Rahvapärased taimenimetused
Nõiakolla
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 39, 334 (462) < Koeru khk., Vaali k. (1890)
Oli laps sõnatud, siis kööti (küteti) saun ehk tuba soeaks ja topiti laps kolm korda läbi tappi või lehitseaugu ja pandi nõiakolla oksi leede süte piale õhkuma ja suitsema. Ja siis viidi laps vihtlema ja viheldi last selle nõiakolla suitsu ja leiliga. Ja kolmest perest ehk talust toodi salaja riideräbalaid ehk narakaid ja suitsetati nendega last. Ja keedeti rõõsa piima sees nõiakolla oksi ja anti seda piima vähehoaval lapsele sisse. Aga pailu ei tohi seda piima korraga anda, sest et see piim kange on. Siis soand laps jälle terveks.
H II 50, 583 (5) < Torma khk. (1895)
Lastele, kellel seest lahti on, antakse nõiakõlla jahu piima, sisse siis saab kõht terveks.
RKM II 174, 300 (3) < Kodavere khk. (1963)
Oma haigustest mäletan, kui olin seitsmeaastane, haigestusin kollatõppe.
Minu ema Maria Treial arvas, et haigus oli tulnud külmetamisest, sest istusin talvel külmaga linaropsijate juures. Tuppa ei ole üksi jäänud, sest mind olid hirmutanud nende õudsad tondijutud. Ema keetis mulle nõiakolla teed, otsis küünist ja lakast ristikheina seest kollaseid karikakraid, tegi neist teed ja vanni.
Varsti oli paranemist märgata ja ma sain terveks.
RKM II 216, 277 < Kose khk. (1966)
Endisi ravimeid leidus, palju neist abi, kes seda teadis. Näiteks havi-hambad. Minu isal oli tööriistade kapis havi lõualuud. Kui naaber talus poissi uss nõelas, tuldi viidi meilt nood havihambad. Teiseks vastumürgiks peeti piibupigi. Seda määriti salvatud kohale peale, pidi aitama ja aitaski. Salvatule anti viina juua niipalju kui süda võttis. Kuid imelik: viin ei pannud salvatud purju. Joodeti rõõska piima kuni oksendamiseni. Okse oli roheline - maarohtudest anti nõiakolla keedist. See ajas oksele ja aitas seega mürki verest eemaldada.
RKM II 229, 411 (19) < Rakvere l. (1966/7)
Nohule pidi hea olema nõiakolla tolm.
RKM II 229, 420 (59) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Haudunud kohta raviti nõiakolla tolmuga.
Vilbaste, TN 7, 157 (III) < Vigala khk., Velise v., Mäliste k. (1933)
Täide surmamiseks keedeti nõiakolla vett, millega pead pesti.
Vilbaste, TN 7, 997 (4) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Aga veel parem on jooksva vastu ungru või nõiakolla varte tee.
Vilbaste, TN 7, 998 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui on peas kööme või on täid pääs, siis võtta ungru ehk nõiakolla vedelikku ja määrige sellega pääd.
RKM II 216, 269 < Kose khk. (1966)
Peaaegu ükski naine ei katkestanud oma rasedust ja kui seda keegi tegi, et jõi nõiakolla keedist, mis teda öökima ajas kuni loode väljaheitmiseni, siis oli selline tark näitsik harukordne.