Haiguste märksõnad

Tuulest

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 25, 238 (208) < Valjala khk., Lööne k. (1895)
"Külmkinga rohud" on kõige haiguste vastu hääd, olgu kas maast saanud, tuulest tulnud ehk halva jälgede pääle sattunud: ka jalgade paistetuse vastu on ta hää, kui seda rohtu keedetakse ja haigele juua antakse.

H III 27, 204 (9) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Tuulehundid ehk rohuhundid on head, kui neid keedetud sisse võetse tuulest saadud haiguse vastu.

H II 34, 771 (13) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Maeakad - hakanduse vastu. Selle vastu, kui maast ja tuulest on hakand.

E 61949 (14) < Emmaste khk., Ole k. (1928)
Kui laps tuulest viga saand, siis tehakse tuulepesasuitsu ja tuutsutakse last palja p... vastu ahjusuud ja üteldakse “terveks, terveks”.

E, StK 43, 46/8 (9-10) < Jämaja khk., Mässa k. (1927)
Tuulehaigused.
On veel liik haiguseid, mis saadakse n.n. sandist (halvast tuulest). Need on õige mitmesugused. Jutustada ei osa üldiselt iseloomustada – olevat sarnased ebamäärased haigused, millele muud põhjust pole leida.
Neid tuulehaigusi arstitakse kõigeesmast veega, et tuukase nii niimetatud laialt tuntud „veetegija“ juurest arstimisvett, mida „tuulehaigele“ inimesele sisse antakse.
Teine toherdamisviis seisis tuulepesadega suitsetamises. Korjati metsast tuulepesi (oksakrässud, mis tuulest kokkukrässitult on üksteisest läbi kasvand) ja suitsetati nendega, s.o. laste nende suitsu haigele pääle. Tuulepesi pidi olema vähemalt arvult kolm ja pidid olema otsitud põhja tuule poolt. Tuntakse ka juhtumeid mil üheksa tuulepesaga on haigeid suitsetet.

ERA II 1, 535 (23) < Pühalepa khk., Kuri k. (1928)
Tuulepesa on hää villirohi, kui tuulest on villid. Keeda pesa ära ja pese veega.

ERA II 6, 437 (23) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. (1928)
Tuulepesad. Nendest tulevad pahad tuuled inimese külge (tuulevistrikud). Kui tuulepesa ära põletada ja selle tuha vee sees end pesta, siis ka tuulest nakand haigus kaob ära.
Objekti sõnade järele olevat ka tuulepesad ise "pahast tuulest puu külge hakand".

ERA II 9, 195 (22) < Käina khk., Käina v. (1928)
Lapsel on tuuleviga kui tal kõhus haige. Arstimiseks tehakse talle tuulepesa suitsu.

ERA II 19, 336 (5) < Kose khk., Kukepala k., Kukepala t. (1929)
Tuulest hakand haigusi arstitakse: kase otsas kasvavad nagu kämmukad - tuulepesad. Neid keedetakse ja juuakse seda vett.

ERA II 25, 334 (27) < Rapla khk., Rapla vanadekodu (1930)
Tuulepesaga arstitakse tuule maa-alusid, pestakse selle veega, milles keedetud tuulepesa.

ERA II 113, 585 (8) < Hallise khk. (1929)
Üht vanarahva poolt nimetatud haigust kutsutakse ja tuntakse „tuulest rabatud“ nime all. Kes tuulest rabatud, seda arstiti rabatsi rohtudega, mida rabatsiheinadest keedetud. Sagedaste loeti ka rabatsi või rabatud haige pääle sõnu: "Tuulest mingu tulle tuule haigus, rahest saagu otsa rabatsi haigus."

ERA II 158, 196 (18) < Jämaja khk., Torgu v., Karuste k., Uueniidi t. (1937)
Tuulerubisid arstisid tuulepesa-veega.

ERA II 202, 135 (51) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. (1938)
Tuulehaga. Mis kase otses tihidasti punti kokku kasvanu, see kutsuti tuulehaaks, ja ku olli midagi tuulehaigust, nägu palavikku olli, sis seda suitsutadi, lasti haigel teki alla suitsu, tekk olli üle pää. Seda kaseokste punti kutsutaks tuulepesaks ka ja öeldaks, et tuul sääl magava, ku vaikne aeg on.

ERA II 260, 206 (214 b) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Kase "tuulepõesas" (tuulesakk, tuulenuut). Vanemail kaskedel kasvav eriline kõva oksamoodustis, kase ladvaoksade küljes tavalisti, selle "tuulepõesa" vett keedetakse, ja pestakse sellega tuulest tulnud rõugeid, vistrikke ihul, kärnu jne.

ERA II 260, 208 (222) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Kukulinnupätt. Käokannus („külmakinga rohi") otsitav ilutaim, õis meenutab tõesti pätikest. Pruunivärviline, seest tühi, seisab longus lühikese peene varre otsas. Õitseb enne heinaniitu. Selle taime tee on mõjuv rohi tuulest või maast saadud haiguste vastu.

ERA II 288, 183/4 (5a) < Tallinn l. (1940)
Ka meie pool arstiti tuulepesadega ja nende suitsuga kõrvade kohisemist, mis arvati tuulehaiguseks.

ERA II 302, 601/2 (415b) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Töriserohi on paljude haiguste vast, on üks kuntstrohi, on nagu üks noiavägi tal sees. Haigused, mis halvast tuulest tulnd.

ERA II 158, 454 (46) < Mustjala khk., Mustjala v., Panga k., Niidi t. (1937)
Kui inime on järsku tuulest haige, lastakse tuulepesa suitsu. Need on kase otsas.

ERA II 13, 505/6 (10) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa (1929)
Tuulepesa. Kui mesilaspere läheb ära - sinna kus ta puhkama jääb (kuhugi puu otsa), kasvab üks tuulepesa. Mesilinnu jalgadel on seda puuvaksi külles ja sellest siis hakkab kasvama ja kasvab suur tuulepesa. Kui inimesele on midagi tuulest külge hakand, kui on sihukesed pahad ja paistetand plaadad, mis kangesti sügelevad, siis on kõige parem raiuda puruks mõni tuulepesa ja pajas ära keeta. Kui selle veega paar korda pesta, siis on sügelemine mööda.

ERA II 189, 492 (18) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. (1938)
Tuulepesasi toodi metsast ja suitsetati tuulest tulnd haigust.

ERA II 188, 508 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. (1938)
Kaskede sees on tuulepesad. Siis kui keegi arvati tuulest midagi saanud olevat, siis suitsetati tuulepesaga.

ERA II 189, 228 (114) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Eestmetsa t. (1938)
Tuulepesad, mis männa või kuuse otsas on, on tähtsamad kui need, mis kase otsas on, okaspuudelt neid vähäm saada. Neid suitsetati, kui tuulest mõni haigus tuli.

RKM II 3, 422 (53) < Kaarma khk., Kuressaare v., Tahula k. (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tuulevigu, võetakse kolmest kasest põhjapoolt küljest, igaühelt üks tuulepesa ja suitsetaks nendega.

RKM II 6, 419 (9) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui vahest inimesele löövad söukesed villid või vistrikud ihu pääle, kas sedasi hakkavad tuulest või maast. Neid arstitakse siis suitsetamisega.
Suitsetamise värki tuakse üheksamast kohast. Küll surnuajast puru ja ristide küljest laastusi, haudade päält kivisi ja teede päält puru ja väravate alt puru. Siis tuakse kolme valla maa päält tuulepesasi puude otsast, änamast ikka kaskede otsast vöötakse.
Nee kõik pannakse pölema ja siis lastakse seda suitsu villidele pääle. See peab nad siis äe kautama. Sedasi parandati maast ja veest hakkand villisi ja ka völu saadetutele oli see hea rohi.

RKM II 24, 367 (12) < Püha khk., Pihtla v., Loona k., Hõbeniku t. (1947/1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vahest inimene juhtub sandist tuulest haigut saama, ükstaspuhas, kas tuulerubisi või muidu ihu läheb haigeks, siis on selle vastu keige param rohi kasehelvetega suitsetamine. Kasetüü küljest tuleb vetta neid valgeid kooreheldeid, mis tuule kää uhisevad. Nende suitsu tuleb siis haige kuha pääle lasta, siis see saab terveks.

RKM II 2, 347 (7) < Kihelkonna khk., Kipi k. (1947)
Kui oli tuuleviga, suitsetati tuulepesadega. Neid võeti kolmelt kaselt põhjapoolt küljest.

RKM II 81, 219 (31a) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Kas on mõnest veekogust võetud vett arstimiseks? - Ei ole, ma ei tää. Aga tuuleaad, mis kasede otsas kasvavad, ku tuulest midagi haigust on saanu, tuul kõrvadest läbi käinud või, too koort säält või oksa või lehepungi, aga midagi tema kül'lest, ja suitseta haiget kohta. See on tõsi, seda ma olen näinud.

RKM II 81, 270 (7) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Kõrvade aurutamisest ja suitsetamisest. - Aurutamist mina ei tea. Suitsetamine olli küll, kui tuulehäda olli - külm tuul kõrvist läbi tõmmanu, kõrvad valutasid, kohisesid -, võeti ravandseheina või tuuleaaga või katuseõliga, suitsetati kõrva ja suitsetati haige hammaste vasta kah, kui paistetanu on. (Ravandseheinad on nõmmeliivatee.)

RKM II 111, 169 (558) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Tuulevistrikud - saadi tuulest. Mindi alasti õue ja pesti end tuulega. Pesti ka kaskede tuulepesadest keedetud veega.

RKM II 250, 500 (12) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Kase „tuulepesad“ - keeta, kui on tuulest tekkinud vistrikud - pesta ja juua.

RKM II 425, 245/6 (1e) < Jüri khk., Vaida v., Tõnuansu t. (1989)
Minu emal läinud nägu ohatisse, vistrikusi täis. Tuli siis siia Vaita mamma juure (oli noor tüdruk, siit Ansuga sehvt sees), läks metsa kaudu, ei tuld Tõnuansu õue pealtki läbi. Mamma öeld: „See on tuuletõbi, võta need kuuskjalad (osjad)“ Käskinud neid keeta ja siis põse peale panna. Nädala pärast kadund ära. Mamma oli üldse hirmsasti korjand neid maarohtusi.

KKI 10, 250 (6) < Mustjala khk., Vanakubja k., Kaasiku t. (1949)
Tuulepesad on kasepuu otsas. Vanaste oli see viil, et kui tuulest oli hakand mingi haigus, siis pöhjatse poolt küljest sai neid korjatud ja nende suitsu tehtud.

KKI 11, 241 (26) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Tuulest saand haigus. Ühel võtab silmad haigeks, roidund, tööd ei või teha. Tuuakse metsast tuulepesad. Tuulepesa piab põhjatse pool küljes olema. Lastakse tuulepesa suitsu, siis tervis tuleb kätte jälle.

KKI 11, 242 (29) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Töriserohud kasvavad padu maade sies mätaste otsas. Neid tuli kuivatada vilus. Arstitakse tuulest hakand haigusi. Lasti töriserohu suitsu. Kui piimal oli midagi viga, siis lasti lüpsiku ka töriserohu suitsu.

KKI 11, 532 (8) < Mustjala khk., Vanakubja k. (1949)
Tuulest tulnud haiguse vastu võetakse kasepuu otsast tuulepesi ja suitsetatakse nendega haiget. Tuulepesi tuleb korjata põhjatse poolt küljest.

KKI 68, 221 (9) < Jämaja khk., Laadla k. (1977)
Tuulepesad.
Mütsakad puude otsas, eriti kaskede otsas, on tuulepesad. Kui arvatas, et vistrikud on tuulest, siis tood tuulepesi, nende leoveega pest, siis sai terves.

KKI 68, 287 (5) < Jämaja khk., Torgu k. (1977)
Tuulepesa.
Kut tuulest kihu saadi, tuli tuulepesa tuua, ära keeta ning selle öhusega määrida.

KKI 68, 429/30 (3) < Mustjala khk., Vanakubja k. (1978)
Kase otsas kasvab tuulepesa, korjati otsast ära, kas vett joodi vöi pesti, ei mäleta. Sai terveks, öeldi, et sellest tuulest on see haigus hakand, see oli tuulest hakand haigus, tuulehaigus.

Vilbaste, TN 2, 280 (5a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Paistetuste ja muude vistrikkude vastu tarvitati järgmisi taimi: patsapuu mähe ja hapukoore segu mitmesuguste vistrikkude arstimiseks, mis sagedasti ihu pääle tekivad tuulekülmetuse puhul.

Vilbaste, TN 7, 270 (48) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tuulepesad tuulest tuld haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 309f < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k., Arusti Mihkli t. (1930)
Tuulehaiguse vastu: „külmakinga pätte“.

Vilbaste, TN 7, 328c < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Külmkinga rohud - tuulest hakand haiguste vastu, nagu halvatuks jäämine ja muud haigused.

Vilbaste, TN 7, 351 (5) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Külmkingarohud on tuulehaige vastu.

Vilbaste, TN 7, 517 (12b) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kaseokste vahelt saadud tuulepesad tarvitatakse nõiarohuks kõiksuguste tuultest hakand haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 738 (18) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tuulepesad: Kui tuul on läbi tõmmanud, siis nendest vanni teha.

ERA II 193, 507 (34.5) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Külmast tuulest saadud kõrvavalu kaob, kui tuua puu otsast tuulepesa või lasta kõrva mõne toru kaudu linase riide suitsu.

H II 58, 34 (8) < Jüri khk. (1896)
Kui tiisikus või köha arvatakse tuulest olema hakanud siis võetakse kolme aiatoe teiva küljest puu koort ja keedetakse ja juuakse seda vett.

ERA II 302, 602/3 (416-417) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Alvatus tuleb ka nii kui tuulest. See tuul üütakse: pahad tuuled käivad ja ka köik tuuled ei ole ju ead. Möni tume tuleb nagu suur lehk inimesele vastu - kohe jäed aigeks.
Kui seda teada, et paha tuul tuleb, siis vanad inimesed hakkasid kohe seda tiivessekirohtu (mis venekirikus suitsutatakse panniga) suitsutama. Tiivessekirohi pidi ikka kodu olema. See oli nagu ühe pahareti vastu ea. Suitsetati ja anti sisse juua ka nagu teevett.

Vilbaste, TN 7, 517 (12a) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kask. Kaselehti tarvitatakse külmetamise vastu. Pungi tarvitatakse venindhaige rohuks. Lehti tarvitatakse veel värvimiseks (roheline). Kaseheldeid tarvitatakse tuulte läbitõmbamise vastu, ka põlend haigele. Ajavad kevadel kased punga, külvatakse madalatel maadel otra.

ERA II 40, 75 (11) < Pöide khk., Laimjala v., Paju-Kurdla k., Kohu t. (alias Tiitsu Seiu), s. 1873, rahvaarst (1925)
Tuulepesast. Tuulepesa või tuulepõesas, kasvavad alati kaskede külges ulal okste otsas. Kui inimesel tuulest hakand haigus siis tuakse tuulepõesas kase otsast ära, lastakse haigele selle suitsu. Kui on tuulest hakand haigus siis kaob suitsetamisest kohe ära on aga mõni muu haigus siis ei aita midagid.

E 28142 (16) < Jämaja khk. (1896)
Kui inimene sandist tuulest on haigust saanud, siis peab ristati nurkade seest puru võtma ja sellega haiget suitsetama, siis saaja haige terveks. Nönda sama aitada seda, kui kolme isanda maade pealt oksi vötad ning sellest vihad teed ja selle vihaga vihtled.

ERA II 8, 672 (4) < Karja khk., Purtsa k. (1928)
Tuule-pesa. Tuulepesad on tekkind kurjast, või pahast tuulest. Sellepärast tohertataksegi tuule pesadega pahast asjast saadud haigusi või santisid haigusi. Haiged suitsetatakse tuulepesaga. Rohitsemine sünnib vanakuu neljapäeval, sammuti ka otsimine tuulepesasid.