Haiguste märksõnad

Nikastus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud nikastuseks, nihestuseks või jala välja väänamiseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.

On luuotsad kukkumise, põrutuse, hüppamise jne. tagajärjel õigelt kohalt oma pesast liigeses välja tõugatud, nimetatakse seda nihestuseks. Nikastuseks nimetatakse vähemaid muutusi liigeses: liigesekapsli ja -köitmete venitusi ja rebendeid, vigastusi, liigese- ja luuotsade pigistusi ja põrutusi (Sumberg 1939: 1440).

Nikastuseks nimetati liikme väänamist või liigese paigast nihkumist. Sellega kaasnes tavaliselt tugev valu.
Nikastus, vältimine, veanamine (väänamine), need on kolm sarnast haigust, aga üks ei ole nad mitte. Veanamine on kõige veikem soonte venitus liikme kohalt, vältimine on juba natuke suurem, nikastus aga juba vähene liikmete paigast ära minemine. - - EKnS 49, 45 (60) < Koeru < Kadrina - J. Sõster (1911)
Nikastamiseks tuleb pidada kui mõni soon ehk liige ära venitatud on. - - E 35075 (1) < Vigala - M. Väli (1897)
Taimedega ravimise eesmärgiks oli tavaliselt valu vaigistamine ja paistetuse maha-võtmine.
Teatud kehaosa teatud kellaajal nikastamist peeti tavaliselt halvaks endeks.
Hää käe esimeste sõrmede nikastamine ei tähenda kunagi hääd; juhtub, et keegi omale hää käe esimese sõrme ära nikastab, siis saada see mõnda õnnetust tähendama. E 47285 (4) < Saarde - J. P. Sõggel (1910)
Hommikku vara jala või käe ära nikastamine ei pidada kunagi terveks saama, kuna õhtu poole nikastamine rutem paranevad. E 47416 (16) < Saarde - J. P. Sõggel (1910)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 23, 345 (1) < Harju-Jaani khk., Kehra v. (1895)
Jala nikastamise vastu. a) Võta niisi, pane nikastand kohale ümber; b) võta juukseid peast, keeruta äraspidi, pane üheksa sõlme sisse ja siis mässi jala ümber; c) võta nikastamise- rohtu - need rohud kasvavad kartulise vagudes ja kesal - keeda neid ja joo pärast seda vett sisse, see aitab.

H II 11, 80 (8) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Nikastuse vastu aitab soost pikmakõld, sellega kinni siduda.

E 2866 (8) < Põltsamaa khk. (1893)
Kui kuskilt kohalt nikastanud, siis peab nikastanud koht toore pajuniinega kinni siduma, siis viiskanda peale tegema, ööldes kolm korda: “Nikastused mingu tondile!”

ERA II 193, 596 (57.13) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tamsi k. (1938)
Sibula ja soola segu aitas mädanemise, nikastuse, umbekasvanu ja pinnu korral.

ERA II 203, 217 (4) < Tartu l. < Võnnu khk., Kastre-Peravald (1938)
Nisõldushain - liikme nikastamisel mähiti see hain haige kohta ümber.

ERA II 256, 473 (30) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Nikastand kohale siotasse lõhmusse koort ümmer ja soojas hoida. Kumelitega võib kah kinni mässida. Kumelid on ühed kanged rohud, nemad kisuvad kangesti.

RKM II 194, 331 (16) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Paiseleht kutsutakse võerasema ehk oma ema. Teinepoolt on tal pehme ja soe, teinepoolt külm ja libe. Libe pool on võerasema, karvane pool on oma ema. Kui liikmed valutavad või nikastatud on, tambitakse katki, pannakse peale. Võtab valu ära küll.

RKM II 210, 183/4 (61) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. (1966)
Nisõldushaina, ne omma jakolise. Kui midagi ära nisõldad, kas jala vai käe, siis paned kuuma vee sisse, siis lapi pääle ja mähit. Siis saa terves. Meil oli hobõsõl jalg nisõldu, panime rohu.

RKM II 210, 531 (8) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. (1966)
Niseldushein - toorelt mähitakse peale. Kui kuskilt nikaldanu, siis panna peale. [Niseldusheinaks nimetatakse linnurohtu]

RKM II 249, 585 (965) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1967)
Nikastand liikmetele.
Tehti sooja vee vanni, mille sees maalise väätisi hautati, ja triigiti selle vee sees hästi kõvaste, nii kuda kannatas.

RKM II 381, 86 (12) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka nikastute puhul seoti see koht sidemega kinni, pandi soe mähis, ka kampri- või viinakompress. Kummelitee mähis.

RKM II 390, 99 (11) < Suure-Jaani khk. (1985)
Nikastus. Arnikakompress, hoida soojalt.

RKM II 391, 274 (37) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Nigastuse korral oli kummelatee kompress, kuid see oli küll arstide poolest, et mitte rahvatarkus.

RKM II 407, 6/7 (8) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Venitused, nikastused. Kuuma vee sisse ja masseeriti. Määriti ka maarohtudega. Tehti kummelikompressi. Kollase nuppudega kummelid. Maantee ääres kasvasid.

RKM II 437, 467 (11) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Sulustvere k. (s. Kongas), s. 1907 (1990)
Kui lapsepõlves jalg oli nikastatud, laskis ema sooja vee vanni teha, kuhu oli kõrvenõgeseid sisse pandud. See pidi valu ja paistetuse ära võtma.

KKI 42, 169 < ??? (1967)
Ma elasin Pärnaia ääres, säel oli mäe all kaev, talve aeg mäeveer oli libe ja jäetand. Läksin kelguga vett tooma, üles toomisega liuestasin ja kukkusin õla paigast ära. Nii haige, et riideid ei saa selga panna ilma abita. Siis hobu ette ja läksin Kriisa Ottole. See laskis vehvermündi teed teha, siis soe vesi juure, masseeris ja tõstis seda haiget õlga, see raksatas. Siis pani 3 kupusarve õla taha ja mina mõne päeva perast terve, see masina krõps ei old valus, aga see piiritus, mis pärast haavadele valas, oli valus.

Vilbaste, TN 2, 390/1 (21) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Kukepuu [? Lonicera xylosteum] kasvab mägisel paesel maal. Väiksed rohelised lehed, hall koor. Tarvitati marju, taoti puruks ja pandi p[?õ]rund või nikastand luu ümbere.

Vilbaste, TN 7, 39 (12.2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Rukis. Kõrred nikastuse vastu. Võeti 9 kõrt, millel igal ühel kolm sõlme sees. Kõrred seoti ümber nikastatud koha. Päält kaeti rätikuga. Viga paranes kohe!

Vilbaste, TN 7, 251 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Randjamed - nikastuste vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (16) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Liikmerohi - liikmete nikastuste vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sooneheinad nikastuste vastu.

Vilbaste, TN 7, 471 (5) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 478k < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Arnikatee segatud õllega osutus hääks venituse vastu. Piirituses olevate arnikatega määriti paistetust. Arnikapiiritus osutub samuti hääks ka põrumise ja väänamise vastu. Seda tarvitust täidab ka lõualuu rasv.

Vilbaste, TN 7, 578m < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Nikastuste vastu kampus, lavendel, pappelt, arnikat kompressidena.

Vilbaste, TN 7, 610 (14) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Nikastuse ravitsemisel tarvitati: pappel, arnika (kompresside näol).

Vilbaste, TN 7, 665 (2e) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Ka hääle kähisemine, nikastus ja oksendamine on arstitavad arnikatinktuuri abil. Kähisemise korral tuleb kurku kuristada veega, millele 40 tilka arnikatinktuuri iga kuue supilusikatäie vee hulka segatud, oksendamise korral 3-4 tilka tinktuuri pitsklaasi vee hulka võtta. Nikastuse korral haige koht arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Vilbaste, TN 7, 834 (5) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Niseldushein - tarvitatakse ka väänamise vastu, mähkimisega väänatud koha ümber.

Vilbaste, TN 10, 369 (41) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Männitõrv - ka mis mahitest on aetud, arstiti nikastust, paiseid, loomade vigastusi ja jooksvat.

Vilbaste, TN 5, 16 (11) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Polygonum aviculare - niseldumise korral mässida tooreid taimi ümber haige koha.
Niseldumine = nikastumine.

E 28435/6 (14) < Vigala khk., Nõlva k. (1896)
Nikastuse sõnad Sõnad, mida sortsimoorid kõhu arstimise aegas, viina peale lugenud ja siis viinaga arstitavale sisse annud, olnud järgmised: Nikatsu, nakatsu, puupeaga pusu, üheotsaga nuga, valge vasika saba ja kirjukoera kael, kommerlinksu, kommerlanksu, allepuskari naps. Aga pealemäärimise jauks olnud üks isesugu rohi neil, mis järgmistest rohtudest kokku käinud: "Sabatilli ja salmijaaku, kolmejalgseid ja kullalehte, musta köömreid ja muud rohtu. See rohi olnud hommiku ja õhtu sisse võtta ehk peale määri nii sama hea.

ERA II 170, 681/4 (1) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

Vilbaste, TN 7, 1099 (3) < Vastseliina khk. (1939)
Niseldus (nikastus) hain [Rahvapärane nimi]. Värvmadar (Galium boreale) [Kirjakeelne nimi]. Pannakse hõõrutult nikastanud liigestele.

RKM II 21, 101 (12) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Naestepuna - olnd vanaste rohuks jooksva aiguse ja liikmevalu vasta. Parandand nikastuse, väänämise- ja pigistusega saadud aigused, kui sellest keedetud vee kompressid pandud. Aavade pesemese tarbis eä rohi. Kõhu rohi.

RKM II 53, 423/4 (8) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Nikastusi raviti nii: jalg pandi kuuma vette ja vee sees oli sool. Sõnu öeldi ka:
Nisaldunud, nikaldunud,
üle kundi kukatunud.
Peale vanni pandi jalale kummelikompress ja jalg mähiti soojalt sisse.

ERA II 130, 287 (55) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. (1937)
Nikastan (kui jalg või käsi väänata saand). Venitasse ja sooja katusesammelt pannasse peale.

RKM II 368, 126 (31) < Äksi khk., Raigastevere k. (1983)
Koerakummelid olid. Kasutati köha puhul kummelitii vett, kõhulahtisuse puhul ka. Inimesed ise jõid ja loomadele anti ka. Kummelid kuivatasime ära. Kummelikompressi tegime väänamise puhul, liigesevalule ka aitas. See oli kange kummeli tee vesi. Hoiti peal. Lehma jalga ka pesime, kui ta selle ära väänas. Nüüd nad kasutavad seda teist kummelit.

RKM II 338, 352 (18) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Väänatud või nikastatud liikme ümber mähiti vana võrgutükk ja hoiti nii mõned päevad. Peale selle pandi veel hülgerasva väänatud kohale, see kiskus liikme jälle õigele kohale. Veel parem oli, kui värskest hülgerasvast lõigati väikesed tükikesed ja keerati rukkijahudega ära ja neelati alla. Ega need pahad ei olnud ja mis peaasi aitasid paremini, kui peale pannes. Eks maamees pidi küll hülgerasva saamiseks randlase poole pöörduma, et oma välja väänatud liikmed oma kohale jälle tagasi saada.