Harilik kikkaputk Angelica archangelica
Pärit Põhjamaadest, kus on vana ja tuntud ravimtaim. Eestis on teda kunagi laiemalt kultiveeritud ja sellepärast võib väga harva veel teda ka metsistunult leida jõgede ja järvede kallastel. Kultuuris kasvatatakse teda tänaseni. Ta tahab toitaineterikast sügavalt haritud niisket mulda ja poolvarjulist kasvukohta. Sarikaliste sugukonnast, kaheaastane, kuid kui taime õitsema ei lasta, lõigates õisiku ära, võib ta elada nelja-viie aastani. Taime seemned tahavad külmumist, sellepärast külvatakse teda eelneva aasta augustis, kevadel külvates peab seemneid eelnevalt külmtöötlema. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku, teisel aastal 1 kuni 2 meetri kõrguse õisikuvarre. Vars jäme, sageli punakat tooni. Lehed suured, alumised lehed võivad olla kuni 80 cm pikkused, suure põisja tupega, kaheli- või kolmelisulgjad. Viimase järgu sulglehekesed munajassüstjad. Liitsarikad on suured, kuni 15 cm läbimõõduga, keraja kujuga ja kiiri on 20–40. Õitseb juunist augustini. Kikkaputk on lisaks ravimtaimele tarvitatav ka maitsetaimena.