Haiguste märksõnad
Oksendamine
Antud märksõna alla kuuluvad kõik haigused, mille üheks sümptomiks on oksendamine (ka vereoksendamine) või peapööritus; juhul kui kirjes ei ole täpsemalt määratletud, millise konkreetse haigusega on tegemist.
Iiveldus ja sellele järgneda võiv oksendamine on tavalised seedetrakti haiguste sümptomid, kuid nende põhjuseks võivad olla ka seedetraktivälised haigused, nt. ägedad KNS haigused, migreen, infektsioonhaigused või südame infarkt. Iiveldus on tavaline nähtus ka raseduse alguses. Oksendamine võib olla tingitud ka toidumürgitusest, mõnikord kaasneb sellega ka kõhulahtisus.
Oksendamine rahvameditsiini seisukohalt võib olla põhjustatud ülejõu käiva raske töö tegemisest ja sellega kaasnevast venitusest.
Egas muidu ei oksenda, kui sa kedagis asja ei ole tõstnud. ERA II 123, 138 (148) < Viljandi < Kolga-Jaani - L. Köögardal (1936)
Oksendamise kohta ütlevad vanad inimesed, et see tekkivad raskest tööst ja "kakestamisest", kui on raske töö tegijal "rinde alt ära" ja rinde alt valutab. Ka algajad on nõrgad viina joojad oksendavad sagedaste. - - ERA II 134, 437 (27) < Saarde - J.P. Sõggel (1936/37)
Ka külmetusest ja selle tagajärjel tekkinud söögitoru läbimatusest.
Oksendamine tuleb venitamisest ja külmast: sooned on paistetanud, ei lase minna mau sisse ja aige olnd, sees paistetanu, toidul ei ole ruumi änam - oksenda! - - RKM II 101, 419 (43)< Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Peapööritus võis olla tingitud ka näiteks vererõhu häiretest, mida tollal ei osatud diagnoosida.
Seda, kui “süda pahaks läheb” loetakse iseseisvaks haiguseks ja oksendamise põhjuseks.
Oksendamine tekib siis, kui süda läheb pahaks. RKM II 72, 349 (6) < Urvaste - M. Mibos (1960)
Vaata ka: .
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- arnika
- arnikas
- feferments
- kadakas
- kask
- koirohi
- mustikas
- münt
- palderjan
- piparmünt
- põldosi
- sibul
- tamm
- tedremadar
- teeleht
- taimenimetus tuvastamata
- palderjaan
- isujuured
- raudreia(e)rohi
- hiiemarjad
- südame juur
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H I 5, 212 (36) < Kaarma khk. < Pöide khk. (1894)
Kes jooma pärast oksendas, see sõi vihalehe ära, mis saunas südame kohal vassakus külges ihu peale oli jäänud.
E, StK 40, 273 (53) < Peetri khk. (1927)
Kui pea on uimane ja oksele ajab, siis tuleb juua raudreierohu teed.
EKS c, 74 (b1) < Jõhvi khk. (1891)
[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Teelehtide sahvti võetakse vereoksendamise vastu sisse.
ERA II 27, 586 (23) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Oksendamise vasta kadakas, koirohi, piparmünt.
ERA II 290, 126 (75) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Oksendamise vasta sedasama (tedremadara-juure piiritus). Aitab ka palderjani-juure tii.
ERA II 292, 423 (50) < Tallinn l. (1941)
Oksendamise korral joodi külma vett ja ka viina, kui juhtus käepärast saada olema, ka lõngaeli, fehvermentsi.
RKM II 160, 179 (11) < Viru-Nigula khk. (1961)
Oksendamine. Söödi sibulat.
RKM II 186, 43/4 (10a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Oksendamine.
Oksendamine tekib maohaigusest ja kui ussid on kõhus. Ravi piparmündi tee.
RKM II 214, 30/1 (15a) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Kui söämest pahaks lähteb ja oksele ajab, siis avitab, kui sibulast ja magusa närid.
RKM II 214, 30/1 (15b) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
[Kui söämest pahaks lähteb ja oksele ajab] Ja veel kasvavad pähknepuie all heinämaal hiiemarjad. Nee on mustad marjad, vaaksa pikkuse varre otsas kasvab kobaras ja varrel on külis kaks lehte. Nee mustad marjad tuleb puruks heeruda, ehk, noh, panna riidelabi sise ja taguda haamriga sinne marjule pääle labi sees. Täüdüb olla aga kova alune, kas pagu pääl vai kive pääl, nee marjad täüdüväd olla enne ärä kuivadetud, siis on paremb.
RKM II 257, 407 < Palamuse khk. (1968)
Oksendamine. Kooritud toores sibul pandi mõlemasse kaenlaauku. Minu oma lapsel aitas.
RKM II 391, 272 (35) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Oksendamise korral pidi soola söödama. Kuid minu kogemuserohuks oli, et pidi sibulat ja leiba söödama.
KKI 67, 396 (1) < Jämaja khk., Tammuna k., Pigi t. (1976)
Südamevaeva, oksendamise korral tehti südamejuurtest teed.
Vilbaste, TN 3, 714 (35) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Münt (Mentha). Tee on peavalu ja krampide vastu. Münditee segatult äädikaga on vereoksendamise vastu. Mündiõlu kõrvaldab kõrvavalu.
Vilbaste, TN 1, 1031 (6) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Koirohi: maksahaiguse, oksendamise, kõhuusside puhul.
Vilbaste, TN 2, 698 (6) < Räpina khk. (1930)
Palderjaanijuurtest valmistud teed tarvitati oksendamise, langetõbe ja südamekloppimise vastu.
Vilbaste, TN 7, 578f < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Oksendamise vastu mustikat, aiaõisi, arnikat, isujuurt, münti kuuma vee sees.
Vilbaste, TN 7, 610 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Oksendamise vastu tarvitati mustikaid, münti ja arnikat (kuuma vee sees).
Vilbaste, TN 7, 665 (2e) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Ka hääle kähisemine, nikastus ja oksendamine on arstitavad arnikatinktuuri abil. Kähisemise korral tuleb kurku kuristada veega, millele 40 tilka arnikatinktuuri iga kuue supilusikatäie vee hulka segatud, oksendamise korral 3-4 tilka tinktuuri pitsklaasi vee hulka võtta. Nikastuse korral haige koht arnikatinktuuriga sisse hõõruda.
RKM I 9, 379 (10) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.
RKM I 9, 385 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Tammekoore tee, 5-10 grammi kuiva koort klaasi vee kohta, 1-2 klaasi päevas mõjub südant tervendavalt, verejooksu vaigistavalt, oksendamise puhul, näärmetõve, põie- ja kopsukatarri puhul.
Vilbaste, TN 5, 288 (a7) < Tartu l. (1934)
Kadakamarjad - okse vastu.
ERA II 170, 692/3 (13a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kange oksendamise vastu pannakse sibul kaenla alla.
Vilbaste, TN 1, 487 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Teeleht [Plantago major]. Paisele, palaviku vastu, kisub mäda, jalahaudumisele. Mahla sisse võtta - vereoksendamise vastu, kuivi lehti suitsetada - tiisikuseköhale.
RKM I 9, 383 (17) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)