Rahvapärased taimenimetused

Töriserohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 302, 601/2 (415a) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Halvatuse vastu on ka, nimetatakse töriserohuks vöi üheksamarohuks. (Töriserohi kasvab nagu üks pael, nöör - seda köik inimesed ei tunne. Üheksama rohi: nagu üheksmad lehed kirpus - on ka väga vähe leida. Saaremaal on köige rohkem rohtusi). Need saab siis keedetud. Nendega saab siis nagu aurutatud. Seda teed juua ja siis aurus olla.

ERA II 302, 601/2 (415b) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Töriserohi on paljude haiguste vast, on üks kuntstrohi, on nagu üks noiavägi tal sees. Haigused, mis halvast tuulest tulnd.

KKI 10, 382 (11) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köhu (= kõõma) vasta on töriserohi. See just rebaserohu moodi, suur pitk, kasvab otse üles. Selle veega pesta. See kaotab putukad ka ära.

KKI 10, 605 (13) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köhu (= kõõm) rohi on töriserohi. Seda harva leitasse, rebaserohu moodi on. Selle veega pestasse, see kautab ära. Putukad ka vötab ära.

KKI 11, 242 (29) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Töriserohud kasvavad padu maade sies mätaste otsas. Neid tuli kuivatada vilus. Arstitakse tuulest hakand haigusi. Lasti töriserohu suitsu. Kui piimal oli midagi viga, siis lasti lüpsiku ka töriserohu suitsu.

KKI 11, 520 (12) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köhm (peakõõm), selle vastu on töriserohi. Seda on harva leida. Selle veega tuleb pesta. Võtab ka putukad ära.

Vilbaste, TN 7, 1052/3 (1) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Tõriserohud - ka selle nime teatasin eelmine kord teile. Tõriserohtu korjati paastumaarjapäeva ja jüripäeva vahel. Tarvitati kui loomadel oli “võõra viga”, s.o. ei söö ega joo, tähendab kuri silm oli üle käinud. Siis kuivatati tõriserohud pliidil, muljuti puruks ja anti millegiga loomadele sisse. Kui tüdruk on poisi omale järele jooksma pannud ehk vastupidi, siis aitab jällegi tõriserohi. Minu ligidal Purtsa külas on vanaeit, kes paar aastat tagasi oma poja nii tüdruku järelt ära “võõrutas”, andes talle tubakat suitsetada, millesse tõriserohtu segatud. Kui tüdrukud tahavad rasedusest lahti saada (aborti teha), siis juuakse tõriserohu teed. Tehakse vahet suurte tõriserohtude vahel, mis meeste jaoks on, ja väikeste tõriserohu tuttide vahel, mis naistele tarvitatakse. Tõriserohi on tulnud nähtavasti sõnast “terise rohi” (siin Saaremaa murdes ei räägita mitte tervis, vaid öeldakse teris). Saaremaa Loona vallas on Tõrise küla, mille nimi on pärit sellest taimest, sest sääl on just maasi, millel need kasvavad.

Vilbaste, TN 7, 1056 (24) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Tõriserohu kohta sain huvitava teate Leisi valla Paaste küla elanikult. Kui inimene on väga joobnud, siis tarvitatakse kaineks tegemiseks tõriserohtu. Tõriserohu tee mõjuda kohe kainestavalt.