Haiguste märksõnad

Täid

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 13, 492/4 (4) < Saarde khk., Kilingi v., Kauoja t. (1890/2)
Too mõisniku maa pealt kolm pihlakasepuud ja köida oma kura (pahema) jala külge kinni, ja nõnda too oma valla ehk krundi maa peale, veel parem, kui oma kodu tood. Keeruta vastuoksa (ehk päeva) neile südamed seest välja ja pane ühksa täie sinna sisse ja üheksa tera soola ka sinna juure, siis keeruta see punn jälle sinna augu otsa kõvasti, siis pane oma ahjusuu alla saviga müirise kinni, et mitte sealt ära ei saa kaduda. Siis saad nägema, et eluks ajaks täiedest ilma saad olema.
Tähenduseks: kui sedaviisi arstitud saab, siis ikka vanas kuus. Ka pihlaksepuu tooja ehk kus täied on, need peavad ikka teine teise maa peal olema, pihlaksepuu saab mõisa maa pealt toodud, siis peab jälle see, kes täied kannab, teise mõisa maa peal olema ehk ka kroonu talu maa peal, aga pihlaksepuu olgu ikka mõisniku maa pealt kasvanud. [...]

H II 55, 510/1 (59) < Tarvastu khk. (1896)
Kui nõia täie nõiale tagasi tahad saata, sis võta kolm täid, pane tubakalehe pääle ja vii neid kolme teeharu pääle maha ja ütle: "Minge sinna tagasi, kost te tullu olete!" Sis lääva na tagasi.

E 56664 (53) < Tallinn l. (1926)
Kui inimesel või loomal on palju täisid, siis tuleb tubakaveega pesta.

E 56683 (145) < Tallinn l. (1926)
Ja kui täid inimestel selgas on, siis minna vanakuu neljapäeva õhtu põhjapoole pihlaka alla, sel ajal kui päev looja läheb. Võetagu oks poolesti lahti, pangu üheksa täia sinna oksa vahele, nii tehku tema kolm neljapäeva õhtut. Kuid kodu minnes ei tohi selja taha vaadata.

ERA II 1, 201 (2) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. (1928)
Täid panna lepa pussi vahele ja visata tulle ütlemisega: "Mine sinna, kust oled tulnud!" Kohe kaovad täid lõpulikult.

ERA II 1, 201 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. (1928)
Pihlakane pulk ära õõnistada ja öösel korjata õõne sisse täisid, punn pääle panna ja tulle visata sõnades: "Mine sellele tagasi, kellelt oled tulnud!" Siis kaovad täid seljast ja lähevad selle juure, kes nad on teisele selga nõidunud.

ERA II 187, 19 (30) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. (1938)
Täidest vabanedakse järgmisel teel: tuleb võtta samblepa pulk, sellele oherdiga laska auk otsa. Võtta üheksa täid, need panna auku, siis auk teise lepapulgaga kinni lüüa. Nüüd see täidega olev lepapulk küdevasse ahju vesata ja ära põletada, lähevad täid jälle selle peale, kes neid tegi.

RKM II 17, 186 (25) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Sepa t. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Täide vasta aitas hanetõbe rohi.

RKM II 175, 442 (37) < Tõstamaa khk, Seliste v, Kõpu k (1964)
Täide vastu on ka hanetebeoksad.

RKM II 360, 377 (11) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Haavad ja kärnad.
No siis veel haavad ja kärnad, nende vastu olid jälle omad rohud, nagu annekolla okste keedis, mis kaotas täied ja ravis ka kärnasi. Raskesti mädanevate haavade puhul tehti sõnajala juurtest ravim. No neist on kõigest nüüd juba igas arstirohuraamatus kirjutatud.

RKM II 372, 249/50 (4) < Pärnu l. < Saarde khk., Laiksaare v. (1984)
Annekollad mitme häda vastu.
Annekolladega suitsetamist pidas ka minu ema heaks rohuks ja seda on juba vanal ajal teatud ja tuntud, sest temast on juttu „Kalevipojas“ ka. Aga teda kasvab harva ja võib karukoldadega ära vahetada.
Meie emal oli alati väike nutsuke neid nõiarohte sahvris seina peal kuivamas, kust siis võeti, kui vaja tuli. Väga mürgine taim, leotisega pead pestes kadusid täied ja tappis tingudki ära. Olla teda ka raseduse katkestamiseks tarvitatud. /---/

RKM II 384, 410/1 (54) < Keila khk. (1985)
Täid suretati saunaleiliga. Peast võttis „kollid“ ära (minu Rakverest pärit ämma Minna Truboki sõnade järgi) jõhvikamahl. Juuksed tuli jõhvikamahlas täitsa märjaks teha ja hoida rätiku all 0,5-1 tund.

Vilbaste, TN 1, 370/1 (110) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Nõiakõllad (-kollad) [Lycopodium selago].
Nõiakõlla tolm siarasvaga segades kaotab täiu peast, kui selle salviga pead sisse hõõruda.
Nõiakõlla vett antakse ka loomadele sisse; nimelt siapõrsastele, kui kõht lahti - õige pisut joota; ka lehmadele, kui piim halb - venib. Mõned joodavad loomadele kui nõidusevastulist rohtu.

Vilbaste, TN 1, 478 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Umurad [? Lycopodium selago]. Vett teha ja pead kasta - täidele.

Vilbaste, TN 1, 684 (4) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk., Maasi v., Pahila k. (1937)
Karukold (Lycopodium clavatum). Rebaserohi (Jämaja, Saaremaal).
Rohu vars tuletab meelde rebase saba, sellepärast nimi rebaserohi. Rebaserohi keedetakse vees ja selle veega pestakse täitunud loomi (veiseid, hobuseid) ja laste päid, kui täid on peas; kaotab ära täid. Nimi on kihelkonnas üldine.

Vilbaste, TN 2, 316/7 (57) < Jõhvi khk. (1929)
Umuraid tarvitatakse täide hävitamiseks, pestes nende keeduveega pead. On umbes karukollade moodi, kuid ei kasva mitte roomates, vaid rohkem üheskoos.

H II 43, 363 (56) < Suure-Jaani khk. (1892)
Tommikas /---/ Prunus padus (Familie Amykdaleä). Selle luujahu olevat kirpudelle ja täidelle suretav.

KKI 11, 520 (12) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köhm (peakõõm), selle vastu on töriserohi. Seda on harva leida. Selle veega tuleb pesta. Võtab ka putukad ära.

Vilbaste, TN 7, 157 (III) < Vigala khk., Velise v., Mäliste k. (1933)
Täide surmamiseks keedeti nõiakolla vett, millega pead pesti.

RKM II 356, 377 (159) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kalmusejuuri tarvitati ka. Need kasvavad jõepõhjas ja kraavides. Taim tõmmatakse juurega üles ja juurikas kuivatatakse. Kuiv juurikas jahvatati pulbriks, näiteks kohviveskiga, ja riputati söödikute hävitamiseks igale poole (näiteks kui taheti hävitada kirpe, täisid).

RKM II 372, 92 (1) < Tõstamaa khk. (1984)
Põrsaid pesti kärnade vastu „hanetõberohu“ veega. Sama vesi aitas ka peatäide puhul.
Põrsaid suitsetati heinapepredega. Panni peale pandi tuliseid süsi, sinna peale heinapebred.

ERA II 27, 425 (6) < Nissi khk., Ellamaa k., Kingu t. < Kullamaa khk., Sooniste k. (1930)
Kui loomadel või inimestel on täid peal, siis pestakse ungruteveega.

ERA II 27, 544 (30) < Nissi khk., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk. (1930)
Kui lastel täid peas, siis ungrute veega pesta.

ERA II 158, 111 (11) < Anseküla khk., Anseküla k., Lepiku t. (1937)
Täisid arstiti tubakaveega.

H II 55, 510 (58) < Tarvastu khk. (1896)
Nõiatäie või ära koolete, kui tubakut vee sees leoteda ja selle veega kolm kõrda päevas pesed.

H I 5, 581 (9) < Kolga-Jaani khk. (1894)
Kui täiu tahad ära kaotata, siis soe täiad raudnõgese põõsasse.

ERM 168, 22 (12) < Tõstamaa khk. (1921)
Kui lapse pää täisi ja saerdid täis, siis keeta nimetisrohu vett ja sellega pesta - kaob ära.

ERA II 159, 480 (32c) < Ridala khk., Laheva k., Kopli saun (1937)
Kui täid pähä tulid, siis pesti pead ungrohu veega ja soeti heasti, küll nad siis juba kadusid.

RKM II 381, 312/3 (72.22) ja 331 (91) ja 334/6 (96) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Ravimtaimed. Tubak. Vaata uss, ussihammustus, täi.
Ussihammustus.
Kui uss ära salus, anti seni viina sisse, kui purju jäi. Tulihoomesse, elumajasse ei tohi sisse viia, kui uss on salunud, mudu ei parane kunagi ära.
Ussisõnad on, aga seda es õpeta kennigi teisele. Mina olen näinud ussisõnade lugemist: puhkus haavale pääle ja pobises midagi.
Kui uss hammustas, siss hõõruti tubaku veega, et pastetus maha jääb. Vat teine mürgine teist ei taha.
Kui uss hammustas, siss panti konn sinna pääle. Kaks mineva lõhki, a kolmas änam ei mineva. Mõtle, kui pallu mürki uss laseb hambast.
Uss pidi ise ka mürgi ära lakma, kui teda haava ligi hoida. Kui ära lakub, lähab lõhki nagu konn.

Vilbaste, TN 9, 321 (4) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Kattekolla, kahtekõlla vesi (Lycopodium annotinum) häviteb täi(d) ja kirbu(d).
Kahtekõlla keedets paan vee sehen ja selle veega mõstas terve ihu üle ja täie ja kirbu om kadunu.

Vilbaste, TN 7, 563 (3) < Kihelkonna khk., Vedruka k. (1930)
Teriserohud ehk ummulid - täide vastu.

Vilbaste, TN 7, 563 (4) < Kihelkonna khk., Vedruka k. (1930)
Päärohi - täide vastu.

Vilbaste, TN 7, 998 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui on peas kööme või on täid pääs, siis võtta ungru ehk nõiakolla vedelikku ja määrige sellega pääd.

RKM I 12, 244 (54b) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
[Heinputk] Puistati ka päha juustesse täide vastu.

Vilbaste, TN 10, 41a < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
[Lilled niidul ja metsas]
Rebaseraided (soos kasvav maad mööda roniv eostaim [teksti vahel taime joonis]. Kasutatakse surnupärgade tegemiseks.) Ummurad (eelmisega lehestiku kujult sarnane. Kasvab põõsana. Mõlemad igihaljad. Ummurate leotisveega pesti pead täide hävitamiseks).

EFA I 16, 17 (39) < Martna khk., Putkaste k., Uustalu < Kirbla khk., Kasari k. (Neuhof), s. 1928 (1996)
Sabatilli äädikas, seda pandi täide vastu juuste peale ja rätikuga kinni. Täi, ta võis küll murest ka tulla.

EFA I 16, 31 (24) < Martna khk., Rõude k., Kivisilla t. (1996)
Apteegis oli sabatilli äädikas, seda pandi pähe, hävitas täid.

EFA I 6, 499 (23) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Et peast täia ära hävitada, selleks tuleb pead pesta veega, kus nõiakõlde keedetud.

EFA I 21, 123 (31) < Kanepi khk., Kanepi al. < Kanepi khk., Kaagvere k. (1997)
No täide jaos oliva salvi, elavhõbedasalv ja sabatilli-ätikas.

EFA I 26, 9/10 (15) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Kaovad täid, paised ja veest saadud sügelised.
Vahel juhtub, et saad veest sügelised (seda tekitavad ka sinivetikad, mis sageli merevees), siis tuleb kasutada ungrurohtu ehk kollasid, nende väänetest keeta leotist. Siin Haapsalu kandis tuntakse kahesuguseid taimi: 1) kutsutakse härjakõõrikas (härjakõõrikas - härjakõrkjas). Kui tulevad täid, keeda seda vett ja pese sellega. Kui panna mähised paisetele, siis need ka kaovad ära. 2) Roomav kolla, mis kasvab metsa all ühe juure pealt, on kollaste pisikeste õitega, mürgine. 3) Karukollad ehk reburaig ehk nõiakaetsed, mille varred on samuti roomavad väga pikalt ja paljude harudega, lehed tihedalt ümber kollade; neid kuivatatakse ja peenestatult hõõrutakse varbavahesid, kui need sügelevad. Vahel on sedagi sügelemist saadud otse veest (tiigivesi). Mõlemaid kasutati.
Mul tulid kord veest saadud sügelised, raske oli neist vabaneda. Keegi külast õpetas, et keetku ma ungrurohtu. Ema korjas kollasid ja tegi. Hakkasin end järjest sellega pesema ja saingi lahti.
Seal talus, kus ma lapsena karjas käisin, võeti lapsehoidjaks üks 8-aastane tüdruk, kel olid täid küljes, nägin - täi oli täi küljes kinni. Eks sain neid minagi, läksin üleni täisid peagi täis. Panin oma kampsuni siis kiviaia sisse, ise läksin sauna, leilitasin ja pesin, kuis oskasin, perenaine tõi teised riided. Ja sain lahti, ka kampsun oli nädala jooksul täidest vaba - olid ära kadunud viimseni. See pesti ka puhtaks.
See lapsehoidja tehti samuti täidest puhtaks.
Täidest saab ka nii lahti, kui visata täitanud riided sipelgapessa ja siis need sealt pärast ära võtta.
Keedika külas raviti selle sajandi algul paiseid ungrurohu leotisega.

RKM II 375, 310/1 (33) < Põltsamaa khk. (1985)
Täisid otsiti teineteisel peast kas sõrmede abil või võeti ka nuga abiks. Siis leitud täi tapeti kahe sõrmeküüne vahel või nuga appi võttes küüne ja noatera vahel.
Hõõruti juustesse ka petrooli, mis tegi täid uimaseks, kuid päris ära ei tapnud. Siis tulid need uimased täid maha kammida. Kodusel teel tehti vahast ja harjastest tihthari ja sellega sai tõmmata täid juustest välja ja siis tuli täid küüne all laual paberil tappa. Sellist harja tarvitati nagu poest ostetud tihtkammi. Täisid tapeti ka sabatilliga, kuid ka siis jäid täid ainult uimaseks ja need tuli siis peast maha kammida.
Riidetäid elasid särgiõmblustes. Tuli otsida ja tappa. Pesu tuli tihti vahetada ja keeta, siis surid täid ja nende munad.

RKM II 405, 72 < Lüganuse khk. (1944)
Teenijad.
Erandita kõik tüdrukud, kes tulid tallu teenijatüdrukuks, olid täiu täis. Emal oli alati kodus nende jaoks sabadilliäädikat - täiade hävitamiseks.

RKM II 356, 377 (159) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kalmusejuuri tarvitati ka. Need kasvavad jõe põhjas ja kraavides. Taim tõmmatakse juurega üles ja juurikas kuivatatakse. Kuiv juurikas jahvatati pulbriks, näiteks kohviveskiga ja riputati söödikute hävitamiseks igale poole (näiteks kui taheti hävitada kirpe, täisid).

RKM II 375, 95 (30) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Täid olid ka juustes või riietes. Selle järgi öeldi ka peatäid ja riidetäid. Täisid otsiti ja tapeti. Hävitati ka sabatilliga. See oli pulber, mis segati rasvaga ja määriti pähe ja juustesse. Pärast kammiti tihtkammiga ja tapeti veel. Pärast pesti pea puhtaks. Tuli aga pidevalt hävitada. Pesu tuli pidevalt keeta, hävitas täid.

RKM II 375, 224 (24) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Täisid hävitati noa abil tapmise teel juustest otsides. Kammiti ka nn. tihtkammiga täid paberile ja siis tapeti need sõrmeküünega katki litsudes. Peatäisid sai ka uimastada sabatilli äädikaga ja siis kammiti need tihtkammiga juustest välja ja tapeti.

H III 25, 170 (10) < Tarvastu khk. (1896)
Räägitakse, et vanal aeal niisuguseid nõiatarku olnud, kes mõistnud inimestele isesugused täied selga panna. Need täied olnud karvased ja ka kõige hoolsama puhastuse järele olnud elukatest lahtisaamine võimatu, nad tükkinud silmanähtavusel otsekui ihunaha seest välja. Juuksetes neid ei olla leitud, vaid silmaripsmetes ja mujal karvades. Nende kaotamiseks olnud imeline hea abinõu ja nõiarohi: „Sabadil“.
Trööstiks olgu nüid see ehk inimestele, kes niisugust täide panemist uskuvad, et kui täide selg panek tõesti inimeste võimuses seisaks, mis ta siis nii veikesed loomad, nagu täied tõise selga paneb, ta võiks ennemalt ju suuremaid loomi nuhtluseks luua. Et aga praegusel aeal tõesti niisugused täied vahest mõne rumala harimata inimese külge elutsevad õige, sest üks selts täid : „Vilti täied“ (tilgler [?]) nende sama tingimiste eel kui ennegi vanast sigimise teel kasvavad.

RKM II 385, 116 (36) < Häädemeeste khk. < Viljandi rajoon, Vastemõisa v., Männiku t. (1984/5)
Ühel okupatsioonisuvel käis meilt läbi täilaine. Minul olid ka seljatäid, ronisid särgiõmbluste vahele. Sai küll kõvasti puhtust peetud, saunas aurutatud, aga miski vägi ei aidanud. Siis õpetati rahvatarkust: võtta toorest toomingast sõrmepikkune pulk, lõigata pikuti pooleks, teha ühe poole sisse väike süvend. Süvendisse panna mõned täid, pulga teine pool peale, kinni mässida punase villase lõngaga. Laps nagu ma olin, ei käinud vist veel kooliski, aga tegingi õpetuse järgi. Meil jooksis õue alt väike oja, kuupaistel õhtul läksin oja äärde ja ütlesin: „Maaisa, maaema, võtke mu vaev ja valu vastu!“ ja viskasin pulga ojja. Ja täid kadusidki, just nagu uskumatu lugu, aga ometi tõsi.

Vilbaste, TN 7, 737 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Unarad: peaelajate vastu. Pähe määrida seda vedelikku.

KKI 10, 605 (13) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köhu (= kõõm) rohi on töriserohi. Seda harva leitasse, rebaserohu moodi on. Selle veega pestasse, see kautab ära. Putukad ka vötab ära.

KKI 10, 382 (11) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köhu (= kõõma) vasta on töriserohi. See just rebaserohu moodi, suur pitk, kasvab otse üles. Selle veega pesta. See kaotab putukad ka ära.