Haiguste märksõnad
Peapööritus
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- humal
- koerapöörirohi
- koirohi
- küüslauk
- nurmenukk
- palderjan
- raudrohi
- raudhein
- takja
- mustsõstar
- noblu
- nattalilled
- lavendel
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H I 6, 11 (33) < Tartu (1894)
Raudhein, raudrohi (Achillea millefolium). Väga pruugitav roht; kuuma teed juuakse pealahutuseks, kui "ümber käib", ja ka külmetamise vastu.
ERA II 42, 187 (17b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Takjatee on siis hia, kui pia uemane.
ERA II 113, 600/1 (81) < Saarde khk. (1934)
Kui pää ringi käib, siis mähitakse pää ümber koerapöörirohi, see vähendab kohe valu. Mõned arstivad koerapöörirohiga neid koeri, kes hullust või pöörasest koerast on hammustatud. Koerapöörirohi, mis on enne jaanipäeva metsast korjatud, leotakse piirituse sees ja selle vedelikuga määritakse koerale seda kohta päevas kolm korda, kust hull koer on kiskunud, või hammustanud.
RKM II 229, 651 (5) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kui pea kohises ja kõrvus olid helinad ja halb enesetunne oli, siis vanaisa ravis seda haigust linnumagusaga. Kortna (on nii suur kui teeklaas) sisse pandi lusikatäis mett ja vett pandi täis. Sellest pool anti hommikul enne sööki ja pool õhtul magama minnes. Sellest saadi abi. Mustasõstra kuivatatud lehtedest keedeti teed ja pool kortnat korraga võeti sisse sama haiguse vastu.
RKM II 396, 556 (76) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Humalateed kasutatakse pöörituse, minestuse ja palaviku puhul.
RKM II 415, 28 < Simuna khk. (1989)
Raudrohu tee aitab ninaverejooksu vasta, võtab ära peapöörituse, raudrohi olevat paljude haiguste vasta.
Vilbaste, TN 1, 1028 (15) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Nattalilled: peapöörituse ja rinnahaiguste puhul.
Vilbaste, TN 2, 394 (7) < Hageri khk., Hageri (1933)
Koirohtu kasvatatakse aedades, õitseb juuli- ja augustikuus. Tema õitest ja lehtedest valmistatakse teed krampide ja peapöörituse vastu.
Vilbaste, TN 7, 578g < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Peapöörituse vastu tarvitati palderjani, lavendelt, nurmenukku teena.
Vilbaste, TN 7, 610 (8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Peapöörituse vastu tarvitati palderjani, nurmenukku (teena).
RKM I 12, 266 (121) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Küüslauk või noblu on ka niisuguste haiguste korral hea ja kosutav võileivaga süüa.
Teeb südame heaks ja peapööritus kaob. Arstimiseks võeti teda niimoodi, hakiti peeneks tükikesteks, panti supilusikasse, võtsid nüid korraga lusikast suhu ja klaasiga vett pääle. Siis ei jää nii halba haisu suhu nendest.