Haiguste märksõnad

Sarlakid

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud sarlakid, särlakid, sarlahid, sarlahaid, sarlatid, sarlad, särlad.

Sarlakid (Scarlatina). Sarlakid on äge nakkushaigus, mis kulgeb kõrge palaviku ja lööbega (mis kujutab endast väikseid punaseid tihedalt üksteise kõrval asetsevaid tähne). Sarlakid on ohtlikud tüsistuste pärast. Haiguse põdemisel tekib reeglina immuunsus (Sumberg 1939: 634).
Sarlakud (scarlatina) lähevad mitmeti leetritega ühte ja neid peetigi vanaste üheks hädaks (Sellest vist tulebki, et sarlakutel päris Eesti nimi puudub, kuna leetritel koguni mitu leidub) (Hellat 1913: 408).
Rahvapärimustes nimetati sarlakiteks lastel esinevat haigust, mille korral keha kattus väikeste punaste täppidega, esines palavik jne.
Sarlakid (riisid) - riisid pääl on peenikesed punased, siis on pää asi, tuuleõhku ei tohe saada, nii ku tuult said, nii ollid läbi. RKM II 101, 435 (87) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)

Vaata ka: leetrid, riis.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

E 33475 (35d) < Otepää khk. (1897)
[Vanatarkade rohukastikene.
Vanaaja rohud olid järgmised:] Scharlakirohi: ka toomepuu koorealune kaabe.

E 50942 (54) < Pärnu-Jaagupi khk. < Mihkli khk. (1920)
Riiside (sarlakid) vastu aitab kadakamarjatee.

ERA II 135, 403 (22) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Pärnaõieteed joodi leetri- ja sarlakihaiguste puhul.

ERA II 182, 93 (17) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. (= Priidu Tammepuu) < Anna Sihver, 70 a. (1937)
Sarlahaiguse ajal - õpetasid vanemad inimesed - tuleb võtta elavad söed panni peale, võtta kadakamarjad, tampida katki ja raputada süte peale. Paks villane tekk endale üle võtta ja laps enda sülle. Minul olid mõlemad pojad August ja Volli sarlahaiguses. Seda suitsu lasksime teki alla ja ka pärast tuppa. Iga päev suitsetasime niikaua, kui tereveks said.

ERA II 193, 512 (36.3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Lahavere k. (1938)
Leetrite ja sarlakite puhul anti naeriseemne keedist.

RKM II 1, 249 (12)b < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. (1949)
Tedremadara juured ja vallerjaanijuured. Kui ma särlahaiguses olin, panin viinasse, siis oli tumepunane, oli hia.

RKM II 90, 183 (5) < Märjamaa khk. < Ridala khk. (1959)
Sarlakihaiguse vastu ei tea muud rohtu, hoiti pimedas ja anti kummeliteed. See oli raske haigus, palju lapsi suri ära, kui see haigus külasse tuli, kus sai haigeid soojas hoida, seal said ka ennem terveks, aga kus haige külma sai, see põdes kaua, mõnel tuli köha, mõnel mädajooks kõrvust ja mitmed eluaegsed vigad on sarlakihaiguse tagajärjed.

RKM II 186, 28/9 (6a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Nakkushaigused.
Pimedas ruumis hoiti haigeid, kel olid leetrid, sarlakid ehk rõuged, sest valgus pidi silmad rikkuma. Hoiti ka tervetest eraldi ruumis.
Rõugeid raviti viinakompressidega, kasteti linane riidelapp viina sisse ja pandi üle keha haigele peale, korrati mitu korda. Sarlakite vastu anti männikasu teed.

RKM II 229, 655 (1) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Sarlakid. Raudrohu teed soojalt juua ja soojad õiemähised ümber kaela panna. Olin ise haige ja sain terveks.

RKM II 231, 480 < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Sarlakihaigus tõi sageli surma, kuid vahel sai ka koduse ravi puhul abi. Suure palaviku tõttu anti juua haput jooki ja kurku loputati mustasõstra vartest keedetud veega. Nahka hõõruti viinaga.

RKM II 249, 562/3 (930b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Leetrite ja särlade korral peeti lapsed pimedas tuas ja anti neile juua sooja piima võiga ja leetripuu õie teed meega (venekeele калина).

RKM II 257, 410a < Palamuse khk. (1968)
Sarlakid ja leetrid. Raudrohu tee aitab.

RKM II 371, 545 (6) < Viru-Jaagupi khk., Inju k., Loigu t. (1984)
Ema pani sarlakitele sooja kummelihautise peale.

RKM II 396, 91 (16) < Võnnu khk., Aruaia k. < Võnnu khk., Rasina k. (1986)
Ema ütles, et ära pallast vett anna sarlaki puhul. Anna kummeliteed.

Vilbaste, TN 1, 308 (21) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Sällakarohi; vaenelaps; vaeselapse silmavesi [Viola arvensis].
Arstirohi sallaka (sharlachi) haiguse vastu. Selleks tehakse nendest taimedest teed, mis haiguse korral juua tuleb. Vana arstimine.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pärnaõied [Tilia cordata]. Teena - köharohi, rinnahaigusele, sarlakite vastu, kurguhaigusele, palavikule, neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 495 (2) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Leetripuu õied [Sambucus]. Teena - sarlakitele.

Vilbaste, TN 2, 280 (5c) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Pärnaõie tee ajab sarlakid ihu seest välja.

EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

RKM II 385, 253/5 (23) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.