Rahvapärased taimenimetused

Kõrvits

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Pikaldase kõhukinnisuse puhul on hää vahend süüa toorest riivitud kõrvitsat mingi marjamahlaga.

[Soolteussid]
Kõrvitsaseemneid toorelt süüa. (Kõrvits - Cucurbita pepo L.)

[Kõhuusside vastu.]
Head on kõrvitsaseemned ka.

Laiussi vastu olla kõrvitsaseemned olnud.

Paelussi väljaajamine.
Kõrvitsaseemned, värsked või kuivatatud, puhastati kestast, hõõruti peeneks pulbriks. Võeti enne sööki noaotsatäis ja joodi vett peale.

Paelussi vastu söödi kõrvitsaseemneid.

Paelussi rohi.
150 kõrvitsaseemend ära koori, hommikul tühja kõhuga ära süüa, pits viina pääle juua, kahe tunni pärast 1 tl inglisesoola 1 kl vee peal sulatada, teega kõhu lahti, see ajavat paelussi välja.

Usside vasta kadakamarjad ja kõrvitsaseemned, söödi kuivalt ja rüübati vett peale.

Paelussi aeti välja kõrvitsaseemnetega. Selleks tuli 100 kõrvitsaseemet ära süüa. Need olid mürgised ja paelussi ajas sooltest välja.

Kõrvitsaseemneid kasutati soolenugiliste tõrjeks.

Paeluss.
Paelussist oli raske vabaneda. Söödi toorest sibulat ja heeringat üks päev. Teine päev oldi hoopis söömata, nii korrati mitu päeva. Iga kord ei ole ka see aidanud. Söödud oli ka ainult kõrvitsaseemneid.

Kui lastel olid solkmed, anti ussiköömneid, kõrvitsaseemneid ja petrooleumi suhkruga.

Kõrvitsaseemned süüa hulgi on kõhuusse vastu ja nii edasi.

Kõrvits. Toored seemned „viigi“, paelussi vastu.

Keedetud kõrvits hävitab usse.

Kõrvitsaseemneid toorelt süüa, ajab paelussi välja.

[Arstirohu taimed.]
Kõrvitsaseemned.

Kõrvitsaseemed keedeti jõeveega savinõu sees süldisarnaseks paksuks ja võeti sellest hommikul ja õhtul kaks-kolm supilusikat sisse kivihaiguste vastu.

Kõrvitsaseemnete söömisega hävitatakse paelussi. Selleks tuleb olla üks päev söömata. Siis tuleb süüa üks suur heering kolme sibulaga (sibulaid ei tohi noaga lõigata, vaid tuleb otse hammustada sibula küljest) ja natukese aja pärast ühe-kahe kõrvitsa seemneid. Juua ei või.

Kui on kopsud haiged, tuleb süüa palju kõrvitsatoite.

Kui lastel on väiksed valged ussid, siss pead kõrvitsaseemneid andma.

Kui olli latsõ, nuil olli kõtuussig. Paelussi vasta omma kõrvitsasiimne. Linaluug - kas tuudi apteegist midägi vai... tšasnok oll vast neide jaos. 2-3 cm, nuu omma liinaluug, naid om mul ollu, 10-15 cm omma solkme, noid olõ ka küll nännü. Millest na tulli, kas oll ihu must vai oll aig sääne...

Paeluss oll, sii, kel oll, siis söönu kõrvitsasiimnet, ja oli 25 meetrit ollu, kui oli välla tullu.

Kui oli olemas kõrvitsaseemneid, siis neid söödi toorelt - alati aitas see välja ajada nii solkmeid kui paelussi.

Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.

Köömned - pannakse vorsti sisse maitse ainena.
Seened - tarvitatakse söögiks.
Pitersell - pannakse supi sisse.
Tilli - tarvitatakse supi juure maitseainena.
Kurk - süüakse.
Kõrvits - keedetakse suppi.
Hapuoblikas - süüakse ja keedetakse suppi.
Mäerõigas - pannakse sousti sisse.
Peet - tarvitatakse söögiainena.