Rahvapärased taimenimetused
Valge nõges
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 91, 169 (48) < Karksi khk., Nuia al. (1959)
Naiste valgede vastu juuass valge nõgese teed.
RKM II 160, 168 (40) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Gaaside rohke tekkimise puhul sooltes söödi kasepuu sütt ja joodi valgenõgese õie teed.
RKM II 355, 445 (102) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Valgenõgese õie teevesi aitas vähendada naistel valgevoolust.
Vilbaste, TN 7, 1056 (22) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Valge nõges = valge emanõges, naiste valgetevoolu puhul.
Vilbaste, TN 7, 1282 (64) < Kihnu khk. (1939)
Valge piimnõges - “valgõ nõgõs”. Valgete vastu juuakse keedist.
Vilbaste, TN 9, 490 (5) < Keila khk., Saue < Helme khk., Hummuli al. (1965)
Taime rahvapärast nimetust ei mäleta. On meeles, et valgetest nõgeseõitest imesid lapsed mett.
Vilbaste, TN 11, 103b < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Valge nõges. Mõned ütlevad piim nõges, lapsed ennemalt imesid piim nõgesse õitest mett ja puhkusid pilli nende õitega.
RKM II 254, 472 (17) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Valge nõges - pehme nõges, see ei kõrveta, neid õisi kasutatakse tieks [piimanõges e. iminõges]
KKI 68, 509 < Mustjala khk., Võhma k. (1978)
Valge õiega nõges on kuupuhastushaiguste vastu.