Haiguste märksõnad

Sügelus

Antud märksõna alla on koondatud kirjed, kus öeldakse, et ravitakse, leevendatakse või ennetatakse ihu sügelemist.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 52, 44 (4) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Kui iho süütin om ehk sügeles, sis tettäs vitskist (vitskõivost - Lapi kõiv) havvõ ja mõstas selle haude seen.

H II 52, 44 (7) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Raudnõgõnõ.
Raudnõgõnõ tambitu kangõ soolaga segi ja pantu sinna kotsille pääle, kohe umbõt tahnu üles ajada. Tsia verevätõbõ vasta hõõrutas tsika nõgõstega, et vereväs ei lää. Vihoti sannan, kui iho süüdäs, nõgõstega. Ka kui ihol muido midagi haigust oll'.

H II 57, 465 (7) < Ambla khk. (1896)
Kui inimese nahk sügeleb, siis on tarvis toore tulise lepapuuga ennast hõeruda.

E 27706 (43) < Ambla khk., Jootma (1896)
Kui inimese nahk sügeleb, siis toore tulise lepapulgaga ennast hõeruda.

E 70645/6 (80) < Rapla khk., Nõmmemetsa k. (1930)
Kui inimese ihu kangest sügeleda, siis võetada kolme seltsi nõgesid ja keedetada, siis selle veega pesta, siis kaduda sügelemine.

ERA II 27, 294 (16) < Nissi khk., Laitse v., Aruküla k., Kiilimaa t. (1930)
Sügelesed. Paneb inimese keha kihelema.
Aapteegist toodi rohtu. Või keedeti paakspuu-hapatest.

ERA II 285, 54b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Obuoblikas on hapuoblikaga sarnane, aga suurema lehtega ja teistsuguse õitega. Obuoblika juuri keedetakse ja segatakse hapukoorega naha sügelemise vastu rohuks.

RKM II 169, 400 (602) < Sangaste khk. (1963)
Jõhvikamahl rahustavat sügelemist, avaldavat mõju põlendikule, kuivatavat haudunud kohta, piirata mädanemist, vähendab sügelemist (süüdikuid), jõhvikumahl on hõõrutud mageda võiga salviks.

RKM II 211, 636 (36) < Kodavere khk., Äteniidi k. < Kodavere khk., Assikvere k. (1967)
Maavitsad või maa-aluse rohud olid, siis kui sügeles või, siis määriti, hõõruti veele ja määriti ja võttis ära. Ümmarguse lehtedega, peenikesed sinised õied, ega neil suuri õisi ei old.

RKM II 273, 206 < Lüganuse khk. (1970)
Kui selg kihus, kriibiti küüntega kuumas leilis, ka viheldi hautatud kadakase vihaga.

RKM II 321, 418/9 (7e) < Häädemeeste khk., Pulgoja k. (s. Holland), s. 1899 (1976)
Ka sääsehammustusest tekkinud kihelus kaob, kui sääsemuhku [aaloe] mahlaga niisutatakse.]

RKM II 312, 406 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Sügelemine.
Haige koht sügeleb, kratsib ja küüneviha läks sisse. Keedetud, küpsetatud sibult pandi peale, ka paisele ja koeranaelale.

RKM II 385, 32 (d) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Pärnaõied - külmetushaiguste raviks, asendamatu haigusliku kehasügelemise puhul (ületab praegused apteegiravimid. Juua).

RKM II 402, 293 (2) < Juuru khk., Vankse k. < Juuru khk., Lõiuse k. (1987)
Verehurmarohi viinaga leotatult oli sügelemise vastu.

KKI 8, 32 (40) < Kuusalu khk., Kuusalu k., Tiitsu t. (1948)
Sügeluste vastu aitasivad veretõverohud. Viheldi ka soolveega.

Vilbaste, TN 11, 336 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Kassirattad. Kui ihu hirmsasti sügeleb, kui ei ole kärnasid, aga ikka sügeleb, siis võta aja jäärest kassirattaid ja nendega hõeru ja pese saunas. See võtab sügelemise ära.

Vilbaste, TN 1, 658 (25) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Pune [Origanum vulgare]. Pannakse ärahaudunud jalavarvaste vahele, kaotab haudumisevalu ja sügelemise, muutes haudunud naha punakaspruuniks.

Vilbaste, TN 2, 412 (7) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Tuliheina juured: sügeluse vastu.

Vilbaste, TN 7, 265 (30) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tuliheinä juur on süheluse vastu.

Vilbaste, TN 7, 279 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Tuliheinä juur sügeluse vastu.

Vilbaste, TN 7, 474 (34) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Paatsapuu koored on sügeluse vastu.

Vilbaste, TN 5, 16 (10) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Kui ihu sügeleb, olevat pärast sauna väga kasulik vihelda Alnus incana vihaga, siis kaduvat sügelemine.

E 5205 (3) < Koeru khk., Ramma v. (1894)
/Kuu-usk, mis praegu (1893) eesti rahva seas peetakse./ Viheldakse vanal kuul, siis ihu ei pia sügelema, kuna noorel kuul vihtlemisest abi ei pia olema.

E 5207 (11) < Koeru khk., Ramma v. (1894)
/Kuu-usk, mis praegu (1893) eesti rahva seas peetakse./ Vanal kuul tehakse vihtasid, siis ei sügele ihu vihtlemise järel mitte ruttu. Kuna noorel kuul tehtud vihtadega ihu sügeleb ja lehed küllest ära lähevad. Vihad piavad enne jaanipäeva tehtud olema, kuna pärast jaani vihalehed kõvad pidada olema. Vihalehed ei tohi mitte sipelgapesade ligidalt võetud olla. Pealegi ei tohi vihalehed plekilised olla, siis läheb ihu katki ja kärna.

EFA II 1, 122 (16) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (s. Lõks) (1995)
Nõges, üteldase, et krapiivaga pese. Tema ihu kogu aeg sügelese, vaata kogu aeg pese nõgesega.

H II 49, 914 (10) < Pilistvere khk., Kõo v., Kulple t. (1894)
Vanal kuul olla hää vihtu teha ja nendega siis vihelda, siis ei pea ihu mitte sügelema hakkama.

RKM II 451, 454 (55) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Valge sireli õisi panna viina sisse - hea määrimisrohi, kui ihu sügeleb.

Vilbaste, TN 7, 1234 (II, IIIb) < Lääne-Nigula khk., Niibi-Nõmmküla (1934)
Veidi omapärasem on aga niinimetatud “soosügelise” ravimine. Nüüd esmalt mõni sõna haiguse suhtes. Siinne rahvas kutsub teda eelmainitud nimega, sest see haigus on sageli omandatav niinimetatud “seisnud sooveest”, ka mitmesuguseist muist seistunud maaveest. Haiguse käik on järgmine: vees old kehaosad omavad punase, kergelt paistetunud ilme. Siinne rahvas ütleb siis, “ta on ponnutanud”. Selle järelmäng on sügelemine ja naha lõhkemine, millede lõhkenud õendsuseist imbutseb kerge niiskus. Haigus olevad üks halvemaid selles suhtes, et ta algus kerge on, ent kui kauaks jääb, nii kõnelevad vanad inimesed, kutsuvat ta esile parandamata nahahaiguse. Ent muistne läänlane on ravinud seda õige lihtsalt. Selleks toiminguks koostati jällegi oivaline nõgesekimbukene ning toodi pang külma vett kaevust. Kimbukene nõgeseid kasteti sellesse ja hõeruti haigestunu üle, mille järeldusel sai see hõeguvpunaseks ning lõputulemus olla old tervis.

H II 18, 605 (17) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Sauna köötakse vanas kuus - siis kihelemine kaob ära.