhk”, paljuses “lõhud”. See sünnib sageli äkilise härrituse mõjul, mida rahvakeelselt kutsutakse “ehmumiseks”. Ka vihastamise suhtes on see maksev. Sääl lööb kuhugile kehale punane laik, enamiste luu lähedale. Sünnitades valu, lõhub ta viimaks mainitud kohale haava, mis sageli isegi luu läbistab. Siinne rahvas kutsub seda haigestust “roosideks” ja ka “villideks”, kui see sinise vistrikuna kuhugile esile lööb. Muidugi harilikuiks paisedes, selgemas mõistes “kasvejaiks” neid nimetada ei saa, sest selleks on neil vaid erand ning kumbki liigistub ise harule. Sellega aga tõendasivad muistsed läänlased, et see olevad üks suuremaid pahavaimu töid. Astume edasi uuesti ravimisvahendi juurde. “Kortsleht”, siinne rahvas kutsuvad teda “kobruleheks”. Oletan, et too nimi on kaunis algupärane neil. Nii, sellega raviti rahva keskel kutsutavad “roosi”, kuid ainult alguses. Selleks võeti kaunis suur kortsleht, asetadi lihtsalt haigestanud kohale. Kuid juhtus sageli, et see oli hilinenud ja roos vaatamata lehele sellegipärast haava lõhkus, ent siiski kuulus kortsleht ravindite liiki. Nüüd tarvitadi teda kokku pandult - compositum, niinimetatud “võileivapuruga”. mida asetadi kortslehele ja kortsleht haavale. Nõnda ravis muistne läänlane oma kahte halvemad haigust.
[Veel ladina keelsite nimetuste tõttu tänan õienduse eest, just see ongi minu poolt teile saadetud kortslehe või kobrulehe ladinakeelne nimetus, nagu teie seda nimetasite “Lappa tomentosa”. Teda kutsutakse ka takjaks, millede nupud kergesti riide külge kinni hakkavad.]

Vilbaste, TN 7, 1282 (65b) < Kihnu khk. (1939)
Villimari - mari villile.

Vilbaste, TN 7, 1282 (66a) < Kihnu khk. (1939)
Kuutõverohi - “ussileht, ussimari”. Nagu eelmine [Vistrikutele lehed peale. Villimari - mari villile.].

Vilbaste, TN 7, 1315 (10) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
Vill - błána (Paris quadrifolia). Kolm [tõlk: neli?] lehte ühe musta marjaga keskel. Lehed ja mari pannakse “villale” [tõlk: paisele, villile]. Tarvitatakse ikka edasi.

ERA II 125, 138/9 (16) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Sibul on villi vasta kõige parem rohi.

ERA II 129, 474 (18) < Märjamaa khk. (1936)
Vesivilli rohuks on küpsetatud sibulas peale panna.

ERA II 138, 615 (68) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Koirohi - villi-, roosirohi.

EFA I 6, 498 (11) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Villirohi on küps sibul.

H III 3, 103 (19) < Jüri khk., Nabala k. (1889)
Villihaiguse vasta antakse seasappi, lõnga õli ja türgi pipra viina.

Vilbaste, TN 7, 1095/6f < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Haavakaabet tarvitatakse ka villide ravimiseks.

H, Kase 103/4 (c) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Villi tõbele pandi küpsetud sibul, hõbe- ehk kuldraha peale ja siis haige koha peale. Kui ei aidanud, mindi ruttu arsti juure. Katku villi öeldi saksa naisterahvas edasi kandvat. Kuhu ta sisse läks, senna viskas ta ilusa lõngakera. Kes kerasse puutus ehk toojaga rääkis või kerast midagi ütles, pidi tingimata katku kätte surema.

E 79872/4 (5a) < Kadrina khk., Undla v., Võduvere k. (1932)
Kui oli vill, võeti üheksat värvi siidi, mett, sibulat, lepakoort ja vett, segati kokku ja söödi ära.

RKM II 241, 234/5 (5) < Halliste khk., Kamali k (1967)
Sinivill ja katkuvill, nii hüüti Vana-Karistes rakku, mis oli verd või midagi sarnast täis. Mäletan, olin ka 9-10 a, jooksin 200 m eemal olevasse karjamaale, ei tundnud midagi, tulin samas ka varsti karjamaalt tagasi, mu jalg nii hell talla alt, et kasvõi kannata. Vaatasin, üks tume rakk on tekkind talla alla. Läksin koju. Näitasin emale ja tädile, tädi ütles, et on sini- ehk katkuvill. Kohe pandi terve sibulas pliidi alla tulisesse tuhka küpsema, pärast kooriti ära ja lõigati keskelt pooleks. Sinivill torgiti nõelaga (ilma põletamata) katki, lasti see „hallemb veri välla joosta“ ja siis pandi sibulapool lõigatud osaga vastu villi, pealt seoti kinni ja kästi „paigal olla“ (et mitte ei käi). Oli see vist juba teine hommiku, kui jalg enam valu ei teinud. Peale seda ka ei ole enam omal ega teistel sinivilli näinud.

Vilbaste, TN 7, 527 (15) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Sinisevillirohud - sinist villi ja roosivalu.

Vilbaste, TN 10, 51a < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Teid huvitanud ussilaka nimi on Hiiumaal (vähemalt Kõpus) sinise villi leht ja mari. Taim olevat saanud oma nime sellest, et sellega olevat ravitud mingisugust haigust, mis oli tuntud sinise villi nime all.

RKM II 159, 10 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Villivalud. Korjati rohelist õlekatuse sammalt ja keedeti samblateed, võttis villivalud ära. Jutustaja oli ise joonud nii palju, kui jõudis. Valud kadusid.