Harilik kuldvits Solidago virgaurea

Metsa all jääb kuldvits niruks.

Metsa all jääb kuldvits niruks.

Kasvukohal kasvab kogumikena.

Harilikku kuldvitsa kohtab Eestis sageli. Eelistab kuivemat valgusrikast kasvukohta, kus kasvab kas üksikult või mitmevarrelises kogumikus; kasvab niitudel, puisniitudel, nõlvadel, kuid levinud ka võsas ja metsas. Korvõieliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 15 kuni 70 cm. Lehed varrel vahelduvalt, kujult munajad, elliptilised või koguni süstjad, ahenevad tiivuliseks rootsuks, saagja servaga, paljad. Ülemistel lehtedel roots puudub. Juurmised lehed kuivavad juba enne õitsemist. Tavaliselt 5 (8) kollast kroonlehte. Korvõisikud 9–15 mm pikad. Neid on rohkesti, ühel taimel võib olla neid üle saja, mis moodustavad pikliku tiheda liitõisiku. Õitseb juulist septembrini. Meetaim. Seemnetel karvatutt, millega tuule abil levida.