Haiguste märksõnad
Närvipõletik
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- arukask
- kaer
- kask
- kastan
- maarjasõnajalg
- maikelluke
- moon
- mädarõigas
- mänd
- nurmenukk
- palderjan
- pohl
- rabarber
- teeleht
- ülane
- näsiniinepuu
- takja
- pipar
- taim nimetuseta
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
RKM II 220, 52 (13) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani l. (1966)
Närvipõletiku rohi.
Tuleb korjata pruune kastanimunakesi, neist teha padjake, säädi nad hästi üksteise kõrvale kahe riide vahele. Seda padjakest tuleb ööseti ühtelugu valutavatel kohtade peal hoida ja päeval tuleb alati neid kastanimunakesi taskus kanda, seni kui valud kaovad.
RKM II 229, 526 (4a) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Närvipõletik. Näsiniine puukoort kõige putkega viina sisse panna ja sellega määrida. Närvivalud võtab ära. Minu mees sai terveks närvipõletikust.
RKM II 229, 527 (4f) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Männiokstele panna kuuma vett peale ja kui ära jahtub, siis sisse istuda, on närvipõletiku vastu.
RKM II 254, 385/6 (4) < Rakvere khk., Kohala k., Väljaotsa t. (1969)
Metsa all on ühed valged ülased. Nende õied (kuivatatult) leutati viina või piirituse sees. Tarvitati jalavalude, palaviku, reuma, närvipõletiku vasta. Toorelt pandi ülaseõisi peale (taoti puruks ja pandi peale nagu kompressi). Nii võis ka jalanaha maha võtta, kui kauaks [peale] jäi, aga valu kadus aastateks. [Võsaülane]
RKM II 72, 423 (1c) < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Arukase lehti kasutati veel närvipõletiku puhul.
RKM II 381, 348/9 (2) < Kadrina khk., Võduvere k. (1966)
Õlas oli mul närvipõletik. Oli hirmus valu. Vana Sonne Mari tõi ülaseid, tagus haamriga pudruks, pudru pani kahe riidelapi vahele ja mulle õlale. Soovitas peal hoida veerand tundi. Ma jäin magama ja lapid olid peal kolm tundi. Kui ärkasin, oli õlg üleni villis, aga valu oli kadunud ja õlg terve.
RKM II 397, 444/5 (10) < Võnnu khk., Lääniste k. < Leningradi obl. (1986)
Närvipõlendikule om hää takjalehti või rabarberilehtiga ümbre mässi. Takjalehe om paremba, aga egaüts noid ei kannata.
RKM II 468, 209/10a < Ambla khk., Pruuna mõis (1989)
Taimedega arstija olen ma ise. Arstirohtudest ei ole ma kuigi palju abi saanud. Mõnda neist ma ei talu. Tundub, et looduses kasvavad ravimid on parema mõjuga kui apteegirohud, mis on valmistatud, mõned küll looduses kasvanud taimedest, aga keemiliselt valmistatud. Olen kasutanud maarjasõnajalgu närvipõletiku korral.
KKI 26, 333/4 (38) < Iisaku khk., Sootaga k. (1957)
Loviisa Mahmastol tunneb huvi, et mis aitab närvipõletiku vastu. Talvel jää peal kukkunud, olevat närvipõletik pihas. Sm. Ester Mägi soovitab mädarõika kompressi. Loviisa räägib, et olevat selle haiguse vastu ikka „apteegirohtusid“ joonud ja „maarohtusi“. Eelmisel päevalgi metsas käinud, toonud korvitäie „maarohtusi“.
KKI 69, 47 (88) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Kaseurvad ja kaeraõled - niisugust vanni tehti neuralgia, närvivalude vastu.
KKI 69, 336 (21) < Viru-Nigula khk., Kurna k. < Viru-Nigula khk., Kelu k. (1975)
Närvipõletusele - kampveripiiritust, sipelgapiiritust, mentolipiiritust ja piprakaun on sies.
Vilbaste, TN 3, 136/7 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Nurmenuku tee - köha ja teiste rinnahaiguste vastu, närvivalu ja päävalu vastu ja kui neerusid puhastav vahend
Vilbaste, TN 3, 715 (45) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Palderjan. Tee on jooksjahaiguse, närvivalude ja kõhukrampide vastu.
Vilbaste, TN 1, 965 (1a) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Mänd. Paks koor, “käba”. Kasvudest vann närvivalu vastu.
Vilbaste, TN 10, 270 (29c) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Närvipõletiku vastu joodi teelehe teed (ainult lehed).
Vilbaste, TN 10, 369 (42) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Pohl - õite ja varte tee parandab erkusi, ergupõletiku vastu.
RKM I 9, 381 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Maikelluke (kogu taim). 2 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 1 klaasitäis - südamehaiguste, peavalu, närvilisuse ja närvivalude vastu.
RKM I 18, 181a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Unetuse puhul on esmaseks abivahendiks olnud palderjanitilgad. Palderjan mõjub rahustavalt ja seda on tarvitatud ka ärrituse, südamekloppimise, närvivalude ning isegi kurvameelsuse peletamiseks.
RKM I 23, 202 (19a) < Urvaste khk., Kaika k. (1990)
Närvivalu. Kastanimunad viina sisse ja sellega haiget kohta määrida.
RKM I 23, 202 (19b) < Urvaste khk., Kaika k. (1990)
[närvivalu] Mooni veel küpsemata rohelised seemned samamoodi viinaga [haiget kohta määrida].
RKM II 160, 13 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Närvipõletiku vastu juua teelehe teed (ainult lehed).