Haiguste märksõnad

Ninaverejooks

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse ninaverejooksu.

Ninaverejooksu väga ohtlikuks ei peetud, kuid tülikaks küll ja sellepärast taheti sellest lahti saada.
Ninaverejooksu kohta arvati, et inimesel, kellel see tihti esineb, pidi tark pea olema (hea verevarustusega?) ja et see puhastab verd.
Verejooks ninast. See pidi kangest targa peaga olema, kel nina sagest verd jooksis. ERA II 191, 524 (231) < Muhu - M. Viidalepp (1938)
Kui ninast verd tuleb, seletab piad, kel palju verd on. RKM II 68, 119 (102) < Simuna - H. Joonuks (1953)

Vaata ka: verejooks.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 10, 196 (3a) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Verihaina umma hää, sõs ku nõna verd juusk. Kakku verihaina är ja panõ päävä kätte kuioma. Ku kuiva umma, hõõru häste peenikeses ja panõ sõs, ku nõna verd juusk, nõnna, sõs jääs juuskmine õkva maha.

H II 12, 170 (43) < Väike-Maarja khk. (1890)
Raudrohi paneb ninaverejooksu kinni.

E 56662 (39) < Tallinn l. (1926)
Kui suur verejooks on, keeda raudrohtu (veriheinu) ummuksis nii kaua, kui vedelik must on, lase külmaks minna, joo seda külmalt, siis jääb verejooks kinni. Hea naistehaigusele, ninaverejooksu puhul on veriheina tropp ninasõõrmetesse panna.

ERM 151, 81 (8)b < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Verihain. Kui nina verd jookseb, topitas leht ninna.

ERA II 27, 585 (17) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Ninaverejooksu vasta hiirekõrvad.

ERA II 167, 152 (4) < Koeru khk., Rakke k. (1937)
Raudrohtu hõeruti ninasse, kui ninast jooksis verd.

ERA II 199, 489/90 (44) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kui nina verd jooksis, siis hõõruti raudrohu lehed peeneks ja pandi ninasse.

ERA II 283, 364 (22) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. (1940)
Kui ninast verd jooseb, siis sibulas katki lõigata ja ninasse panna, ise pikali heita, käed üle pea panna, kohe jääb verejooks seisma.

ERA II 308, 102 (76) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Raudrohi ehk vererohi, keedeti teena verejooksu vastu. Ku ninast verd jooksis, siis hõeruti katki ja pandi nina sisse. Siis jäi pidama.

RKM II 160, 132 (19) < Haljala khk. (1961)
Verejooks ninast. Ninasse tõmmati kummeliteed.

RKM II 160, 138 (67) < Viru-Nigula khk., Koila k. (1961)
Verejooks ninast. Sookuuse vett keedeti ja tõmmati ninasse. (Madalad lillade õitega taimed soos.)

RKM II 168, 365 (13) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Ninast verejooksu vaigistamiseks.
Ninast verejooksu vaigistab, kui kuklal hoitakse poolekslõigatud sibul või märg rätt või tõstetakse üles ja hoitakse üleval see käsi, kustpoolt ninasõõrmest veri jookseb või tugevamini jookseb. Õige tugeva verejooksu puhul ninast pannakse ninasõõrmesse äädikasse kastetud puuvilla.

RKM II 174, 302/3 (13) < Kodavere khk. (1963)
Juhtus olema verejooks ninast, siis võeti raudrohulehti, hõõruti pudruks ja pandi ninasse. Aitas kohe.

RKM II 229, 423 (7) < Rakvere khk. (1966/7)
Verejooksu sulgemine ninast. Verehurmarohu tee paneb verejooksu kinni. Minul omal pani ninast verejooksu kinni. Mees keetis ruttu seda teed ja kui jõin, siis enam ei joost. Ninasse ka võtta teed.

RKM II 229, 545 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Verejooks ninast. Raudrohu tropid mahlale hõõruda ja ninasse panna.

RKM II 229, 654 (5a) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Verejooks ninast. Kaseleht hõõruti mahlale ja pandi ninasse.

RKM II 229, 654 (5b) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
[Verejooks ninast.] Sirelileht pandi ninasse.

RKM II 246, 613 (13) < Sangaste khk. (1970)
Reburaika õietolmu pandakse ninasse, kui nina verd jookseb, või haava pääle - võtab vere kinni. (Vanast pandsid mõned ämblikuvõrku haava pääle.)
Need taimed tolmuvad rikkalikud.

RKM II 254, 398 (11) < Haljala khk., Ama k., Sepa t. (1969)
Oravasaba [aasosi], pane seda vett keema, siis võtab verejooksu kinni, kui nina verd jookseb.

RKM II 257, 409d < Palamuse khk. (1968)
Kui nina verd jooksis, siis raudrohtu taoti veele ja pandi ninasse.

RKM II 257, 428a < Haljala khk., Kosta k. (1968)
Verejooks ninast. Kui ninast verd jooksis, siis pandi ka ninasse hanejala lehti. Ise olen proovind, on aidand.

RKM II 269, 253 (215) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kui nina läks verd jooksma, topiti verihein (raudrohi) ninna ja käed pidi ülesse tõstma. Karjamaan tihti juhtus, et jooksis ladinal ja siis sai ninna topitud ja jäi kinni.

RKM II 361, 332 < Kanepi khk. (1982)
Kui nina verd jooksis või sõrme lõikasid, pandi veriheina (raudrohi) ninna või sõrme peale.

RKM II 369, 314 (34) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k., Roometi t. (1983)
Ninaverejooksule pandi külma vett ja raudrohtu. Raudrohu punte ikka korjati ja pandi nina pääle.

RKM II 381, 113/4 (5)b < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Kui nina verd jooksis, hõõruti ka raudriiarohu lehti, pandi ninasse.

RKM II 381, 113/4 (5)c < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Ka musta lepa lehed peo vahel hõõru ja ninasse panna, paneb verejooksu kinni.

RKM II 382, 302 (49) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Ninaverejooks mõnel inimesel tekkis iseenesest, kuigi ei olnud mingisugust torget ega nina äralöömist. /---/ Kui nüüd lamades veri kurku hakkas valguma ja verejooks ei seiskunud, tilgutati sinna sõõrmesse hiirekõrva leotist ja vaotati leotisega märg topp ka sõõrmesse.

RKM II 402, 277 (21) < Türi khk., Suurekivi k. (endine Leedi k.) (1987)
Raudrohu tutt pandi ninna, kui oli ninaverejooks.

RKM II 415, 28 < Simuna khk. (1989)
Raudrohu tee aitab ninaverejooksu vasta, võtab ära peapöörituse, raudrohi olevat paljude haiguste vasta.

RKM II 431, 21 (4) < Kursi khk., Pikknurme k. (1989)
Haavale pannakse raudrohtu või teeleht. Nina topitakse raudrohtu täis, verejooks jääb järele.

RKM II 457, 323/4 (9) < Pilistvere khk., Kõo k. (end. Mõisaküla) (s. Kütsaar), s. 1918 (1993)
Kui nina verd jooksis, raudrohtu peeneks hõõrus, pani sõõrmete peale. Ja kui haav oli, pani ka raudrohtu, hõõrus ja pani peale.

KKI 49, 221/2 (3) < Rakvere khk., Tobia k. (1969)
Maarohtusid. Vereurm.
Kui ninast või kopsust jookseb verd, siis võta sisse. Kollast piima tuleb temast välla. Kautab soolatüükad ära see piim.
Kui on nakkushaigusi, kas maas magand või, siis selle veega tuleb pesta. Seda vett, teed - sisse võtta; aga palju ei tohi teda võtta, see on väga mürgine. Ma olin plikake, kaks korda sain pesta selle veega, kohe läks üle. Teda kasvab mitmes kohas. Kadrina surnuaias ja Rakvere vallimäe ääres.

Vilbaste, TN 4, 404 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Verihein pannakse ninna verejooksu puhul.

Vilbaste, TN 3, 710 (4) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu. On abinõu kopsust verejooksu, ninast verejooksu ja kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.16) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Tammetõru pulber on ninaverejooksu vasta.

Vilbaste, TN 2, 263 (2) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Uhe k. (1929)
Kidaosjad - teed keeta ja ninasse tõmmata, kui ninast veri jookseb.

Vilbaste, TN 2, 513 (2) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (n) < Osvald Roller, Velise 6-kl algkooli õpilane (1933)
Kui nina verd jookseb, pannakse tropp raudrohtu ninasse ja tõstetakse pahem käsi üles.

Vilbaste, TN 7, 164j < Räpina khk. (1930)
Verihein (härjapää) toppides ninna vaigistab verejooksu.

Vilbaste, TN 7, 262 (41) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Tammetõru pulber nina verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (27) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tammetõru tuhk on, kui nina verd jookseb.

Vilbaste, TN 7, 481 (30) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Põldosi suust ja ninast verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 9, 537 (2) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Vilbaste, TN 9, 547 (3) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohi: hea tee külmetuse vastu, eriti kopsude suhtes. Verd puhastav, närvi rahustav, kõhu suhtes heasti mõjuv, järjest juues teeb tugevamaks. Verejooksude vastu mõjuv. Kui nina verd jookseb, eriti selle kange teega loputada, isegi kuiva taimepulbert ninasse panna. Parem aga teda enne ninaloputamiseks tarvitada ja juua. Õitsemise ajal.
Närvide juures ka.

Vilbaste, TN 7, 667 (5c) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Kõhuvalu, kollatõbe, nina verejooksu (külmad kange tee lapid).

Vilbaste, TN 10, 278 (5b) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Kadrina (end. Vaigar), s. 1914 (1966)
Kui nina verd jooksis, siis tõmmati tammekoore pulbrit ninasse.

Vilbaste, TN 10, 311 (10b) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
[raudrohi] Katkihõõrutud värskeid lehti pandi ninasse verejooksu puhul.

RKM I 3, 481 (12) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Ninast vere jooksmise puhul rohuks raudrohi - verihein.

RKM I 12, 257 (90c) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Verihein, raudrohi. Ka ninast verejooksul topiti pehmeid tooreid õisi ja lehti ninasse.

RKM II 136, 183 (4) < Simuna khk., Rakke (1961)
Ninast verejooks. Raudrohu lehte hõõruti pehmeks ja asetati ninasse topina, see takistas verejooksu.

EFA I 85, 252 < Võru l. (2004)
Raudrohi aitas siis, kui nina verd jooksis, pandi raudrohu lehti ninna.
Vanad naised (küll mõni üksik) panid raudrohtu viina sisse ja kui kõht valutas, siis võeti seda viina nii paar supilusikatäit tühja kõhuga. Seda tegi minu papa ema. Tal oli suur pere, 8 last ja elati selle vanarahvatarkusega. Arsti juures pole käidud.
Ka minu ema on paljulapselisest perest, neid oli 14 last, eks siis nende kasvatamiseks oli ka rahvatarkust vaja, sellest veel hiljem.