Haiguste märksõnad
Riis
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: riis, riisi, riisihaigus kriis, friis. Mõnede autorite arvates on ka rüüs ja rüüsi haiguse nimede taga riisihaigus (vt näiteks Vilbaste 1993: 91). Siia on koondatud ka tekstid milledes öeldakse, et ravitakse lapse põletikus naba.
Riisiks nimetati rinnalapse haigust, mille korral laps rahutu oli ja nuttis. Peamiselt oli tegemist nabanööri põletikuga.
Sööja naba juures (lastel) - arvatavasti nabaseen (fungus umbilici - J. Ruubel) (Vilbaste 1993: 93).
Lapse naba peal on sinine kiud, lähäb jämedaks. Poest toodi riisi, seda vett anti sisse. ERA II 55, 706 (5) < Martna - R. Põldmäe (1932)
Riis lõi väikesele lapsele nabasse, laps aina nuttis. ERA II 18, 542 < Harju-Jaani - R. Põldmäe (1929)
Riis, riisi - lastehaigus (laps nutab palju mingi sisemise haiguse, valu pärast, naba läheb suureks ja paistetab üles - Jõe, Kuu, Kos - naba flegmoon (phlegmona umbilici, omphalitis - J. Ruubel (Vilbaste 1993: 90).
Teise võimalusena nimetaks väikelastel esinevaid gaase, mille korral kõht valutab ja lapse tegevus on sellele suunatud.
Juhtub, et veike laps kisendades jalgu vastu kähtu kisub, siis on tal kriis ehk sööja kõhus. - - E 38937 < Vaivara - F. Feldbach (1899)
Riis. Kui poistel olid valud allkehas ja tütarlastel nabas, siis öeldi olevat lastel riis. - - RKM II 160, 88 (9) < Kadrina - L. Palu (1961)
Võimalik, et riisiks nimetati ka mõningaid teisi haigusi, näiteks mumpsi või sarlakeid.
Riisi aigus õli veikese lapse aigus. Ka kriis ja friis. See õli niisikene, et kuivatas veikese lapse munad ära. Munad kuivasid peris välla ja jäi ilma suguta. Tütarlastel on ka see aigus, see kuivatab munasarja. - - ERA II 125, 354 (72) < Lüganuse < Jõhvi - M. Tarum (1936)
3) "Riisihaiguse all tuntakse Kreutzwaldist saadik ainult sarlaki" - H.Koppel, EKS aastaraamat II (111), lk. 94;
4) inglishaigus, rahhiit (rachitis);
5) mõnesuguste haiguste rahvapärane nimetus, nagu: laste kõhnustõbi (paedatrophie), päraku-komud, munandi kasvaja - SÕS, lk. 1106 (Vilbaste 1993: 90).
Riisi tekkepõhjustest annavad aimu ka selle haiguse vastu loetud loitsud:
Riisisõnad Lapsel lakalta tulussa, kõrgelt mäelta kõpatile. Mind aga palvel palutakse: Kusse sööki siia tulnud? Riisi tulnud Riiamaalta viie venna väravasse. Mis see riisi siia otsib? Liha sööma, verda jooma. EKnS 1, 4/5 (9) < Türi khk. A. Kuusberg < Miina Heide (1913)
Kui lastel enne oli rinnariisi, lapse rinnalehtes, siis loeti riisisanad: Kust see riis on seise tulnud Liha süöma, luid närima? Riis on tulnud Riiamaalta. Mingu riisi künkä-ässe, Seniks kui vanad naised lapsi saavad Ehk tervaskannud vesuvad. (Tervaskand on tervapuu, männikannud, mis on tervased.) ERA II 161, 285 (25) < Kuusalu khk. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937)
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- aaloe
- humal
- kadakas
- kanep
- küüslauk
- lepp
- mänd
- nasipuu
- põierohi
- pärn
- rakurohi
- sammal
- toomingas
- tubakas
- näsiniinepuu
- kidsihain
- kanebi
- riisirohi
- riisirohud
- taim nimetuseta
- riis
- tuomingas
- vaik
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H II 53, 502 (464) < Simuna khk. (1895)
Kriisi vastu aitab, kolme leekiviga vajutada. Piale selle vajutatakse pussnugadega ja lepapulkadega.
E 50942 (54) < Pärnu-Jaagupi khk. < Mihkli khk. (1920)
Riiside (sarlakid) vastu aitab kadakamarjatee.
ERA II 18, 542 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. (1929)
Riis lõi väiksele lapsele nabasse, laps aina nuttis. Arstiti: aaloed pandi nabale.
ERA II 166, 315 (50) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. (1937)
Kriisi parandatasse rakurohuga ehk pannasse piibuprosku nava pääle. See tõmbab lapse uimasest ja kangest, ajab nava suurest. Vanainimised õpetasivad vaskraha pääle siduda.
RKM II 111, 61 (160) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Lastel oli riisihaigus. Õhtul laps muutus rahutuks, ikka teatud kindlal ajal. Nuttis. Pärast jäi jälle rahulikuks. Siis võeti nasipuu (näsiniin) koort ja keedeti sellest vett. See on mürgine. Anti seda lapsele rinnapiimaga 1-2 tilka sisse. Rahutus kadus. See kõik on ise järgi proovitud.
RKM II 229, 546 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Riis. Riisirohud ehk põierohud (põiekujuline hallikas õis) on riisihaiguse vastu. Last pesta vees ja sisse anda teed. Kui vajutada naba alt põiepealist luud ja kui kõht suriseb, siis on lapsel riisihaigus. Kui poisslapse kotikutel on vesi sees, siis see ka riisihaigus. Laps nutab hiiliti. Ema ravis ühe üheksa-aastase lapse ära.
RKM II 466, 521 (27) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Petker), s. 1932 (1994)
Kui krõža lapsel on, siis ka midagi räägiti. Tuomingakuort pandi piale, selle rohelist kaabet. Nabasse ta kõige rohkem lõi. Lapsed nutavad, aru ei saa.
Vilbaste, TN 1, 582 (50) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Riis. Kui „riis rinna lehte närib“, siis peab kuiva riisi sööma. Rinnariis - nõnda nimetatud üks haigus rahvasuus.
Vilbaste, TN 1, 610 (2) < Haljala khk., Lahe küla (1931)
Riisirõhi: tahab kasvada kuivas maas, taim on pool meetrit kõrge. Lehed on kitsad ja pikad, varte külles on nupud ja nupud krabisevad nuppude pääl ja õied on valged. Tarvitada riisihaiguse vastu. Keedetud vett tarvitada.
ERM 6, 22b < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Sööja nabas, iseäranes lastel, naba koht olla sinine, millest laps nutab, et naba valutab. Siis asendud valu kaotuseks naba peale toomingakoore alt kaabitud kaabet. Küüslauku pandud peale. Samuti ka viina sisse kastetud tubakaleht asendud naba peale.
ERA II 193, 472/3 (24.14) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Asivere k. (1938)
Kui arvati, et laps karjub nabasööja pärast, pandi nabale viinaga niisutatud tubakalehti, toomingakoore kaabet või kahekopikaline vaskraha.
Vilbaste, TN 10, 449 (5) < Kose khk. (1965)
[Umbrohud aias, põllul]
riisirohi - 25-30 cm kõrgune puise varrega põõsastaim, tillukeste valgete õitega ja südamekujuliste hallikas-roheliste seemikutega. Selle leotist kasutati riisi (valu rindade all) vastu.
H II 53, 505 (491) < Simuna khk. (1895)
Kriisi vastu aitab tua neljast nurgast ristamisi samblaid võtta, redelipulkade küllest, mis kätte hakkab, siis reasta kolmest vihust kõrssa, ja see kõik läbi sõela ära suitseda.
H II 53, 526 (666) < Simuna khk. (1895)
Kriisi vastu aitab: kus kaks puud vastastikku kasvavad, siis nende vahelt koort võtta ja sellega kriisi vajutada.
RKM II 460, 376 (8) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Nabasööja, seda ka arstivad. Toomingakaabet kraabid, paned kõhule peale, viie-kopkane raha ka naba peale.
ERA II 55, 706 (5) < Martna khk., Martna v., Keskvere k., Kristjani t. (1932)
Lapse naba peal on sinine kiud, lähäb jämedaks. Poest toodi riisi, seda vett anti sisse.
H III 26, 507 (2) < Vastseliina khk., Loosi v., Kõo k. (1895)
Latse kidsi.
Kui latsel nabavars suur om ehk kogoni kõtu sisse kasunu, sis võetas kerigukündle vaha, kanebipaklit, peni kust, puutuhka, soola ja mett, mähistas neid pääle, sis sütip ära.
H III 28, 793 (2) < Vastseliina khk., Loosi v. (1896)
Kui latsel nabavars suur om ehk kogoni kõtu sisse kasunu, siis võetas kerikuküüdle vaha, kanepipaklid, peni kust, puutuhka, soola ja mett, mähitas neid pääle, sis sütib ära.
RKM II 460, 330 (23) < Tomski obl. (1993)
Et nabal on süöja sies, seda on. Tuominga kaabet. Võtad musta korra ära, kraabid pruuni peale. Tubakalehte panevad, marlet või pindet alla ja teisega pealt kinni. Kui seda kaua peal hoiad, ajab lapse oksele. Mul oli Svetlanal nabas sööja. Mitu ööd oli üleval, siis õpetati. Tubakalehe pead märjaks kastma. Mina panin peale ja eks ma jäin ise ka magama, lapse võtsin kiigest ära, hakkas oksele.
Vilbaste, TN 1, 219b < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Kidsihain. Lehed tollilaiused, 1/8 tolli paksused, vaksapikkusel varrel. Pigistakse lehevedelik lapse naba peale, kui latsõl kidsi nabasse löönud.
/---/
EFA I 26, 13 (21) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Kui lapsel oli naba haige.
Väikestele lastele, kui naba oli haige, pandi peale humalakeedist. See aitas.
RKM II 309, 268 (d) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Kui naba pahaks läks, pandi kolmekopikane vaskraha nartsu sisse, pandi naba peale, pandi ka pärna- ja männikoore alt kaabitud mähket, mesilasekärge, salatõrva, hele tilk, mis lõhutud puu või saelaua seest lagedale tuli.