Haiguste märksõnad
Kuresaapad
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
RKM II 411, 5 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Arved Markilt (1910) (1959)
„Kuresaapad“.
Männioksi hapukoorega.
Vilbaste, TN 7, 1163 (41) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Huulehain. Drosera rotundifolia L. Karjased arstivad taime lehtedel oleva kleepiva “kastega” omi lõhkenuid huuli, käsa ja “kurejalgu” kevadel.
RKM II 280, 409/10 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[laste paljajalu õues käimine kevadel] Tagajärjeks olid aga veritsevad “kuresaapad”. Ravi oli aga kibedavõitu. Võeti katlast sooja vett kappa ja enne magamaminekut siis küüriti korpas jalad kuusetõrvaga, koduskeedetud musta seebiga (tõrvaseep) puhtaks. Oli küll kibe, aga ei tohtinud iitsatadagi, said hooga, kes sind käsib õues karata, kas on sul tööd vaja teha? Oli must maha pestud, hõõruti jalad veel paksult tõrvaseebiga kokku ja siis ööseks villased sukad jalga. Paar päeva ei tohtinud aga siis õue “kargama” minna, nagu öeldi. Ja ime: jalad paranesivad ja ega ühel kevadel palju üle ühe paari “kuresaapaid” ära ei kannud.
EFA II 3, 358 (16) < Valjala khk., Jõõri k., Uuelu t. (s. Saar), s. 1921 (1995)
See oligi kuresaabas jalgas, kui nahad pakatasid ära. Kadaka vaik on kollane. Kadakatest ajas välja mingi kollane ja seda määriti lastele peale, et parandab kuresaapad ära.
RKM II 385, 233/7 (9c) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kuresaapaid - laste kevadist nuhtlust, pesti vaiguseebiga ja määriti siis hapukoorega ehk jälle hanirasvaga.