Haiguste märksõnad
Leetrid
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud leetriteks, leedriteks, leeted, leetrikud; Lõuna-Eestis nimetati leetreid läätsädeks, läätsadeks.
Leetrid on peamiselt taudina esinev äge nakkushaigus, mis tekitab algul iseloomulikke limaskestade katarre ja hiljem tüüpilist suuretähnilist nahalöövet. Leetrite tekitajaks on viirus. Nakkus levib kergesti haigelt tervele piisknakkuse ja kokkupuutumise teel (Sumberg 1939: 639).
Leetreid loeti kergeks haiguseks, kuid oli oluline see siiski välja ravida, sest tüsistused arvati olevat tõsised.
Leetri haigus oli võreldes teiste haigustega päris kerge haigus nii öelda laste laiskuse haigus ei ta tapa kedagist ega jäta ka muud märki ihu peale nähtavaks. Vanu inimesi ta ei kohuta ega hakka ka nendesse kinni. RKM II 148, 45 (5) < Kadrina - J. Valdur (1962)
Vanasti paljud lapsed kaotasid kuulmisvõime leetri haiguse tagajärjel, kui seda haigust korralikult välja ei ravitud.- - RKM II 400, 119 (1) < Viru-Nigula - L. Voiberg (1987)
Leetreid loeti tuulega levivateks, arvati, et nadlevivad peamiselt kevaditi.
Läätsed e. nõstmed (leetrid) tulevad harilikult kevade. Haigeid hoitakse hästi soojas. - - RKM II 193, 511 (1) < Põltsamaa - J. Lääts (1938)
Läätsed ja nöstmed tulla ikka kevadiste tuultega külge, iseäranis lapstele. E 4022 (6) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. - Joosep Tamm (1893)
Vaata ka: sarlakid.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- jõhvikas
- karikakra
- koeraõrispuu
- kummel(i)tee
- leeder
- leedripuu
- naeris
- pärn
- raudrohi
- hernes
- kaamel
- lodjapuu
- karikakar
- pärnapuu
- leetripuu
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H II 33, 188 (1) < Simuna khk. (elukoht Peterburi kub., Jamburi kr., Sagooritsa m.) (1889)
Nahahaiguste, leetre, rõuge jm. on olnud, lastele antud küpsetud herneid ja see aidanud, kõik muud apteegi ja tohtri rohud olnud tundmata asjad.
E 4022 (6) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Läätsed ja nöstmed tulla ikka kevadiste tuultega külge, iseäranis lapstele. Kui nöstmed kadumisel ihu pääle jäevad, siis saada nägu kui ihu päält rikutud, kui aga lõpel ihu sisse minna, siis jääda küll ihu päält rikkumatta, aga minna tihti kuni südameni ja toovat siis veel surma. Läätse ja nöstme haigeid hoietakse võimsalt kanges soojas, ehk haiged küll külma paluvad; ka ei anta haigetele külma vett juua, vaid leib sees ja soojentatud. Ka antakse kupatatud piima, lampiõli, puumõlid juua; ka kaameli ja kärikakara teevett juua. [---]
E 56685 < Tallinn l. (1926)
Kui lapsel leetrid on, keedetagu naeriseemneid rõõsa piimaga, siis ei jää rindu ja rinnad on pehmed.
E 56685/6 < Tallinn l. (1926)
Korjatagu leetripuu õisi ja kuivatatagu ära, seda keedetagu rõõsa piimaga, antagu sisse, siis ajab rinnust leetrid välja.
ERA II 135, 403 (22) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Pärnaõieteed joodi leetri- ja sarlakihaiguste puhul.
ERA II 193, 511 (36.1) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Kabla k. (1938)
Läätsed e. nõstmed (leetrid) tulevad harilikult kevade. Haigeid hoitakse hästi soojas. Rohuks antakse piima, poomõli, kummeli- ja karikakrateed.
ERA II 193, 512 (36.3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Lahavere k. (1938)
Leetrite ja sarlakite puhul anti naeriseemne keedist.
RKM II 68, 121 (112) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Avanduse v., Määri k. (1953)
Lietrid hoia pimedas, pärnapuu tied juua.
RKM II 162, 47 (12) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Leetrid raviti pimedas ja lastele anti palju juua, haput jooki, hapu kalja ehk jõhvikajooki.
RKM II 186, 97 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Nakkushaigused.
Leetrid.
Leetrid on lastehaigus. Leetrite tundemärgid: punased laigud naha peal koos kerge palavikuga. Kus haige lamas, tehti tuba pimedaks. Anti juua jõhvikajooki. Hoiti peas külmavee lapp, lappi vahetati tihti.
Haige hoiti eraldi ruumis teistest inimestest.
RKM II 229, 655 (3) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Leetrid. Lodjapuu õie teed joodi vanasti, kui mõdu veel ei old müügil.
RKM II 231, 480 (11) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Leetrid.
Kui laps haigestus leetrisse, siis tehti tuba, kus haige asus, pimedaks.
Anti juua jõhvikamahla ja hõõruti nahka viinalapiga.
RKM II 249, 562/3 (930b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Leetrite ja särlade korral peeti lapsed pimedas tuas ja anti neile juua sooja piima võiga ja leetripuu õie teed meega (venekeele калина).
RKM II 257, 410a < Palamuse khk. (1968)
Sarlakid ja leetrid. Raudrohu tee aitab.
RKM II 257, 419/20 < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Leetrid. Lodjapuu õitest keedeti leetrihaigetele teed.
RKM II 260, 464 (2193) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Lodjapuu: v. k. калина.
L. K. Wiburnum opalus.
See puu just suur ei kasva, umbes 3-4 meetrit kõrge, kasvab põõsa moodi, õitseb juunikuul, õied kuivatatakse ära pööningul ja keedetakse lastele teed, kui nad leetrihaigust põevad. Marjad on valmis sügisel, kuid on väga mõrudad, umbes nii kui pihlaka marjad, neist keedetakse moosi, minule küll nende marjade moos ei meeldi. Lehed on sugu vahtralehtede moodi, kuid õige veikeste sakkidega, marjad on helepunased, kasvavad kobaras.
RKM II 450, 567 (14) < Palamuse khk., Maaritsa k., Kooli t. (s. Tannenberg), s. 1928 (1992)
Mul on jäänud meelde leedripuu, et mürgine. Ikka räägiti. Aga minu papa ütleb, et leetrid on, siis sellest õitest tee.
Vilbaste, TN 11, 166 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Leedritee - leetrite puhul.
Vilbaste, TN 1, 495 (1) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Lodjapuu õied [? Sambucus]. Teena - leetritele.
Vilbaste, TN 10, 369 (34) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Koeraõrispuu - õite tee leetrihaigus korral lastele palaviku vastu.
EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)