Haiguste märksõnad

Veiseröögatus

Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis on seda nahahaigust kutsutud mitmete sarnaste nimedega näiteks: veiseröistus, veiseröögatis, veikseröögatis, veiseröögates, veiseröögats, veiseröögatus, veikseröögatus, veiseröögatos, veiserüögäne, veiseröugatis, veiseröögendaine, veiseröögane, lehmaröögatis, loomaröögatis, mis kõik viitavad koduloomale (veisele) ja tema äkilisele häälitsusele (röögatusele) inimese poole. Mõnikord kutsuti lühendatult lihtsalt röögatis, röögatus, rüögäjüs, rüögändäine.

Veiseröögatus, veiseröögajus (Ida-Ha) - ekseem (eczema) (Vilbaste 1993:94).
Kui inimesel veikseröögatus külles on, siis haugu kolm kord koera moodi: auh, auh, auh röögatuse peale, sülita kolm korda nõnda, et paljo sülget ei tule röögatuse peale ja pahema käe nimetissõrmega torka kolm korda röögatuse külge, siis tee veel veise moodi: mõõh! Küll ta kaub. Veikseröögatus hakkab sellest, kui loom inimese peale möögis. E 5133 (81) < Haljala khk. - Danel Pruhl (1894)
Veiseröögats o niisugune punane lapp, ääred punased, keskelt valged. Uiemal ajal kutsutaks jälle lubjakärnad. - - ERA II 39, 400 (30) < Karuse - H. Tampere (1931)
Tõura ehk veiseröögatuse arstimine. Röögatusele sülitati peale: tüh, tüh, ptüh! Urr, jurr, jurr! Tüh! tüh! tüh! Urr, jurr, jurr! Tüh, tüh, tüh! Urr, jurr, jurr! - Neid öeldi kolm korda. Kui sedaviisi urjutamine urjutatud oli, siis oli selle käe nimetissõrmega sülg haige peale laiali aetud, nimetissõrmega viir ümber serva tehtud ja rist peale tõmmatud. Sellega oli haigus arstitud. ERA II 196, 377 (1527) < Laiuse khk. - Priidu Tammepuu (1937)
Veiseröögatuse peale pandi kõvas, mille peale oli viidenurka rist tehtud, isi röögiti ka, kui risti tehti. ERA II 189, 542 (96) < Kullamaa khk. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938)
Ku lehm röögatas, sis sülitadi piale 3 korda, aga nüid pantse kõrvavaiku piale, sii tiib kõege paremini terves. ERA II 164, 13/4 (14) < Viljandi khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937)

Vaata ka: ohatused, sammaspoolik.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 2, 319 (52 I) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1888)
Kui kellegil veiseröögates on, siis peab must kaeratera võetama, sellega viienurgeline rist haige koha peale tehtama, siis saab ta terveks.

H III 17, 179 (16) < Väike-Maarja khk. (1894)
Kui inimese ihu peale veikseröögatis ajab, siis võetakse kasetohu tükk ja tehakse tema peale üks viiskanda, sellega vajutatakse haiget kohta kolm korda, iga kord "õkh" sõna ööldes. Kui kasetohtu ei juhtu saadaval olema, siis võetakse seebiraasuke.

H III 21, 380 (7) < Äksi khk. (1895)
Kui tõuraröögates külge ajab, siis võetasse tükk kasetohtu ja tehasse viiskanda päele, sülitatasse kolm kord päele ja hõerutakse sellega haiget kohta; siis visatasse kasetoht ahju ja jookstasse ruttu tuast välja, et tohu põlemise praginad ei kuule. Siis saab varsti terveks.

H III 25, 678 (7) < Suure-Jaani khk. (1895)
Kui veiseröögats ihu peal on, siis võetakse kasetohi ja tehase viitinurgi kujutust peale ja vajotakse haige koha peale ja visatakse üle õla tulle, siis kaob kohe ära.

H I 5, 582 (4) < Kolga-Jaani khk. (1894)
Veisseröögatest arstida. 1) Kasetohu tüki peale viienurgaline rist (I) teha ja sellega kolm korda haiget kohta vajutata. 2) Nõela ehk muu terava riistaga piir haige kohale ümber teha. 3) Leivategemise ajal leiva pealt piima võtta, millega leiba võietakse, ja sellega haiget kohta võida. 4) Aknahigiga haiget kohta võida.

H I 9, 56 (56) < Viljandi khk. (1897)
Sammaspooliku ehk veiseröögatuse vastu on rohuks, kui teelehed kõige õitega ummukses pajas ära keedetakse ja siis seda pääle määritakse.

H I 9, 575 (72) < Viljandi khk. (1898)
Kui sammaspoolik või veise röögatus näo ehk ihu pääle on tekkinud, siis arstitakse teda mitmel viisil. Esiteks saab seda valget tuhka, mis hõõguvale süele pääle tekkib, sammaspooliku pääle hõerutud, nii et haige koht kipitama hakkab. Ka on see higi väga hea rohi sammaspoolikule, mis tahvle kivi ja portselaniasjade pääle tule läbi saab sünnitatud. Selle higiga tuleb sammaspoolik üleni ja mitu korda ära määrida. Siis on veel sammaspoolikule kiidetud rohuks need veetilgad, mis müristamise ajal karjaaia värati külge koguvad. Neid tuleb niisamuti näpuga värati küllest võtta ja sammaspooliku pääle hõeruda. Pääle seda tarvitatakse sammaspooliku arstimiseks ka sammaspoolikuheindest põletatud tuhka ja piibupigi.

H II 28, 521 (2) < Maarja-Magdaleena khk., Kudina k. (1888)
Tõuraröögatuse abinõu.
Keegi teeb viiskanda I kasetohu piale, sülitab talle kolm kõrda piale, vajutab ta siis haige piale ja virutab ta piale selle tulesse, uksest välja jookstes.
Haige ei tohi siis tõuraröögatust teisele näidata, et see teda uuest ära ei nõiu.

H II 49, 757 (188) < Põltsamaa khk. (1893)
Kui elajas inimese peale röögatab, siis peab kolm korda vastu sülitama, muidu ajab "veiseröögatus" külge.
Kui "veiseröögatus" külles, siis sülita luisu ehk kõvasi peale ja tee sinna sülje sisse leiva seest leitud rukkiteraga viisnurk: I ja vajuta sellega haiget kohta kolm korda. Siis kaub ära.

H II 50, 727 (4) < Äksi khk., Elistvere k. (1894)
Kui veisse- (ehk tõura-) röögates külge ajab, siis otsitasse kuusepuu seest vaiku, lastasse soojas pehmest minna; sellega tehasse kolm piiret vastupäeva ümber haige kuha ja tõmmatasse üheksa risti päele. Siis peab haigus kaduma.

H II 55, 755 (6) < Põltsamaa khk. (1895)
Veiseröögates kaob ära, kui nimetasõrmega ehk odrateraga kolm korda vastupäeva viitnurka pääle teed (viisnurk I).

E 60800 (42) < Väike-Maarja khk. (1927)
Veiseröögatist arstitakse aknahigiga, leivapiimaga, vereurmarohu mahlaga.

E, StK 40, 265 (13) < Peetri khk. (1927)
Veiseröögatis. Kadakasuitsu teha ja kasepungadega vihelda.

ERA II 39, 400 (30) < Karuse khk., Paatsalu v., Torgu k., Risti s. (1931)
Veiseröögats oo niisugune punane lapp, ääred punased, keskelt valged. Uiemal ajal kutsutats jälle lubjakärnad. Maakase ehk arukase käsnakorpa keeda ära, selle veega pese, siis see kaotab ära kõik sauepoolikad ja...

ERA II 77, 616 (27) < Nissi khk., Varbola v., Varbola vaestemaja < Nissi khk., Varbola v., Põlli k. (1934)
Veiseröögatus - kadakapuu-eliga määritakse.

ERA II 13, 492 (12) < Simuna khk., Laekvere k. (1929)
Veiseröögatus, sammaspool. Kasetohu pääle teha viiskanda ja see pääle panna. Või ka: veiseröögatuse pääle sülitada kolm korda ja siis teha sinna pääle sõrmega viiskand.

ERA II 18, 237 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. (1929)
Kui loom röögatab su peale, siis pead sülitama, muidu tuleb veiseröögates. Aab suure kärna või punase pleki. Arstiti tubakaveega.

RKM II 229, 428 (20) < Rakvere khk. (1966/7)
Veikseröögatus. Teha paras lahja söögiäädikas ja koirohtu sisse panna. Peab seisma äädikas. See rohi on nahahaiguste rohi.

RKM II 369, 309 (7) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k., Roometi t. (1983)
Veiseröögatisele pandi metsast kuslapuu kaabet pääle. Onunaine pani seda pääle. Koor võeti ära ja siis kaabiti sealt alt veiseröögatisele pääle.

RKM II 380, 510 (4) < Viru-Nigula khk. (1985)
Üheks tuntumaks lööbeks maalastel oli sajandi algupoolelgi veel „veiseröögatus“ või „veikse röögatus“ (kuiv, kestendav, vist ka kergelt sügelev lööve kätel, jalgadel ning isegi näol).
Raviti mitmesuguste taimede (eriti verehurmarohu) mahlaga. Tehti ka nii, et sülitati lööbele ja tehti koera häält (Teisal ka veise häält). Olla ravitud „aknahigiga“.

RKM II 381, 71/3 (5)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/

H I 2, 319 (52 II) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1888)
Veiseröögatus. Võta kasetohtu, tee viienurgaline rist selle peale ja vajuta sellega kolm korda haiget kohta, siis saab terveks.

Vilbaste, TN 1, 788 < Lääne-Nigula khk. Oru v. (1938)
Kortsleht (Alchemilla vulgaris L.). Üheksanurgiline. Juurte keedist tarvitati sammaspoolikute, "veiseröögatiste" ravimiseks, pestes neid keedisega.

Vilbaste, TN 2, 548 (5) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Hobusehurma juurikaid tarvitatakse veena keedetult veiseröögatuste jaoks.

Vilbaste, TN 7, 276 (30) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Verirohud on veiseröögajukse vasta

ERA II 28, 600/1 (19) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Veikserüögändaine. See tuleb, aab vistriku. Loom röögatab, siis hakkab. Kästi kohe sülgida, et siis ei hakka. Me keetasime üheksamaa õile, vahel jälle piirituse sisse panna, see võtab ära.

E 27808 (14) < Narva l. (1896)
Tihti ajab näu peale punane plekk, kus nahk marraskile on. Seda hüütakse lehmaröögatus. Tuleb sest, kui lehm su peale ammub. Kui tahad temast lahti saada, siis võsapuude vahuga, mis põlemis ajal puude otsast välja vismab.

EFA I 13, 128 (3) < Paistu khk., Paistu (1996)
Kui on veiseröögatis.
Sageli juhtub, et jalgadele, reitele või kubemesse, ka kehale tuleb nahahaigus, on sellise ümmarguse kujuga (öeldakse „sõle ringe“, Rapla) punetav ja üleskohutanud ring, mis väga sügeleb ning kui saab vett, läheb vihale ning punetab, muutub leemendavaks ja seejärel suureneb edasi. Vahel võib katta kogu jala, reied, isegi kubemed jne. Apteegirohud sageli ei aita. Kui seda alles märkad, siis aitab see, kui määrida seda kohta värske verehurmarohu punetava mahlaga ja lausuda nii: „Mullu sa tulid veiselt, ära kao kiirelt, mine tuulde, kao metsa, vana mädand kännu alla.“ (Paistu, 1996)
Kui seda on palju, siis tee „teed“: keeda verehurmarohtu (õisi, lehti, juuri), kurna vesi ära ja tee kompresse. Aitab kohe üsna hästi. See vedelik ei pea olema soe. Uuemal ajal on kasutatud omatehtud saialillesalvi ja pärast briljantrohelist. Saab lahti samuti.

EFA I 26, 9 (14) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Ohatuse (ohetuse) vastu.
Selleks kasutada kalmusejuuri, hõõruda need puruks ja leotada ära külmas vees. Selle leotisega kasta vesirakke. Ohetis on selline, et ta lööb rakud üles ja siis need sügelevad. Kui need on jalal, rahvas on nimetanud seda ka mõnel pool veiseröögatiseks, siis neid kohti samuti tupsutada selle leotisega.

Vilbaste, TN 7, 1204 < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Hõispuu (Viburnum opulus) tema valminud punased marjad pigistati katki ja nendega arstiti söetiiru = (veiseröögatus), määriti päävas mittu ja mittu korda haige kohale (söetiir on naha haigus, keskelt möömetab, ääred punaselt pundunud ja laieneb aegapidi laiemaks, sügeleb tugevasti).

ERA II 308, 102 (78) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Jänesemännas. See oli suke kollaste õitega lill. Kui vars katki murda, siis nagu piima tuleb sialt seest välla. Kui lõose röögatus on, siis sellega õerutakse. See tuleb sellest, et kui lõos (= lojus) sinna piale sedasi öö! teeb. Üks niisuke korp tuleb piale ja vistrikud ümmer.